Jäälahing
Arheoloogile
Olen valmis uskuma, et Rüütli tn-l võib ajaloolaste-arheoloogide tüli (kui see ikka on õige sõna) nõnda välja paista, nagu kirjeldate, kuid minu isiklik kogemus on vastupidine.
Nüüd, mis Pärnu aardeleidudesse puutub, siis jõudke ikka tsunftis kõigepealt üksmeelele ja alles seejärel oodake, et ülejäänud selle järgi joonduvad. Viitate nt (muudes seostes) 1976/82 valminud "Eesti esiajaloole". Avan lk 356, joonis 242, noorema rauaaja aarde- ja peitleidude levik, vaatan: isegi ilma Võlla ja Pööravereta (viimast pole märgitudki) on otse Pärnu jõesuus kolm 9.-12. saj esimese poole aaret, üks väiksem mündileid ja üks 12. saj teise poole aare. On need siis olemas v mitte? Miks peaks sellesama Võlla leiu seos Soontaganaga kindel olema? Peale selle asjaolu (samas, 407), et Pärnu ja Sauga jõgede vahel olevat olnud "vana sadama- ja kaubitsemiskoht", mis kuulunud Soontaganale? See rmt peaks ju endiselt olema laiema avalikkuse jaoks n-ö viimase instantsi tõeks v arheoloogide arvamuste kaalutud keskmiseks, sest Kriiska-Tvauri "Eesti muinasaja" noorema rauaaja osa on ju naljanumber.
Aitäh vihje eest edasiminekuks, kuid vaevalt ma seda tööd kunagi ette võtan. Meenutan, et sattusin siia foorumisse täiesti juhuslikult, oma puhtalt sõjalis-poliitilise suunitlusega tekstikese pärast. Ka Pärnu-Peipsi veetee osas pole mul muinasaja osas mingit seisukohta; olen siin ainult refereerinud kesk- ja uusaegseid tõendeid, nii palju kui ma neid meenutada olen suutnud. Loodetavasti andsin nendega vähemalt mõtteainet.
Nüüd, mis Pärnu aardeleidudesse puutub, siis jõudke ikka tsunftis kõigepealt üksmeelele ja alles seejärel oodake, et ülejäänud selle järgi joonduvad. Viitate nt (muudes seostes) 1976/82 valminud "Eesti esiajaloole". Avan lk 356, joonis 242, noorema rauaaja aarde- ja peitleidude levik, vaatan: isegi ilma Võlla ja Pööravereta (viimast pole märgitudki) on otse Pärnu jõesuus kolm 9.-12. saj esimese poole aaret, üks väiksem mündileid ja üks 12. saj teise poole aare. On need siis olemas v mitte? Miks peaks sellesama Võlla leiu seos Soontaganaga kindel olema? Peale selle asjaolu (samas, 407), et Pärnu ja Sauga jõgede vahel olevat olnud "vana sadama- ja kaubitsemiskoht", mis kuulunud Soontaganale? See rmt peaks ju endiselt olema laiema avalikkuse jaoks n-ö viimase instantsi tõeks v arheoloogide arvamuste kaalutud keskmiseks, sest Kriiska-Tvauri "Eesti muinasaja" noorema rauaaja osa on ju naljanumber.
Aitäh vihje eest edasiminekuks, kuid vaevalt ma seda tööd kunagi ette võtan. Meenutan, et sattusin siia foorumisse täiesti juhuslikult, oma puhtalt sõjalis-poliitilise suunitlusega tekstikese pärast. Ka Pärnu-Peipsi veetee osas pole mul muinasaja osas mingit seisukohta; olen siin ainult refereerinud kesk- ja uusaegseid tõendeid, nii palju kui ma neid meenutada olen suutnud. Loodetavasti andsin nendega vähemalt mõtteainet.
Re: Arheoloogile
Olge mureta, üksmeel selles küsimuses on vähemasti "tsunftis" hetkel täiesti olemas ..."Merelinn Pärnu" koostajad otsustasid viidata kindlatele ja selleks hetkeks juba vananenud teostele. Ju oli see vajalik oma eesmärgi saavutamisel. Ajaloolased või ajaloo võltsijad Aga peaasi, et doktorid...Ursus kirjutas: Nüüd, mis Pärnu aardeleidudesse puutub, siis jõudke ikka tsunftis kõigepealt üksmeelele ja alles seejärel oodake, et ülejäänud selle järgi joonduvad.
