Militaarne käsivõitlus.

[isonts]

Kummaline on see, et prantslased panustavad jõule

vaata, kuna militaarvallas ei ole võimalik selliseid asju süvendatult õpetada (kuna siis ei jõuaks õpetada laskmist ja orienteerumist ), tulebki teha mööndusi tehnikas ja keskenduda brutaalsele löögile. olukord, kus 60-70-kilone tüüp saab jagu 100(+)-kilosest härjast, on omane vaid bruce lee filmidele ja tegelastele, kes on stiili harrastanud aastaid-aastaid-aastaid. süvenenult. ja nii ehk naa otsustab reaalses elus käsivõitluse tulemuse esimesed paar lööki. selles osas tuleb austada chuck norrist, kes just seda reaalset külge kajastab...mitte nagu mingid van dammed ja muud loomad, kes teineteist pool tundi peksavad...

ei taha öelda seda ,et üldse ei oleks vaja käsivõitlust õpetada...midagi annab see kindlasti...lähed tagasi tsiviili ja kui olid usin õpilane suudad baaris oma sõpradele ehk lõuga anda...praktikas lahingolukorras oma oskusi vaevalt saad kasutada...peale söösthüpetega mingi distantsi läbinuna kandes korraliku varustust on hea , kui suudad veel hingeldades kuidagi enam vähem sihtida ja päästikule õigel ajal vajutada...ma olen ehk vähese ettekujutusega inimene, aga ei suuda kuidagi silme ette manada sellist olukorda , kus sa lahingukäigus satud hammas hamba vastu vastasega....pean silmas seda , et pead suutma ka täispikkuses mingi aeg püsti seista ja sealjuures veel vastasega võimelda ning seejuures "unustades" kogu olukorra enda ümber...mulle igatahes pole küll veel õpetatud madalroomates löökide sooritamist....kes mees mehe vastu võidelnud on see teab ka , et peal ca minut aktiivset võitlust on lahjema füüsislise ettevalmistusega inimesel võhm väljas ja jõudu poleks jalgades kätes nagu kunagi olnud...
üldiselt on minu arvates kõik mis seotud käsivõitlusega ja selle õppimisega rohkem iseenda ego upitamine (see on tegelikult ka väga oluline)...aga kümmneid aastaid treeninguid muudetakse olematuks esimes tabava löögiga vastu sinu hästi väljaõpetud nina , mune või põlve...

[okaloka]

ma olen ehk vähese ettekujutusega inimene, aga ei suuda kuidagi silme ette manada sellist olukorda , kus sa lahingukäigus satud hammas hamba vastu vastasega....pean silmas seda , et pead suutma ka täispikkuses mingi aeg püsti seista ja sealjuures veel vastasega võimelda ning seejuures "unustades" kogu olukorra enda ümber...mulle igatahes pole küll veel õpetatud madalroomates löökide sooritamist....kes mees mehe vastu võidelnud on see teab ka , et peal ca minut aktiivset võitlust on lahjema füüsislise ettevalmistusega inimesel võhm väljas ja jõudu poleks jalgades kätes nagu kunagi olnud...
üldiselt on minu arvates kõik mis seotud käsivõitlusega ja selle õppimisega rohkem iseenda ego upitamine (see on tegelikult ka väga oluline)...aga kümmneid aastaid treeninguid muudetakse olematuks esimes tabava löögiga vastu sinu hästi väljaõpetud nina , mune või põlve...

Ka tolles eelnevalt viidatud USA manuaalis tuuakse välja potentsiaalsed kohad, kus võib käsitsivõitlust vaja minna - ehk siis - kaevikute puhastamised, ruumide puhastamine/linnalahing. Loogiliselt saab siia otsa lisada tegevuse öisel ajal või halva nähtavusega, kus lahingkontakti distantsid võivad kahaneda paari meetrini. Äärmiselt oluline on vallata tehnikat ka luurajatel, kes ei soovi vastase hävitamisel teha liigset lärmi.

Rääkides nö esimese hoobiga kaotamisest, siis tõepoolest, teotahe ja vastav toetav keemia mis verre vallandub teeb imesid. Olen ise võidelnud ka purustatud ninaluuga edasi, sõna otseses mõttes oma verre lämbudes, ja võitluse lõpetanud edukalt vastase alistamisega. Tõepoolest, oli raske - olen ise 172 ja tegemist oli ca 2m mehemürakaga. Ei tohi seda esimest matsu üle tähtsustada. Minu jaoks on see esimene laks pigem märguanne või "gong" kui soovite. Heal juhul jõuab veel kergelt kõrvalegi põigata.

Kõige olulisem on läbi treeningu ja kogemuste saavutatud enesekindlus, valmidus vajadusel astuma lähivõitlusesse. Ehk siis olukorra tekkimine ei löö sind verest välja, vaid sa reageerid nii nagu harjutatud. Oleks ju üsna nukker, kui sa keset lahingumöllu "tardud", kui säärane situatsioon tekkima peaks.

Muide Satakas - adrenaliininääre tõepoolest nö areneb "töö käigus" tundlikumaks. Mina saan juba seda teemat lugedes "laksu" kätte. Mulle meeldib kõige rohkem see tunne, kui adrekas "maha käib". Selline üldine rahulolev surin ja ZEN.

Ah jaa, ja "hästiõpetatud nina, munad ja põlv" on selleks ajaks ammu teises kohas kui nende eelnevasse asukohta see mats jõudma hakkab. Kusjuures teised kehaosad, nagu jalg, pea, näpud, rusikad, käeseljad, hambad, küünarnukid jms võivad tolleks ajaks olla ka tolle "matsuandja" mõnesse organisse kineetilist energiat üle kandmas. Pealegi ei pea selle tegevuse käigus sugugi mitte püsti seisma.

[de Armani]

See Silat Mubai on nagu peale vaadates BJJ ja noavõitluse segu.
http://www.youtube.com/watch?v=PMa_2boDqms

venelaste eriüksuste sistema:
http://www.youtube.com/watch?v=Uuq50cDfrTs

ma olen seda videot pikemas variandis ka näinud, kuigi seal on selliseid staatilisi võitlustseene, et huvitav, kuida siis toimuks, kui vastane otsiks rünnaku kuhta, kuigi samas vist lahingolukorras sa ei hakka ju nii ründama nagu ringis võistlustel.

ja juba eelpool mainitud systema kadochinka näide ja selle mehe mini elulugu ja kuidas ta selle välja mõtles:
http://www.youtube.com/watch?v=p4sMm74TA64

[ahtoo]

Pihkva poistele tehti küll igal hommikul lähivõitluse trenni, aga see oli rohkem nagu hommiku võimlemise soojendus.Mõned õhudessantväelased said ka langevarjuga mõne korra hüpata.Oli ka mingi lahingsambo instruktor,aga see sai ka ühe Võrukandi kõrtsikakleja käest peksa-niiet seda eimaksnud ka tõsiselt võtta.Aga prantslaste mõte on panna kõik ühte lööki või seerisse-põlv,silmad,kõri-kaklemiseks pole lihtsalt aega.Võhmatrenni teevad nii prantsud kui vened küll kõvasti.Tervitades Ahto.

[de Armani]

http://www.youtube.com/watch?v=LfKsVWX_ ... ed&search=

Et siis video poks vs. systema, kuigi see meenutab mulle rohkem poks vs. Wing Chun.

[isonts]

Ah jaa, ja "hästiõpetatud nina, munad ja põlv" on selleks ajaks ammu teises kohas kui nende eelnevasse asukohta see mats jõudma hakkab. Kusjuures teised kehaosad, nagu jalg, pea, näpud, rusikad, käeseljad, hambad, küünarnukid jms võivad tolleks ajaks olla ka tolle "matsuandja" mõnesse organisse kineetilist energiat üle kandmas. Pealegi ei pea selle tegevuse käigus sugugi mitte püsti seisma.

ei tea , kas ma olen veel liiga noor või liiga väheste inimestega läbikäinud, aga olen ainult kahte sorti hästi õppinud ja hästi õpetavaid käsivõitlejaid näinud...osad , kes pidevalt peksa saavad jäädes siiski endale lõpuni kindlaks ja ei anna mitte mingil juhul alla, kuni enam lihtsalt ei tõuse....eriti kurb on sellises olukorras veel näha inimest , kes peaks nagu teisi treenima ja näed , et sellest mida ta igapäev õpetab ei ole reaalses elus kasu...teine sort selliseid , kes igal koosviibimesl räägivad kui palju nad on olnud sunnitud oma oskusi kasutama ja kuivõrd edukad nad seejuures olnud...ja kui samadel koosviibimistel mingid olukorrad tekitavad siis just need tegelased on kusagile ära kadunud..
mingid õppefilmid ja raamatud ei avalda just eriti palju muljet....kõik on ilus kena , aga pange ikka selga korralik sõduri varustus ja vaata kui kaua sa võidelda suudad...kaevikus ja majades võitlemise mõte aga ajab tõesti naerma...viskad aga automaadi nurka ja tormad tüübile peale..eeldades , et vastane sama teeb ja sulle kohe kuuli ribide vahele ei saada...

[ahtoo]

Väga eluline ja loogiline jutt.Tervitades Ahto.

[Totenkopf]

Päris osav vend, kuigi sellel topisel anti raudselt käsk mitte vastu punnida.
Teine pool sellest klippist on loomulikult umbluu.
http://www.youtube.com/watch?v=AYq8EueDYNM

[Satakas]

Kummaline on see, et prantslased panustavad jõule

vaata, kuna militaarvallas ei ole võimalik selliseid asju süvendatult õpetada (kuna siis ei jõuaks õpetada laskmist ja orienteerumist ), tulebki teha mööndusi tehnikas ja keskenduda brutaalsele löögile. olukord, kus 60-70-kilone tüüp saab jagu 100(+)-kilosest härjast, on omane vaid bruce lee filmidele ja tegelastele, kes on stiili harrastanud aastaid-aastaid-aastaid. süvenenult. ja nii ehk naa otsustab reaalses elus käsivõitluse tulemuse esimesed paar lööki. selles osas tuleb austada chuck norrist, kes just seda reaalset külge kajastab...mitte nagu mingid van dammed ja muud loomad, kes teineteist pool tundi peksavad...

ei taha öelda seda ,et üldse ei oleks vaja käsivõitlust õpetada...midagi annab see kindlasti...lähed tagasi tsiviili ja kui olid usin õpilane suudad baaris oma sõpradele ehk lõuga anda...praktikas lahingolukorras oma oskusi vaevalt saad kasutada...peale söösthüpetega mingi distantsi läbinuna kandes korraliku varustust on hea , kui suudad veel hingeldades kuidagi enam vähem sihtida ja päästikule õigel ajal vajutada...ma olen ehk vähese ettekujutusega inimene, aga ei suuda kuidagi silme ette manada sellist olukorda , kus sa lahingukäigus satud hammas hamba vastu vastasega....pean silmas seda , et pead suutma ka täispikkuses mingi aeg püsti seista ja sealjuures veel vastasega võimelda ning seejuures "unustades" kogu olukorra enda ümber...mulle igatahes pole küll veel õpetatud madalroomates löökide sooritamist....kes mees mehe vastu võidelnud on see teab ka , et peal ca minut aktiivset võitlust on lahjema füüsislise ettevalmistusega inimesel võhm väljas ja jõudu poleks jalgades kätes nagu kunagi olnud...
üldiselt on minu arvates kõik mis seotud käsivõitlusega ja selle õppimisega rohkem iseenda ego upitamine (see on tegelikult ka väga oluline)...aga kümmneid aastaid treeninguid muudetakse olematuks esimes tabava löögiga vastu sinu hästi väljaõpetud nina , mune või põlve...

ei seisne see sõda sugugi vaid söösthüpetes. seda enam, et vägedele, kelle leivanumbriks sööstud ja roomamised, selliseid tehnikaid eriti ei õpetatagi. pealegi arvesta, et ka vastane on enne käsitsi kokkuminekut sööstnud ja hüpanud ja ehk ka roomanud ning sama võhmal, kui sina.

aga üldiselt: ega liigne oskus mööda külgi maha ei voola ega tükki küljest võta.

[Satakas]

Päris osav vend, kuigi sellel topisel anti raudselt käsk mitte vastu punnida.
Teine pool sellest klippist on loomulikult umbluu.
http://www.youtube.com/watch?v=AYq8EueDYNM

ära ole kindel. on stiile, mille esitlust vaadates tõepoolest võib jääda mulje kui kokkumängust kuid mis lihtsalt ongi niivõrd pehmed, et ei saa arugi, kuidas on võimalik. kusjuures selles peitub ka osalt nende psühholoogiline mõju - tegemata pealtnähe mitte midagi erilist vastase kahjutustamiseks, jätad vastasele väga sügava mulje ja viid ta endast sõna otseses mõttes nii välja, et paar vaatust hiljem võid ta tõepoolest kasvõi pilguga maha võtta. tegu äärmiselt sügava psühholoogilise üleolekuga. no räägitakse ka energeetiliste sõlmede halvamisest (olen ka ise tundnud ja teiste peal katsetanud mingit veidrat minestamapaneku tehnikat, kus puudub isegi füüsiline kontakt subjektiga - umbes 60% juhtudel toimis, 30% tekitas väga tugeva iivelduse ja 10% kehitas õlgu) aga pole kuuknud, et nende toimemehhanismi põhjalikult (loe: avalikult) uuritud oleks. seega ei oska ka mina selle kohta lähemalt sõna võtta.

[okaloka]

ei tea , kas ma olen veel liiga noor või liiga väheste inimestega läbikäinud, aga olen ainult kahte sorti hästi õppinud ja hästi õpetavaid käsivõitlejaid näinud...osad , kes pidevalt peksa saavad jäädes siiski endale lõpuni kindlaks ja ei anna mitte mingil juhul alla, kuni enam lihtsalt ei tõuse....eriti kurb on sellises olukorras veel näha inimest , kes peaks nagu teisi treenima ja näed , et sellest mida ta igapäev õpetab ei ole reaalses elus kasu...teine sort selliseid , kes igal koosviibimesl räägivad kui palju nad on olnud sunnitud oma oskusi kasutama ja kuivõrd edukad nad seejuures olnud...ja kui samadel koosviibimistel mingid olukorrad tekitavad siis just need tegelased on kusagile ära kadunud..
mingid õppefilmid ja raamatud ei avalda just eriti palju muljet....kõik on ilus kena , aga pange ikka selga korralik sõduri varustus ja vaata kui kaua sa võidelda suudad...kaevikus ja majades võitlemise mõte aga ajab tõesti naerma...viskad aga automaadi nurka ja tormad tüübile peale..eeldades , et vastane sama teeb ja sulle kohe kuuli ribide vahele ei saada...

Vastus peitub su enda postituses. Kui on võimalik, eelistan igal juhul saata surma välja kaugemale kui mu enda käsi. Kui see enam võimalik mingil põhjusel (tõrge, ootamatu kontakt) ei ole, siis pead sina kui sõdur olema selliseks üllatuseks valmis. Veelkord rõhutan, et eriti öösel ilma tehniliste abivahenditeta, ja ruumides toimetades TULEB selliseid lähikontakti olukordi ette.

Oluline ongi ju see, et sinu ettevalmistus oleks vastav kõikvõimalikele olukordadele, alustades söösthüpetest ja lõpetades näiteks allumatu vangi ootamatu rünnakuga. Mida multifunktsionaalsem ja ettevalmistatum on sõdur, seda efektiivsem ka üksus. Tunnetan su teemas teatud kibedust, aga ma ei saa veel aru selle põhjustest. Milleks alavääristada käsitsivõitluse vajalikkust? Tõesti, kui su "sõber" instruktor sind hätta jättis, ega siis see veel ei tähenda, et tegemist oleks ebavajaliku teemaga.

[Kruuda]

Oluline ongi ju see, et sinu ettevalmistus oleks vastav kõikvõimalikele olukordadele, alustades söösthüpetest ja lõpetades näiteks allumatu vangi ootamatu rünnakuga. Mida multifunktsionaalsem ja ettevalmistatum on sõdur, seda efektiivsem ka üksus.

See „kõikvõimalikeks olukordadeks” valmisolek on tore teoorias. Järgnev on puhtalt isiklik kogemus ja nii palun seda ka võtta. Nagu kõik teavad on sõduri esimeseks tarkuseks see, et üldse midagi teha on vaja ellu jääda. Ellu jääda on lihtsam kui hoiad vastasega distantsi. Näiteks vastane kasutab automaadi padrunit siis sina kasutad vindi oma. Automaadi padrun üle 400m eriti tõhus ei ole aga sinu oma on ka 600m sobiv. Sama on käsivõitlusega, kui ei ole just rünnakrühmas siis tasub seda vältida. Piisab kui oled õppinud endale selgeks 2-3 tabamus punkti kuhu lüüa. Ja ka siis tasub vaadata, et ehk õnnestub lahkuda ilma vajaduseta võidelda. Ka vastane on loodetavalt arukas inimene ja teab, et võitluse korral väga suure tõenäosusega saavad mõlemad viga ning ellu jäämine sõltub abist mis nii Eestil kui ka meie vastasel on tuntavalt kehv, et mitte öelda olematu.

PS siin teemas laialt tsiteeritud karatee tarkus kiirete jalgade kohta ei tähenda ära jooksmist karatee koosneb põhiliselt jala löökidest.

[isonts]

ei seisne see sõda sugugi vaid söösthüpetes. seda enam, et vägedele, kelle leivanumbriks sööstud ja roomamised, selliseid tehnikaid eriti ei õpetatagi. pealegi arvesta, et ka vastane on enne käsitsi kokkuminekut sööstnud ja hüpanud ja ehk ka roomanud ning sama võhmal, kui sina.

aga üldiselt: ega liigne oskus mööda külgi maha ei voola ega tükki küljest võta.

ükski oskus pole kunagi liiast sellel ei vaidle vastu...ag aväga huvitav , millised need väed siis on kellel sööstude ja hüpete asmele hoopis käsitsi võitlust õpetatatkse....tooge ka mõni eluline näide selle kohta , kus nad siis oma konkreetseid oskusi praktikas kasutavad...mina kujutan küll ette , et näiteks vene armees õpetatavat käsivõitlustkasutavad vanemad teenijad nooremate peal....kriisi kolletes lihvitakse oma oskusi edasi vangi võetud vastaste peal...
mina leian ,et käsivõitlus jääbki sinna võimla seintevahele ja mati peale...

[okaloka]

Tsiteeriks kasutajat Mamba ühest sootuks teisest postitusest.

Mamba kirjutas:
ei pipardaks kui peab sõtta minema ja midagi paremat pole, võtaks mis ette juhtub, kui valida antaks siis kahmaks midagi mis transpordib kuuli pika maa taha sest ma ei taha neid pihkva pedekaid lähedalt näha / juhuuu tuleks sellest ikka üks lahe mürgel.

Ka mina olen sama meelt - kui võimalik, lasen automaati, kui see ei tööta - püstolit. Kui enam midagi muud ei ole - hammustan, küünistan, kägistan ja löön. Pean vajalikuks, et sõdur on selleks valmis. Elementaarne ettevalmistus ikka peab olema ka käsitsivõitluses. Situatsioone on nii mitmeid kus võib vaja minna, et kohe kindlasti peab olema. Kruuda - ma usun, et sa oled minuga ühte meelt - alati ei ole võimalik distantsi hoida, ja seepärast ei pea veel alla andma ju.

[Totenkopf]

ära ole kindel. on stiile, mille esitlust vaadates tõepoolest võib jääda mulje kui kokkumängust kuid mis lihtsalt ongi niivõrd pehmed, et ei saa arugi, kuidas on võimalik. kusjuures selles peitub ka osalt nende psühholoogiline mõju - tegemata pealtnähe mitte midagi erilist vastase kahjutustamiseks, jätad vastasele väga sügava mulje ja viid ta endast sõna otseses mõttes nii välja, et paar vaatust hiljem võid ta tõepoolest kasvõi pilguga maha võtta. tegu äärmiselt sügava psühholoogilise üleolekuga. no räägitakse ka energeetiliste sõlmede halvamisest (olen ka ise tundnud ja teiste peal katsetanud mingit veidrat minestamapaneku tehnikat, kus puudub isegi füüsiline kontakt subjektiga - umbes 60% juhtudel toimis, 30% tekitas väga tugeva iivelduse ja 10% kehitas õlgu) aga pole kuuknud, et nende toimemehhanismi põhjalikult (loe: avalikult) uuritud oleks. seega ei oska ka mina selle kohta lähemalt sõna võtta.

Eriti ei usu, aga samas mine võta kinni.Kui selline asi reaalselt toimiks siis oleks Beslani jama ülikerge olnud lahendada.Oleks läbirääkija sisse saadetud ja see oleks kõik rätipead oma bez kontaktiga maoli maha surunud.

Kruuda püüdis kindlasti sama tehnikaga Arguni jõest angerjaid