www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Juun, 2021 6:32

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 250 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 14:56 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24798
Asukoht: Viljandimaa
Mõttemängud “Varbola kuninga rahapajast” metallurgia vaatepunktist.
Ragnar Saage, PhD, TÜ arheoloogia osakond
Tsiteeri:
Kristjan Oadi hüpotees Varbolas löödud müntide kohta on algatanud põneva arutelu nii tornbrakteaatide, Varbola maalinna kui seda ümbritsenud võimusuhete kohta. Sellele on aga paslik lisada kommentaar, mis puudutab arheoloogilisi tõendeid Varbolast leitud metallitöö kohta. Küsimuse müntimise algusest võib sõnastada ka teisiti ehk millal algas Eestis analüütiline keemia. Müntimise mõte ei ole “ainult” lüüa metallitükile kellegi pilt, vaid mündile löödud kujutis on selle lööja garantii müntide koostise kohta, mis enamasti tähendab hõbedasisaldust. Aga vaatame esmalt, mida on teada Varbola metallitöö jääkide kohta.

Selleks, alustame Varbola uurimise ühest aktiivsest perioodist ehk 1970. keskpaigast, kui Evald Tõnissoni ja Jüri Seliranna suurest kaevandist maalinna kirdenurgast leiti neli hoonet. Nendest hoone nr 3 oli maasse süvendatud töökoda, kust leiti nii rauašlakki, mida kaevamiste juhatajad seostasid nii rauasulatuse kui sepistamisega. Tegemist võis olla ka rauarikastusšlakiga, mis tekib töötlemata toorraua sepistamisel. Igal juhul oli töökotta ladestunud 30-40 cm paksune söesegune kiht, mille sarnast võib leida ka teistest sepikodadest, kus on töötatud aastakümnete jooksul. Sepikojast ääsi vundamenti ei leitud, küll aga oli seal tükke ääsi või rauasulatusahju vooderdusest, mille tunneb ära sulanud savi järgi.

Kuigi sepikojast leitud šlaki kogus oli ainult 28 kg, siis viitab paks ja suure ulatusega söesegune kiht pikemale kasutusajale ja mitmele kasutusjärgule. Ehk võiks ülejäänut töökojas tekkinud šlakki otsida täitematerjalina linnuse vallide seest või siis oli see linnusest minema veetud. Igal juhul näib, et šlakki ei jäetud vedelema töökoja põrandale ega vahetult seina taha nagu näiteks tehti Saaremaal Käku keskaegse sepikoja puhul. Rauatöö ise oli 12. sajandi Eestis arenenud kõrgele tasemele. Selle käsitööharu kõige kõrgemat staatust nautisid ilmselt kohalikud relvasepad, kes tegid muljetavaldavaid damaskitud odaotsi.

Lisaks rauatööle on Varbolas valatud värvilisi ja väärismetalle, millele viitavad sealt välja tulnud tiiglite ja valamiskulpide leiud (joonis 1). Metallide sulatamisel jäävad neist tiiglite sisepindadele jäägid, mida on sealt võimalik tuvastada tuhatkond aastat hiljem. Spektromeetriga sulatustiigleid uurides tuli välja, et seal oli vasesulamite (pronks, punapronks ja messing) valamist ning ühes tiiglis leidus hõbeda valamise jääke. See on Eesti mõistes tähelepanuväärne ja viitab hõbedavalamisele spetsialiseerunud käsitööle. Taolisi näiteid võib Eestis leida teistest suurtest keskustest nagu Otepää, Unipiha ja Tartu linnamägedelt ning Soontagana maalinnast. Kuigi sulatustiiglite leidmine ei tee meid targemaks võimalike toodete osas, võib kohaliku hõbedatöö näiteid leida peitleidudest. Nende seast leiame näiteks valatud sõlgi, punutud kaelavõrusid ja hõbeplekist käevõrusid. Eesti hõbeehteid pikalt uurinud arheoloog Ülle Tamla toob peenest hõbelehest käevõrude puhul välja kohalike meistrite hea materjalitunnetuse.