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Arheoloogile
Nii v naa, ega see nt Jüri Kivimäe argumente ju muuda, nende seisukohast on varasem ükskõik.
Lugesin vahepeal üle ka selle Tuna-artikli ja pean teatama, et meie veetee-jutu valguses selle lõppjäreldused ei veena. Koprakaubanduse hääbumisel Kagu-Eestis v selle ülekolimisega Väina äärde ei pruugi Pärnu-Peipsi veetee v selle puudumisega olla mitte mingit seost. seda enam, et tegelete oma artiklis ainult idasuunalise karusnahakaubandusega, mille jaoks marsruut läände oli üsna tähtsusetu. Kui eeldada, et Daugmales oli samuti tegemist idakaubandusega, siis võiks Rõuge hääbumise taga oletada hoopis nt poliitilisi põhjusi. Just 10. saj lõpp -- 11. saj algus on ju muinaseestlaste ja Vana-Vene konflikti aeg. Esimene dokumenteeritud venelaste sõjakäik 997 jne. Väinaliivlased, Koknese ja Jersika olid aga hiljem Vene (Polotski) maksualused, miks mitte oletada nende suuremat vastutulelikkust juba toona. Või teine variant: möönate ise, et Rõuge õitseng kestis vaid inimpõlve, mistap selle õitsengu põhjused võisidki olla puhtsubjektiivsed, tingitud ühe-kahe isiku omadustest, ärikontaktidest jne. Artiklis on teisigi küsitavusi; lihtsalt näitena: Rõuge ja Irboska võrdlus, ühes kümmekond, teises paar-kolm leitud münti 9. saj algusest. Oletame, et Irboskas leitakse hommepäev uus peotäis -- kas siis muudame kohe meelt? Nii väikeste arvude puhul on juhuse osa ikka väga suur.
Lugesin vahepeal üle ka selle Tuna-artikli ja pean teatama, et meie veetee-jutu valguses selle lõppjäreldused ei veena. Koprakaubanduse hääbumisel Kagu-Eestis v selle ülekolimisega Väina äärde ei pruugi Pärnu-Peipsi veetee v selle puudumisega olla mitte mingit seost. seda enam, et tegelete oma artiklis ainult idasuunalise karusnahakaubandusega, mille jaoks marsruut läände oli üsna tähtsusetu. Kui eeldada, et Daugmales oli samuti tegemist idakaubandusega, siis võiks Rõuge hääbumise taga oletada hoopis nt poliitilisi põhjusi. Just 10. saj lõpp -- 11. saj algus on ju muinaseestlaste ja Vana-Vene konflikti aeg. Esimene dokumenteeritud venelaste sõjakäik 997 jne. Väinaliivlased, Koknese ja Jersika olid aga hiljem Vene (Polotski) maksualused, miks mitte oletada nende suuremat vastutulelikkust juba toona. Või teine variant: möönate ise, et Rõuge õitseng kestis vaid inimpõlve, mistap selle õitsengu põhjused võisidki olla puhtsubjektiivsed, tingitud ühe-kahe isiku omadustest, ärikontaktidest jne. Artiklis on teisigi küsitavusi; lihtsalt näitena: Rõuge ja Irboska võrdlus, ühes kümmekond, teises paar-kolm leitud münti 9. saj algusest. Oletame, et Irboskas leitakse hommepäev uus peotäis -- kas siis muudame kohe meelt? Nii väikeste arvude puhul on juhuse osa ikka väga suur.
Rõõm kuulda, et artikli uuesti läbi lugesite
Ega seal konkreetset küsimust, st. võimalikku Eestit läbivat Pärnu-Tartu veeteed loomulikult lähemalt puudutatagi. Aeg ja teema olid ka selleks liiga erinevad. "Ridade vahelt lugemisega" pidasin tegelikult silmas üksnes mõningaid pisikesi nüannsse, nagu Rõuge tüüpi keraamika levikuareaal, Pilistvere ümbruse seotus Peipsi-Pihkva järve valgalaga, seelide-semgalite ehete levik Eestis etc. Aga jah, üldist pilti see ei anna, ammugi siis vastust meid huvitavale küsimusele.
Mul on tegelikult hea meel, et see Pärnu-Tartu veetee küsimus siin foorumis üles kerkis. Loodan, et suudan lähitulevikus leida selle aja ning enda viimaste aastate paar ettekannet paberile panna. Põhimõtteliselt on lugu juba valmis. Küsimuse on üksnes vormistamises...Keskse koha selles moodustaks üks paari aasta tagune ettekanne teemal: "Agelinde - kas Järvamaa ja Virumaa ühine linnus ja turukoht?". Valmiv artikkel, mida ka siin alateemas vist juba põgusalt mainisin, käsitleb lähemalt Eesti keskmist ning nooremat rauaaega, täpsemini siis muinasajal kasutusel olnud veesidusat liiklusskeemi ning selle seost meie sadama- ja turukohtadega.
Ega seal konkreetset küsimust, st. võimalikku Eestit läbivat Pärnu-Tartu veeteed loomulikult lähemalt puudutatagi. Aeg ja teema olid ka selleks liiga erinevad. "Ridade vahelt lugemisega" pidasin tegelikult silmas üksnes mõningaid pisikesi nüannsse, nagu Rõuge tüüpi keraamika levikuareaal, Pilistvere ümbruse seotus Peipsi-Pihkva järve valgalaga, seelide-semgalite ehete levik Eestis etc. Aga jah, üldist pilti see ei anna, ammugi siis vastust meid huvitavale küsimusele.
Mul on tegelikult hea meel, et see Pärnu-Tartu veetee küsimus siin foorumis üles kerkis. Loodan, et suudan lähitulevikus leida selle aja ning enda viimaste aastate paar ettekannet paberile panna. Põhimõtteliselt on lugu juba valmis. Küsimuse on üksnes vormistamises...Keskse koha selles moodustaks üks paari aasta tagune ettekanne teemal: "Agelinde - kas Järvamaa ja Virumaa ühine linnus ja turukoht?". Valmiv artikkel, mida ka siin alateemas vist juba põgusalt mainisin, käsitleb lähemalt Eesti keskmist ning nooremat rauaaega, täpsemini siis muinasajal kasutusel olnud veesidusat liiklusskeemi ning selle seost meie sadama- ja turukohtadega.
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
vetevana kirjutas:Koprakaubanduse hääbumisel Kagu-Eestis võis olla ka märksa proosalisem põhjus - tänapäeval kutsutakse seda üleküttimiseks
Koprakaubandus hääbus Kagu-Eestis lõplikult siiski sajand-kaks hiljem. Põhjuseks: North goes West
Pärast paarsada aastat kestnud ainuvalitsust kadus Oriendi hõbe mõnekümne aastaga kasutuselt kogu laias kaalurahanduse piirkonnas (sh. tänapäeva Eesti territooriumil) . Mõistagi ei sallinud loodus tühja kohta. Dirhemite asemel tulid peagi kasutusele Lääne-Euroopa denaarid. Euroopa päritolu hõbe vahetas idamaise väärismetalli välja küllaltki nobedasti. On mõistetav, et otsustav pööre sai alguse kõige läänepoolsematel kaalurahanduse maadel - Taanis ja Poolas juba 970. aastatel. Väga kiiresti jõudsid need ka Rootsi ja Ojamaale. Esimeseks millenniumiks olid kõik need alad kindlalt seotud Lääne-Euroopaga. Pisut hiljem, u. 1015. aastaks muutus majandusliku suhtluse suund kardinaalselt Eestis, järgnevate aastakümnete jooksul ka Venemaal.
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Ja vist jääb selliseks ka veel oi kui pikaks ajaks Vaevalt seal ka ühestainsast seletusest piisaks ning tegemist oli arvatavasti terve põhjustepuntraga.corvus kirjutas:Aga miks ta (nn majanduse ümber orienteerumine) nii juhtus on ikka veel vaidluste teema .
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Ka teemasse:
http://www.postimees.ee/?id=204959
http://www.postimees.ee/?id=204959
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Jäälahingu kirjeldus
lp Liivi ordu sümboolikast huvitatud isikud. Mul on au teile teatada, et EE nr 5 andmetel, oli Liivi ordu tunnuseks musta ristiga valge rüü. Seega, kui värviti kilpe, olid kilipdel orduvärvid ehk must rist valgel taustal. Siin kohal ei tohiks ajada segi lihtliikme risti ordumeistri ristiga. Võib-olla olid tunnusmärgid ka muudel ordu ametimeeestel. Kelleks võisid olla nii linnuste komtuurid, maamarssalid jne. Lisaks kaitsele ja märguannatele, olid kilbid, rüüd ja lipud mõeldud lahingus sõbra ja vaenlase eristamiseks. Märgistus muutus (punane rist ja mõõk asendus musta ristiga) koos Mõõgavendade ordu kadumise ja Liivi ordu tekkimisega, mis sisuliselt oli siiski Saksa ordu. Ordu isesesvus tuli hiljem.
Kahjuks ei oska keegi vastata, palju ja milliseid riste või muud sümboolikat võis kohata Jäälahingus. Mingi tunnusmärk pidi olema piiskopimeestel (Tartu piiskopkond) ja kui neid oli, siis ka külalisrüütlitel. Samas pole välistatud, et piiskopi väes olnud vasallid kandsid oma suguvõsa vappi. Kuid kohe kindlasti ei olnud see lahing kes-keda, kus osalesid mõlema poole maksimaalsed sõjajõud. Niipaljukest kui mina mäletan, saadeti väed peale idasuunalist sõjakäiku (Koporje ja Pihkva vallutamine) tagasi kasarmutesse.
Kui tahad joonistada Jäälahingu panoraami (olgu siis paberil vai vaimus), kasuta natuke orduvärve, uuri ajalugu ja vaata, millistele suguvõsadele oli läänistatud piiskopkonnas maid (mitte ajada segi 18-19 sajandi vappidega), kasuta piiskopivappi ja lippu ning eestlaste kirjeldused leiad Henriku kroonikast, kus neid mõned korrad lahingus liivlastega segi aeti.
Kahjuks ei oska keegi vastata, palju ja milliseid riste või muud sümboolikat võis kohata Jäälahingus. Mingi tunnusmärk pidi olema piiskopimeestel (Tartu piiskopkond) ja kui neid oli, siis ka külalisrüütlitel. Samas pole välistatud, et piiskopi väes olnud vasallid kandsid oma suguvõsa vappi. Kuid kohe kindlasti ei olnud see lahing kes-keda, kus osalesid mõlema poole maksimaalsed sõjajõud. Niipaljukest kui mina mäletan, saadeti väed peale idasuunalist sõjakäiku (Koporje ja Pihkva vallutamine) tagasi kasarmutesse.
Kui tahad joonistada Jäälahingu panoraami (olgu siis paberil vai vaimus), kasuta natuke orduvärve, uuri ajalugu ja vaata, millistele suguvõsadele oli läänistatud piiskopkonnas maid (mitte ajada segi 18-19 sajandi vappidega), kasuta piiskopivappi ja lippu ning eestlaste kirjeldused leiad Henriku kroonikast, kus neid mõned korrad lahingus liivlastega segi aeti.
Re: Jäälahing
Jäälahingu teemaline raamat : http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/124 ... es/1157913
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
Re: Jäälahing
Täitsa uskumatu,vene ajaloolaste poolt Jäälahinguga seotud müütide kummutamine : http://tass.ru/spec/ledovoe?utm_source= ... nge_gazeta
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
Re: Jäälahing
https://www.youtube.com/watch?v=aMg4_Tw3wsE&t=845s
Üks huvitav vaatenurk Jäälahingule. Põhiline väide on selles, et seda sündmust tuleb vaadta Pihkva ja Novgorodi vahelise võimuvõitluse osana. Pihkvas oli kaks parteid, ühed olid Novgorodi meelsed ja teised saksameelsed (liivi ordu pooldajad). Selle lahingu tulemusena kaotas saksameelne partei lihtsalt oma mõju Pihkvas.
Üks huvitav vaatenurk Jäälahingule. Põhiline väide on selles, et seda sündmust tuleb vaadta Pihkva ja Novgorodi vahelise võimuvõitluse osana. Pihkvas oli kaks parteid, ühed olid Novgorodi meelsed ja teised saksameelsed (liivi ordu pooldajad). Selle lahingu tulemusena kaotas saksameelne partei lihtsalt oma mõju Pihkvas.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist