Jõelaevad Emajõel

[lamjak]

Lisaks juurde, et otsingus Additional Criteria all saab määrata, et näitaks ainult allalaetavaid pilte (Download Available märkida Yes).

[aurik]

Haaslavast veel niipalju, et sealse valla lehtedest tuleb info parve töötamisest uues kohas alates 1928.a. kevadest.
Viimaseks aastaks jäi 1968, sügisel sai valmis otsetee Haaslavast Tartusse ja vajadus Emajõest üleveo järele kadus. Parv ise oli veel suht korralik ja viidi Ahja jõe alamjooksule Kikassaarde, sealne vana oli üsna läbi. Kikassaare ülevedu toimis viimati vist 1973.a.
Muideks, Tartu-Praaga regulaarse laevaliini (peatustega Emajõe äärsetes külades sh Haaslaval) lõppaasta oli samuti 1968.

[Manurhin]

Mnjah... Tundub, et Windows 7 on selle värgi jaoks juba liiga vana op. sys.
Kel uuem masin käepärast, ma oleks väga tänulik kui keegi paneks üles pildi Tartu piirkonnast Jõe tn.-Kalevi tn.-Sõbra tn. ehk siis Karlova Emajõe-äärsest osast. Eriti huvitab mind just see Taru hotelli juures olev kvartal - mis oli seal enne, kui sinna need paneelmajad ehitati.

[Zoig]

Pigem on takistuseks browser kui OS, aga eelkõige võtab kohutavalt aega sealt lehelt pildi kätte saamine. Ksf smr kirjeldas üsna täpselt kuidas sealt pite saab. Mina leidsin need "declassified 2002" piltide alt, suuruseks 2-4 jalga ja kordinaatide abil saab märkida endale huvitava piirkonna, samuti sai määrata ainult allalaetavaid fotosid. Muidugi vähe nõrgema arvuti võib see foto väga kreeni tõmmata: 1.3gb tif 36090x36090px.

Leidsin mingi suvalise failijagamise koha mis suutis selle väljajagatavaks teha. Ei tea garanteerida kuidas töötab, aga ilmselt kiiremini kui õigelt saidilt tõmmatuna. https://mab.to/fHxhFqFQh
Kui see lahendus töötab, siis võin ka lisaks sellele ka vähe idapoolt tehtud foto üles panna. Samuti on üks Tallinna piltidest olemas.

Lapsepõlv tuleb jälle meelde, kuidas 2gb tõmbamist sai ikka tunde ja tunde oodata

[aurik]

Ajaloopilte
Ksf susi põnevad saadetised

"Laine" Kindlasti EW aegne

Ma pole 100% kindel, aga tundub, et sadam on Lääniste

Kaks staaliniaegset "Joalat"

Joala2.jpg (141.51 KiB) Vaadatud 7706 korda

Nende puhul ma kohta välja ei peili

[aurik]

Eelmisel leheküljel oli ühest ekstartlasest värskem foto ja nüüd juurde tema sisevaade
"Polesje-36"

Mulle meeldib traditsiooniline istmepaigutus ikka rohkem kui praeguse "Suvi Expressi" oma
Leena jõest on saanud omamoodi tiiburite muuseum. Seal on tänapäeval esindatud ja sõidus kõik sovetiaja masstootmisse läinud jõetiiburitüübid- „Meteorid“, „Voshodid“, „Polesjed“ ja isegi paar „Raketat“ . Osadel on vene mootorid välja visatud ja asemele pandud MAN-id.
-----
Üks ajaloomõistatus.
Sajandi alguses ilmus „Postimehes“ järgmine artikkel
http://tartu.postimees.ee/1955621/ropka ... a-all-laev
Ropka pargis vedeles maa all laev
Ohtlike jäätmetega tegeleva ASi Epler & Lorenz töömehed kaevasid läinud nädalal Ropka pargis välja metallist laeva, mida kunagi oli kasutatud masuudihoidlana. Epler & Lorenzi juhataja Janis Lorenzi sõnul oli neil eelnevalt olemas teave, et maa all võib olla laev.
«Arvasime, et kuna Emajõel pole kuigi suuri laevu liigelnud, saab ka maa all olla vaid mõni väiksemat sorti laevuke,» lausus Lorenz. «Aga et seal all on 25 meetri pikkune laev, seda me küll ei oodanud.»
Lorenzi kogutud info järgi oli laev endise lihakombinaadi territooriumile raudtee juurde veetud pärast Teist maailmasõda. Mis laevaga tegemist oli, pole Lorenz suutnud välja uurida.
Maa alla kaevatud laev oli pealt lahtine, kaetud hiljem puitkarkassiga ning mahutas umbes 200 kuupmeetrit masuuti. Nüüd lõikavad töömehed laeva tükkideks ning metall läheb kokkuostu.
Vajaduse Ropka pargis endise lihakombinaadi masuudihoidla juures kaevama hakata tingis asjaolu, et masuut oli mahutitest välja valgunud ning keskkonnale ohtlik. Janis Lorenzi väitel läheb hoidla likvideerimine ning maapinna kordategemine maksma üle 500 000 krooni. (TPM)

On siiski päris kindel millega tegu.
EW aegu nimetati valget „Harryt“ mitmes artiklis Peipsi kõige ilusamaks reisilaevaks.
Temast on kindlad faktid järgmised. Ehitatud 1895 Bremenis. Algne funktsioon kauba-reisilaev, kuigi kasutati vist vajadusel ka puksiirina.
1923 osteti Danzigist Tartusse ja oli siis kandnud nime „Capella“ (kusjuures on olemas versioon, et oli I maailmasõja ajal sattunud Eestisse ja osalenud üürikest aega isegi Vabadussõjas). Tartus ehitati põhjalikult ümber ja hakkas „Harry“ nime all 1924. aastast sõitma põhiliselt Tartu-Mustvee-Vasknarva liini. Viimane navigatsioon 1935. Seisis paar aastat ja ehitati lõpuks ümber iseliikuvaks puuveopraamiks nimega „Karu“. 1942.a. ajakirjanduses on üks infokild, mille järgi sõitis siis taas „Harryna“ ülesandega transportida Peipsiäärsetest kaluriküladest Tartusse kala. Pärast sõda pukseeritav praam. Ilmsesti 60-te alguses sätiti korpus Tartu Lihakombinaadi kütusehoidlaks ja kaevati maasse.
Laevast kaks pilti

HarryM.jpg (36.83 KiB) Vaadatud 7486 korda

1925.a. juunis Mustvees. See, et kõigest ligi 25-meetrine laev on kolmekorruseline, näitab väga head püstuvust ja oma mõõtmete kohta kõva kandevõimet. Tollases ajakirjanduses oli üks nupp, kus väideti, et suudab mahutada 500 reisijat

1935.a. detsembris Raja küla all jäävangis.

[klm]

Mnjah... Tundub, et Windows 7 on selle värgi jaoks juba liiga vana op. sys.
.

Viga ei pruugi olla Windowsis, vaid tema pildivaatlus programmis.
Lae ja installi IrfanView http://www.irfanview.com/ see on võimeline vägagi suuri .tif faile avama.

[sammal.habe]

"Nostalgilise Tartu" grupis jäi silma. vabandust, kui see juba siin figureerinud.

[retti]

Ma pole 100% kindel, aga tundub, et sadam on Lääniste

Olen koha suhtes sama meelt,et Lääniste. Kus mujal oleks suhtkoht kitsas jõgi,laev,üleveoparv ja autotee autoga.

[aurik]

"Nostalgilise Tartu" grupis jäi silma. vabandust, kui see juba siin figureerinud.

Minuteada pole. See Al.Vardi 1957.a. pärit maal maksvat 19800 eurikut
Fortuuna kaldapealne inspireeris edaspidi Kalju Lepikut. Võtsin siit http://www.lem-nagel.narod.ru/KN.1960.html kolm tema maali. Ehk on odavamad kah.
Kaks tööd sarnase rakursiga

Teiselt poolt vaade

Emajõest eri aegadel tehtud kunstist võiks vist ülisuure näituse kokku panna.

[aurik]

Sellele leheküljele http://mustveejahtklubi.eu/mustvee-sadama-kord.html on tekkinud ajaloopilte. Pealkiri "Mustvee sadam 1920+" on pisut eksitav- paar fotot on suisa tsaariaegsed. Ja muidugi mõned on sovetiperioodist.

Reisilaev "Hansa". Foto dateering pole teada, aga eks ta jää vahemikku 1909-15

Elegantne "Tsesarevits Aleksei". Vahemik 1913-15

Ja EW ajast midagi

Polegi "Harry" fotot enam-vähem täisprofiilis näinud

[Rügaja]

Maalikunstnik ja mehiste Emajõe vaadete autor on Kalju Nagel.
Kalju Lepik on väliseesti luuletaja.
Isamaalised mehed muidugi mõlemad...

[aurik]

Maalikunstnik ja mehiste Emajõe vaadete autor on Kalju Nagel.
Kalju Lepik on väliseesti luuletaja.
Isamaalised mehed muidugi mõlemad...

uppps, loomulikult. Mõte oli vist kusagil rändamas. Kusjuures iga maali all on õige mehe nimi Tänud!
Muideks, niimoodi mõnikord ajalugu tehakse... keegi paneb kusagil mingi lolluse kirja, seda hakatakse levitama ning tsiteerima ja lõpuks juurdubki- kui suur teadmine.

[aurik]

Kui veaparandusteks juba läks, siis natuke ajaloonurga õiendusi.
Lk 43 on järgmine tekst ja kellel huvi, saab postituse pilte sealt vaadata.

Mõtlesin, et võtan vahelduseks vanemat ajalugu
Möödunud kümnendi teisel poolel oli mitmes väljaandes ja portaalis juttu järgmisest lodjaseltsi kavast:
Emajõe lodjaseltsi üks unistusi on Baltimaade esimese ratasauriku "Juliane Clementine" Peipsi põhjast üles otsimine ning selle laeva koopia ehitus.
Nojah, julget pealehakkamist peab ju olema, aga seejuures natuke teadmisi ei teeks ka paha. Karta on, et "JC-st" pole midagi märkimisväärset järel, sest pärast uppumist toodi laeva küljest ära kõik, mis vähegi hinnaline. "JC" materjale eesotsas aurumasinaga kasutati uue laeva "Konstantin" ehitusel mõned aastad hiljem. Uus alus aga osutus väga ebastabiilseks ja reisijate liikumine ühe parda äärest teise juurde ajas laeva ohtlikult kõikuma. Seetõttu leidis lõpuks kasutust ainult puksiirina. Saatuse kohta andmed puuduvad.
Pärast "JC" uppumist regulaarne laevaühendus Tartu ja Pihkva vahel katkes kümneks aastaks (juhusõidud muidugi toimusid) , taastudes 1862.a. Järgmisel aastal sai liin hoo sisse eeskätt tänu tuttuuele, Rõika-Meleski klaasivabriku juures Stettinist toodud juppidest kokku pandud ligi 34m pikale ratasaurikule "Aleksander". Temaga paaris liini sõitev laev oli aga pisike ja 1869.a. monteeriti Pihkvas rongiga sinna Moskvast toodud detailidest kokku veel 3 m pikem alus, mis sai nime "Dorpat". Mõlemad laevad kuulusid Tartu firmale ja sõitsid paarisrakendina 20 aastat. Siis ilmus ülikõva konkurent Petseri-Valga-Tartu raudtee näol. Tulemusena koristati "Aleksander" lõpuks liinilt ära ja müüdi päriselt Pihkvasse, kus ta sõitis pikka aega Velikaja jõe liinidel. Viimane inf temast on pärit 1918.aastast.
"Dorpatist" sai EW ajal teadupärast "Kungla"

Manus PihkvaDA.jpg ei ole enam saadaval

Pildil mõlemad laevad Pihkvas. Loodan, et fotol olevad numbrid kedagi ei sega, sest samasugune puhas jäädvustus oli palju udusem ja väiksem.

Ühest nende kirju saatusega, peaaegu saja-aastaseks elanud eakaaslasest veel
1857.a. valmis Narva kandis pirakas rataslaev "Sofia". Pikkus umbes nagu "Kunglal". Mõned tekstid väidavad, et tema veeväljasurve oli 150, mõned jälle, et 230 tonni. Kui viimane on õige, siis selle numbri poolest on ta isegi "Lermontovist" suurem.
Alguses oli puust kerega. Läbis juba tsaariajal mitu ümberehitust, sh sai teraskere. Tartuga tal erilist seost vist polnud, aga Pihkvas teda nähti

Manus Sofia2.jpg ei ole enam saadaval

Manus sofia.jpg ei ole enam saadaval

Temast kaks fotot. Juskui oleks erinevad laevad, aga arvatavasti on ülemine pärit 19.saj. lõpust, alumine aga 20.saj algusest pärast viimast ümberehitust.
I MS ajal tehti suurtükipaadiks, Vabadussõja ajal sõdis alguses punaste poolel, kes ta lõpuks ära uputasid. Edasi vedas Loodearmee ta Pihkvasse remonti, sealt toodi 1919.lõpul Tartusse ja astus "Ilmatari" nime all teenistusse. 30-tel (nagu "Vanemuinegi") reservis, mingil määral kasutati kaubalaevana. 1941.aastal "Pljussa" ja punalipp mastis. Edasi mõnda aega taas eestiaegse nimega. Pärast II MS ennistati algne nimi ja leidis mõned aastad Pihkvas kasutust kaubapraamina. Lammutati 50-tel.

Kõigepealt „Aleksandrist“ , mille uhke foto sain ksf Susilt

Ära müüdi ta Tartust 1890.a.paiku(kusjuures samal ajal viidi turule ja lahkus Tartust ka vanas tekstis nimetatud "Konstantin") ning ostjateks olid Vasknarva ettevõtjad Abramowid. Tema side Tartuga siiski veel ei lõppenud. 1892.a.oli ta pandud liikuma sellisel kentsakal liinil nagu Pihkva-Tartu- Vasknarva. Aga edasisest tegevusest pole suutnud ühtegi märki leida. 1918.a. Pihkva „Aleksander“ osutus siiski teiseks laevaks, palju väiksemaks.
„Aleksandrist“ veel niipalju, et Ants Pärna raamatus: Meri ja mehed. Meresõidust Eestis. Tallinn, 1979. on temast kuigipalju juttu- teistest Pihkva vahet 1860-tel aastatel käivatest laevadest suurem, kiirem ja pilet odavam. Viimast siiski mitte, pilet ikka kallim. Nt tekipilet Pihvasse „Aleksandril“ 2 rubla, aga „Peipusel“ 1.50. Kõige kallimad sõidupiletid vastavalt 4.00 ja 3.00

Ja nüüd „Sofiast“. Suurema ümberehituse käigus XX sajandi alguses kaotati tal üks korsten ära, nii et lk 43 olevad pildid on tehtud enne seda, kusjuures alumine foto on varasem.
1915.a suvel mobiliseeriti ka „Sofia“ loodavasse Peipsi sõjalaevastikku(kopsakamatest alustest pääses vaid „Dorpat“, kusjuures tema nimi oli muudetud „Liflandijaks“) „Sofiast“ pidi tehtama mitte suurtükilaev, vaid baaslaev sõjamoona jms veoks.
1916.a. aastal oli Peipsi tsiviillaevanduse seis väga nutune. „Liflandija“ toimetas küll liinil Tartu-Pihkva, kuid Peipsi põhjapoolne osa jäi regulaarsest ühendusest täiesti ilma. Et inimesed vajasid liikumisvõimalust ja kaubad Tartu turule vedamist, tuli Tartu linnavalitsus 1917.a. kevadsuvel päris julge mõtte peale ja hakkas sõjaväevõimudelt uurima, kas ei oleks võimalik üht laeva paariks kuuks linnale rentida. Ja saadigi „Sofia“, millel kapitaalne relvastus puudus. Laev sõitis Tartu ja Mustvee vahet juulist septembrini, sõitjaid ja kaupu oli väga palju ning linnavalitsus oli tehinguga üle ootuste väga korralikult teeninud(iseküsimus, mis selle rahaga 1917 sügisel peale oli hakata). Nii et ka „Sofiat“ võib tänu sellele episoodile päris Tartu reisilaevaks lugeda!
EW ajal jäi tegutsema ainult puksiir- ja kaubalaevana. 20-te esimesel poolel erastati. Et uued omanikud olid ekssõjaväelased, siis oli lugu tollasel ajakirjandusel kergelt hambus. 30-te II poolel õnnestus neil vanast laevast õnnelikult lahti saada, alus sokutati laevastikudivisjoni reservi. Tema sõjasõite 1941.a. on pisut kirjeldatud- aurumasin oli niivõrd läbi, et puksiiris liikus ta edasi palju kiiremini kui omal jõul.

Et tema Tartu reisilaeva karjäärist fotosüüdistust pole leidnud, siis aastal 1925 tehtud pilt. Rannapungerjal.

[Rügaja]

Läheb sõjandusest veidi eemale, aga siiski: kas ei peaks koostama suurt ülevaateteost sisevete laevandusest? Praegu on veel vanu kapteneid elus, kes saaksid oma mälestuste ja teadmistega kaasa lüüa.
Baltimaade esimene aurulaev pandi käima Emajõel, Vabadussõja lahingud Peipsi-Pihkva järvel lõppesid Eesti täieliku võiduga ning 1920-ndate lõpul ületas Tartu sadama käive tunduvalt Tallinna sadama käivet.
Sisevete laevanduse lugu väärib raamatut või lausa mitut.