Nüüd on ehk sobilik visata pilk peale arheoloogilistele jäänustele, mis jäävad järele ühest müntlast. Selleks vaatame kahte rahapada – 11. sajandi Sigtunast ja 15. sajandi Trondheimist. Trondheimi peapiiskopi Gaute Ivarssoni (valitsusaeg 1475–1510) ajal töötanud rahapada on arheoloogiliselt põhjalikult uuritud. Müntla ise on oli lihtne hoone ääsiga ruumi nurgas ja mitme akna all asuva tööpingiga. Müntide löömiseks kasutatud matriitse pole aga sealt leitud ning nende leidmine on üldse ebatõenäoline, sest kulunud templid hävitati valeraha tegemise vältimiseks. Lisaks rahapajale leiti sealt üle tuhande hõbeda puhastamisega seotud luutuhast kupellat. Viimane on tarvilik selleks, et suures kuumuses ja oksüdeerivas õhuvoolus hõbedast muud komponendid oksiididena välja tuleks ning luutuha sisse jääks. Luutuhast tehtud kupellad on väga haprad ja neid ei ole leitud Eesti muinasaegsetelt linnamägedelt ega keskaegsetest linnadest (kus ilma igasuguse kahtluseta müntimine toimus).

Kupellade asemel võidi kasutada ka luutuhaga segatud ääsivooderdust nagu seda on tehtud Sigtuna müntlas, mis on dateeritud 11. sajandi algusesse ja kus löödi münte kuningas Olof Skötkonungile (valitsusaeg 995–1022). Tegemist on kuningaga, kes viis Rootsi viikingiajast keskaega ehk üsna sobilik ajalooline paralleel võimaliku Varbola kuninga jaoks. Müntimise aitasid seal tööle panna müntmeistrid Inglismaalt, kelle lahkumise järel jäi ilmselt vastutama kohaliku võimu esindaja. Olofi müntidele oli peale löödud “Sigtuna kuningas” ja “svealaste kuningas”, et kellelgi ei läheks meelest ära, kes ikkagi kuningas on. Huvitav asjaolu on see, et Olofi mündite kaal kõigub palju, seega oli neile peale löödud tempel eelkõige hõbedasisalduse garantii ja müntides sai arveldada kaalu alusel. Mis paneb aga muretsema on see, et need luutuhaga segatud ääsivooderduse fragmendid (joonis 2) tunneb ära ainult tõeline metallitöö spetsialist (nagu näiteks Anders Söderberg Sigtuna muuseumist).

Kas Varbola käsitöölistele oleks olnud jõukohane tornbrakteaatide tegemine? Siinkohal tuleb tõmmata paralleele Sigtunaga ja tõdeda, et ka sealse müntimise käimalükkamiseks oli vaja kohale kutsuda kogenud meistrid. Eesti tolleaegsete käsitööliste ladvik oli harjunud tootma kõrget tehnoloogilist taset ja head materjalitunnetust nõudvaid esemeid, kuid müntimiseks on vaja spetsiifilist võtete kogumit. Müntimise juures pole kõige keerulisem osa münditempli valmistamine, vaid hõbeda puhastamine (kupellatsioon) ja müntimise korraldamine viisil, et saada järjepidevaid tulemusi. Seega näen kohalike meistrite poolt töös hoitavat Varbola rahapada ainult koos selle käima lükanud välismaise “koolitajaga”, kuid mitte iseseisva ettevõtmisena.

Kas Varbolas münditi? Kirjalike allikate puudumisel saab rauaaegset müntimist tõestada otseselt ainult rahapaja ja kupellatsioonijääkide leidmisega. Kuna nii Varbolast kui ka teistelt Eesti rauaaegsetelt muististelt puuduvad jäljed kupellatsioonist, siis pole alust väita, et seda oleks tehtud enne 13. sajandi vallutussõda ja sellele järgnenud käsitööliste sisserännet. Seejuures peab välja tooma, et minu teada pole mitte keegi kupellatsiooni jääke eraldi otsinud, eriti kui me räägime Sigtunaga sarnastest leidudest ehk luutuhaga segatud ääsivooderdusest. Seega, suhtugem näiliselt koledatesse tootmisjääkidesse (nagu sulanud ääsi katked) kui esemetesse, mis võivad tõesti ümber kirjutada Eesti ajalugu.

1 Söderberg, A. 2011. Eyvind Skáldaspillir's silver–refining and standards in pre-monetary economies in the light of finds from Sigtuna and Gotland. – Situne Dei, 2011, 5–34.
Pilt

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2021 16:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2020 22:42
Postitusi: 203
Ivar Leimus kirjutas:

Esmakordselt jõudis Varbola linnus ajaloo annaalidesse 1212. aastal (sündmuse daatum on vaieldav, võis olla ka 1214), kui Novgorodi vürst Mstislav piiras linnuse sisse. Vürst leebus alles siis, kui kaitsjad olid talle lubanud (promiserunt) 700 marka nogaatasid. Me ei tea, kas lubadus ka täideti, kuid koju Mstislav igatahes läks.
Kui palju raha see oli? Nogaataks nimetati tol ajal hõbemünte. Nimetus tuleb araabia keelest ja tähistas algselt 9.-.10. sajandil kasutusel olnud dirhemeid. Niisiis lubati venelastele lunaks 700 marka münte. Mark omakorda oli hõbeda arvestamise ja kaalumise (need olid tol ajal üks ja seesama) ühik, umbes 200 g väärismetalli. Laias eelhansa kaubandusruumis, mis ulatus Ojamaast Novgorodini ja hõlmas seega ka Eestit, arvestati ühte kaalumarka neli marka raha. 700 marka vastas seega umbes 35 hõbedakilole.

Leimus teeb oletuse, et nogaata = münt= Visby penn ja saab tulemuseks 35 kg puhast hõbedat. See võis muidugi niimoodi ka olla, aga pooldan siiski teistsugust tõlgendust, mida ka mujalt saab lugeda, ehk kogus oli 140 kg hõbedat. Oma algupärases artiklis tõi Leimus ise välja, et nogaata ei tähendanud Novgorodis ainult münti, vaid üldisemalt raha, seega sinna alla võib kuuluda kõik, mis tehtud hõbedast.
Henrik ei kasuta oma kroonikas väljendit "mark rahana" kuskil, sest see nõuaks rahaühiku täpsustamist. Varbola (ja Otepää) seikadest kirjutas Henrik kellegi vahendusel ja ei ole usutav, et ta teadis täpselt, mis rahadega oli tegemist. Palju tõenäolisem on, et Henrik mainis marka kaaluühikuna, venelaste poolt kasutatud Novgorodi grivna asemel (mõlemad ca 200 g) ja nogaata oli igasuguse kvaliteediga raha, kangid ja ehted, mille kokkusaamine varbolastel oli tõenäolisem. Näiteks 35 kg hõbedat on Visby pennides ca 194 400 tk. Maksude võrdluseks sobib ka 13. saj lõpul Saare-Lääne piiskopkonnas kehtinud iga-aastane maks adramaa pealt ca 80 g hõbedat.

Leimuse teine järeldus, hinnata maksusumma järgi Varbola piirkonna ulatust, on igati loogiline. Ei ole mingit põhjust kahelda venelaste teadmistes tolle aja tegelike asjaolude kohta, sellest tulenevalt Varbola valitsemise või mõjupiirkonna suurus 700 adramaad langeb väga hästi kokku Taani hindamisraamatu järgsete Lohu, Keava ja Varbola ümbruse külade adramaade hulgaga ca 760-770 tk.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2021 10:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1945
Sattusin seda Oadi't kuulama sellel laupäeval hommikuses Neeme Raua saates. Sellil fantaasia jookseb nagu kevadine vasikas. Peale seda saadet ma teda küll eriti tõsiselvõetava ajaloolasena ei hinda, huvitav üldse kuidas ta selle doktorikraadini välja jõudis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2021 10:54 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24798
Asukoht: Viljandimaa
Kordan ennast: tal ei ole doktorikraadi, ta on doktoriõppe üliõpilane.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2021 11:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1945
Kriku kirjutas:
Kordan ennast: tal ei ole doktorikraadi, ta on doktoriõppe üliõpilane.

Kas see artikkel ei olnud koostatud tema doktoritöö põhjal?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2021 11:23 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24798
Asukoht: Viljandimaa
Ei, kindlasti mitte. See artikkel on koostatud tema mõtete põhjal, mis ei ole veel üheski teadusartiklis ilmunud. Doktoritööks on vaja vähemalt 3 teadusartiklit + analüütilist kokkuvõtet, kui tegu on artikliväitekirjaga.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2021 11:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Mär, 2006 19:03
Postitusi: 176
Koovit võtab oma FBs avaldatud mõtted kokku. Üldse leiab EE kodukalt terve omaette rubriigi Varbola kohta.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9270 ... rheoloogia


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2021 11:24 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24798
Asukoht: Viljandimaa
Ta ei jaga arheoloogiast suurt midagi.

Tsiteeri:
Oluline oleks alguseks teada, et lisaks väravakäigule, kaevati välja ka osa varasemast vallist. Seda tehti mitte ainult kitsalt väravakäiguga piirdudes, vaid pisut laiemalt. Tõsi, mingil ajal otsustati rohkem panustada värava taas rekonstrueerimisse, mis andis kaevamistele tema iseloomu. Seega ei ole korrektne ajaloodoktorandi Kristo Siigi väide, et „Ainus teadmine Varbola umbes 500 meetri pikkuse valli ehitusest ja kronoloogiast pärineb meil veidi enam kui kahe meetri laiusest läänepoolsest väravakäigust.“ Korrektne oleks väide, et meie teadmised pärinevad nii väravakäigu osast kui ka kõigest sellest, mis enne rekonstrueerimist välja kaevati.
Tsiteeri:
Mitmete sotsiaalmeedias toimunud vaidluste ajal on pakutud, et ehk tooksid varasema linnuse hävingu küsimusse teatava selguse nooleotste ja põlemisjäänuste omavaheliste stratigraafiliste seoste võrdlemine. Valle-müüre me lammutada ja kaevata ju ei saa


Tsiteeritud lõigud on vastuolulised:
* valle saab kaevata, neist tehakse läbilõikeid;
* Varbola vallist ei tehtud läbilõiget, vaid väravakäik on oma olemuselt läbilõige. Seda tähendabki Kristo Siia täiesti korrektne väide, et puudub teadmine valli ehitusest ja kronoloogiast. Kronoloogiast saab arheoloogia abil midagi teada siis, kui kaevatakse midagi lahti ja dateeritakse selle all olevat.

Igaüks võib muidugi targutada, aga diskussioonile see suurt midagi ei lisa.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2021 13:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2020 22:42
Postitusi: 203
Kui täpne on selle EE artikli kommentaaris avaldatud väide ?
Tsiteeri:
Juhiks tähelepanu, et tekstis justkui sisalduv vastuolu , et "valle-müüre me lammutada ja kaevata ju ei saa", ometigi räägitakse varasematest valli kaevamisest, ei tähenda muud kui tänane praktika ei näe ette lubade andmist vallide kaevamiseks.
Teiste sõnadega, täna ei anta kaevelubasid arheoloogilisteks uuringteks, millega lammutataks muinasvalle.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2021 13:21 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24798
Asukoht: Viljandimaa
See on otseselt vastus siinsele minu kommentaarile, ta pöördus minu poole eraviisiliselt ka sellega.

Mul on mulje, et senised läbilõikejoonised on väravakäikude kaevamiste põhjal koostatud. Läbilõikeid vallidest ikka vahel tehakse, ma tõesti ei tea, millal viimati.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2021 15:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Mär, 2006 19:03
Postitusi: 176
Oadi hüpotees annaks - okei, mind huvitaks - kõvasti ainest aruteluks ristisõdade aja heterarhilise võimuga siirdeühiskonna sise- ja välispoliitikast. Kasvõi siit https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9264 ... used-lahus leiab päris palju häid küsimusi, mida edasi arutada, aga nagu süvaspetsialistidel kombeks, suubub suur pilt ajaloolaste diskussioonis nüanssidesse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2021 15:08 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24798
Asukoht: Viljandimaa
Kriku kirjutas:
Mul on mulje, et senised läbilõikejoonised on väravakäikude kaevamiste põhjal koostatud.
Jõudsime Koovitiga ühisele arusaamisele, et see tõesti niimoodi on. LISATUD: Tähenduses siis, et väravakäikude kohale tehtud kaevandite, ükskõik kui pikad need ka poleks.

Kristo Siig võis olla veidi ebatäpne, mainimata, et kaevand ulatus ka väravakäigu ette. See aga ei oma erilist tähtsust kontekstis, et võib olla kahtlus, et kaevandist tulnud leiud dateerivad viimast muinasaegset värava rekonstrueerimist, mitte valli ehitamist. Seda kahtlust saaks kõrvaldada valli läbi lõikava kaevandiga kuskil mujal kui väravate kohal, kui õnnestuks saada valli alt dateeritavat materjali. Tema nimetas seda "arheoloogiliseks nihilismiks" ning sellega meie mõttevahetus ka ammendus.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2021 15:48 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24798
Asukoht: Viljandimaa
Siiski ei ammendunud :)

Mina: see, et kaevand ulatus ka väravakäigu ette, ei kõrvalda kahtlust, et leiud sealt võivad dateerida viimast muinasaegset rekonstrueerimist, mitte valli rajamist
Tema: Okay. See sai selgeks.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2021 21:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2020 22:42
Postitusi: 203
Viimase K.Oadi artikli, mis oli vastuseks I.Leimusele ja põhimõtteliselt midagi uut ei öelnud, kohta saan üht-teist lisada, mida taanlased ise oma rahanduse ajaloo kohta kirjutavad.

Alustuseks tuleb kõik numbrid üle vaadata, siin on K.Oad veidi ebatäpne- Taanis kehtinud mündialuse järgi oli nende 240- pennise süsteemi mündi hõbedasisaldus 0,29, mitte 0,27 g. Eestis leitud brakteaatide keskmine kaal on 0,22, mitte 0,20 g. Eespool olen kirjutanud Taanis olnud erinevatest rahasüsteemidest, Jüütimaal olnud 288-pennise arvestuse järgi tuleks hõbedasisalduseks 0,24 g ning et oleks veel keerulisem oli Valdemar II valitsusaja alguses mõnda aega Jüütimaal Viborgis ja Ribes kasutusel 384-pennine rahasüsteem, müntide arvestusliku kaaluga 0,55 g, hõbedasisaldusega ca 0,18 g. Igaüks võib selles soovi korral veenduda Taani müntide kataloogi vaadates, lisan näited 0,46, 0,52, 0,53 g müntidest.
Manus:
Valdemar II Jutland.jpg
Valdemar II Jutland.jpg [ 335.6 KB | Vaadatud 1417 korda ]

Kristjan Oad kirjutas:
taanlaste kohta pole teada, et nad kustahes mujal väljaspool Taanit hakanuks oma võimu tähisena oma münte lööma (kuigi sõdisid ja maid hõivasid nad kõvasti). Ei teinud nad seda ei kristlikes piirkondades ega oma ristiretkedel

Taanlased lõid münte igal pool, kus võimule said, Lõuna-Rootsit pole mõtet mainidagi, aga 11. sajandil Inglismaal, 13. sajandi alguses, lisaks Tallinnale, Lüübekis ja Hamburgis, 14. sajandi keskel Ojamaal ja sama sajandi lõpus Rootsis Stockholmis ning Soomes Turus nad igatahes münte vermisid https://www.danskmoent.dk/soemod/bilande.htm.

Lüübekit ja Hamburgi mainis ka I.Leimus ja vastuseks
Kristjan Oad kirjutas:
Ent neis linnades löödi münte küll Taani ajal - aga mitte taanlaste võimu tähisena. Üliolulise aspektina jättis Leimus ütlemata, et Hamburgis ja Lüübekis jätkus münditegu läbi taanlaste aja samade kujunditega, mis varem (ning ka hiljem, pärast taanlasi). Taanlaste võimu väljaspool Taanit ei tähistanud kusagil taanlaste sümboolikaga mündid.

Siiski, alates Taani valitsemisajast on näha müntidele keisri või krahvi regaalide (1,2 pilt) asemel kuningakrooni elementi (3 pilt).
Manus:
Hamburg.jpg
Hamburg.jpg [ 325.95 KB | Vaadatud 1417 korda ]


Kristjan Oad kirjutas:
miks küll pidanuks taanlased, kes pidasid Eestis heitlikku, kaotusterohket ja ajuti tõelist ellujäämissõda, hakkama sellises olukorras münte lööma? Mida see neile andnuks?

Siinkohal võiks olla kõige loogilisem vastus, et sõjakäiku planeeriti pikalt ette, erinevatel andmetel 1216-1218. aastast ja müntide valmistamine oli varakult otsustatud, mitte mingi kohapealne improvisatsioon.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?
PostitusPostitatud: 24 Mär, 2021 22:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 1292
https://sonumid.ee/2021/03/23/koduloolane-varbola-jaanilinna-moistatused/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 250 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt