Eestlaste juured

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Eestlaste päritolu?

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

MEIE HÕIMURAHVAD

Et saada ülevaadet tollel ajal Läänemere ääres elanud rahvastest, siis võiksime nende hulgast leida Läänemere lõunarannikul elavad vendid, kes kogusid aastal 533 A.D. 5000 mehest koosneva väe ja läksid 120. laeval Sardiiniani välja. Peale seda valitsesid vandaalid 100 aastat Vahemere rannikuid Egiptusest Hispaaniani välja (Vendid asutasid siis Veneetsia).

Vendide laevad sarnanesid skandinaavia, kura, liivi ja eesti
viikingilaevadele - neilgi oli ruumi 30-40 mehele ja kahele hobusele.
Vendide-vandaalide karistusmeetodid olid samad, mis eestlastel, liivlastel,
kuralastel ja samuti ka Sotimaa asukatel piktidel, keda paljud uurijad
peavad samuti eestlaste suguvendadeks: nimelt karistati rängemate
karistuste eest pea maharaiumisega ja samuti lekkiva paadiga merele
saatmisega, mis tavaliselt lõppes karistatava uppumisega.

Roomlaste sõnul elasid piktid alguses Loire´i jõe kallastel. Sealt rändasid nad Briti saartele, et otsida sotlastest (gaeli-keltidest) vaba kohta. Piktidel olid kahekümnemehelised viikingilaevad. Caesari poolt üleskirjutatud Gallia kohanimedest oli ligi 60% soome-ugrilist päritolu. Samas on vanade kaartide järgi näha (kasvõi meie Eesti keskaegsed kaardid), kui palju moonutasid sakslased meie eestikeelseid kohanimesid, rääkimata siis ladinakeelsetest moonutustest, milledest hiljem uuesti paljud nimed kohalikesse keeltesse tõlgiti. Sellest ka siis eemaldumine esialgsest kõlast ja kirjutusviisist.

Muide, fakt, et sõna vend käis meie rahvaste kohta, leiab kinnitust ka sellest, et veel hilisel keskajal (umbes enne 16. sajandit) nimetati Soome lahte Veneedi laheks, millest tuli Finnskii zaliv vene keeles. Vahepeal kutsuti seda ka Rävala laheks (Rootsi kuningate ajaloo raamatud: peatükk 23). Soomes asuv Vantaa või Vanda kohanimi on samuti tulnud sõnast vend.
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

AESTIDE MAA ESTONIA

Paljudele tundub uskumatuna, et juba vanad roomlased teadsid sellisest maast, nagu Estonia ja selle maa elanikest aestidest.

Kes seda ei usu ja ikka vastu raiub, et eestlasi ei olnud veel paar sajandit tagasi olemas - oli vaid "maarahvas", kes end nii kutsus, see ei tea tegelikult olulist osa meie ajaloost ja arvatavasti ei tahagi teada, sest mis kord juba sisse juurdunud, seda enam kergelt ei muuda.

Et aga huvilistel ja olulisel osal Eesti rahvast oleks asjast ülevaade, siis toon siinkohal ära mõningad Edgar Valter Saksa leitud vihjed ajalooallikatele:

1. T. Hodgin, "Cassiodoruse kirjad", London, 1886, lk. 546:
"Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani
selle maa, mida ikka veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril".

2. R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud
Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558:
"Eastland - ostide, estade maa Estonia".
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

TACITUS - AESTID

Tacitus, kui Ida-Baltikumi asukaid, ei oleks eestlased. Ei ole olemas mitte
ainsamatki tõendit selle kohta; niisamuti on 6. sajandil Jordanes loetlenud
eestlasi Balti mere rannikul elava rahvana ja Alfred märgib, et Eesti on
väga suur".

Rooma konsul Tacitus (55-118 A.D.) kirjutab oma "Germanis" (aastal 97, A.D.) järgmist: "Kui me pöörame Sueebide mere parema kalda suunas, siis leiame selle uhtuvat vastu Aestide territooriumit, kel on sarnane religioon kui sueebidel (svaabid, svealased -vana-rootsi hõim - E.K.), kuid keel sarnane enam brittide keelele. Nad jumaldavad jumalate ema.

Selle kultuse märgina kannavad nad metssea maske, mis teenivad
neid relva või inimkaitse asemel ja kindlustavad nende julgeoleku ja
turvalisuse isegi vaenlaste keskel. Nad kasutavad harva rauast relvi,
enamjagu aga nuiasid. Nad kasvatavad teravilja ja teisi kõrstaimi
kannatlikkusega, mis on täiesti ebatavaline laiskade germaanlaste seas. Nad on ainsad, kes korjavad merevaiku mererannalt - glaesum, klaasi, nagu nad seda ise nimetavad."
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

EESTI JA GRÖÖNIMAA

Kas suudame sellele vastata? Kas vastus ei tekita veelgi küsimusi? Tegelikult on asjal ikkagi üks lõppsiht, millest edasi ei saa. Võtame "Kalevipoja" ja loeme sealt, et Kalev lendas põhjakotka seljas kaugelt Taara tammemetsa äärest üle mitme mere ja jõudis Viru randa. Kui minna seda teeb mööda tagasi, siis võime leida ennast lõpuks Gröönimaal, kus tuleks otsida meie esivanemate algkodu siin, maapealses maailmas.

Fakt, et Gröönimaa oli kuusteist tuhat aastat tagasi hoopis teises kliimas, avastati siis, kui Teravmägedel leiti söekihist palmileht, mille vanus ulatus kuueteistkümne tuhande aasta taha (Sellest kirjutab Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed").
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

KULDVILLAKU OTSIJAD ELASID 6. SAJANDIL DÜÜNA JÕEL

6 sajandi Liivimaalt on leitud kaartide järgi ühe kaunis müstilise rahva päritolu tõendeid, mida kinnitavad ka toda aega kajastavad kroonikad (Saxo Grammaticuse kroonika ning Jordanes De Rebuse kroonika).
Seda rahvast nimetati Hellespontines.

Sellel rahval oli elav läbikäimine liivlaste ja kuralastega, kelledelt saadi karusnahku ja merevaiku. Hellespontose rahvas, oma kuningate Handvani ja Dia ning kuningapoegade Dia ja Daxo eestvedamisel, asus ka võitlusse pealetungivate gootide vastu, kes teatavasti neljandal ja viiendal sajandil vallutasid eestlaste alad, jõudes slaavlaste aladeni välja.

Tollel ajal olid slaavlased aga alles teiselpool Ilmjärve ja lõunas praeguse Valgevene kohal. Gootide nimed asendusid hiljem götalastega, kuid tegemist oli ikkagi nende samade gootidega, kellest hiljem said norralased, taanlased ja rootslased ja kellest üks jagu jõudis sküütide ja normannide nime all ka Inglismaale.
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

STARKARD, EESTI PÄRITOLU TAANI KANGELANE

"Traditsioonid räägivad, et Starkard sündis Rootsiga idas piirneval maal, kus tänapäeval elavad barbaarsete eestlaste (Estonum) ja teiste rahvaste hordid pikuti ja laiuti." (Saxo, I, VI-VI, 2, "Gesta Danorum"). See kangelane käis eestlaste alad Hämest kuni Semimaani Laastamise ja tapmistega läbi, kiideldes oma tegudega.
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

ANGLOSAKSI POEEM "WIDSITH" KÕNELEB BALTI MERE ÄÄRSETEST
RAHVASTEST 4. JA 6. SAJANDI VAHEL A.D.

Selle poeemi kirjutanud rändlaulik kirjeldas järgmist: "Olin koos viikingitega. Kelt valitses finnide üle. Ja seejärel olin koos Eormanariciga (Hermanaric - gootide kuningas, kes vallutas Eesti alad neljandal sajandil A.D.) ja gootide kuningas kohtles mind hästi."

Laulik oli koos tolle kuningaga juba siis, kui too võitles Visla aladele tunginud hunnide vastu. Edasi kirjeldab laulik hõime, kes elasid Lääne-mere ääres ja toob ära aestide nime vana-anglosaksi nimevormi: Istum, sõnast Iste või Isti, ehk Esti. (J. & W. Conybeares, Illustrations of Anglo-Saxon poetry, 1826, lk. 8).

Gootide kohta kirjutab nende ajaloo uurija Isidore piiskop Sevillast, järgmist: "...Gootid on Jafeti poja Magogi järglased? ja on sama päritolu sküütidega....(66)."

Selles ajalooteoses ei ole sõnagi veel juttu gootide sissetungist Skandinaavia aladele, kuid räägitakse lääne-gootide sissetungist Kreeka, Makedoonia ja Väikse-Aasia aladele. Teatavasti vallutasid ida-gootid Skandinaavia alad ja hiljem suundus osa goote tagasi nende kunagisele kodumaale Musta-mere äärsesse Krimmi. (Gootide nimeks oli tihti Grimm või Gram).

Gootid jõudsid oma vallutusretkel ka Ojamaale ja seda peetakse
vanimaks gootide laineks, milline tuli Euroopasse. Kuid arheoloogiline
materjal kannab aesti-eestlaste kultuuri jälgi, kuuludes Kunda kultuuri
juurde, mida on leitud samuti Visla jõe aladelt.
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

HUNNIDE VASTU MOODUSTATI KÕIGI VIIKINGITE ÜHISRINNE

Saxo Grammaticus kirjutab oma kroonikas viingite kuningatest, kes võitlesid hunnide vastu, millised tahtsid tungida põhjapoolsetele aladele: "Sügisel tulid mehed tagasi, kuid olid rikkamad väe, kuid mitte toidu poolest.

Kuningas Roller oli peale nende kuningas Arthori tapmist allutanud endale Sundmori ja Nordmori provintsid. Olimar (kes oli t?uudide alade kuningas) alistas Thori, keda kutsuti Pikaks, kes oli hämelaste ja helsinglaste kuningas (tolleaegses Rootsis - praeguses Soomes, E. K.) ning vallutas samuti Eesti alad ja Rootsi saared.

Tema tõi kaasa 700 laevast koosneva laevastiku, kahekordistades seega juba enne sealt kaasa võetud laevade arvu. Onef ja Glomer, Hedin ja Hogni võitsid lahinguid Orkneyl ja tulid tagasi 900 laevaga...

Seejärel, uskudes oma jõusse, tormasid nad kokku hunnidega.
Puhkes selline lahing, et kolm põhilist Venemaa jõge olid täis hunnide
laipu, nii, et neist said sillad jõgedele (siin võidakse Venemaa all mõelda
veneedide alasid, kuid ka praeguse Valgevene ja Lääne Venemaa alasid -
E.K.).
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

LIIVLASED ASUSTASID MUHU SAARE JA LÄÄNE- NING PÕHJA EESTI

Legend kõneleb, et osa liivlasi asustas Muhu saare ja neist said muhulased. Üks tõendeid selle kohta on Muhu Muuseumis säilinud
kirjalik suulise pärimuse ülestähendus, mille põhjal muhulased on pärit
Liivimaalt ja rännanud välja Kokona maaninalt, Väina jõe suudmest, kus asus Muhu linnus. Liivlased maabusid Pädaste küla kohal - Muhu saare asemel oli siis hulk saari. Liivlased rajasid uuele kodumaale Muhu linnuse.

Kui see tõele vastab, siis peaks sellele vastavaid arheoloogilisi leide linnuses leiduma, kui ainult keegi vaevuks kaevama. Räägitakse ka, et tegelikult olid nii kuralased või kurelased ja saarlased üks rahvas (sellest oli ka eespool juttu). Samas räägivad liivlased, et kurelased olid liivi hõim. Kui vaadata vana liivi keelt, siis on see küllaltki sarnane vanale saare
murrakule - tänapäeval ja ka Oskar Looritsa ajal oli liivi keeles juba suur
läti keele mõju. Samas on läti keeles palju liivi-eesti laene.

Seda näitavad samuti kaheteistkümnenda sajandi kohanimed praeguse Liepaja (tolleaegse Liiva, hiljem Lindale) ümbruses, mis korduvad
suures osas isegi Lindanise (Tallinna) ümbruses. Need sarnasused on ära
toodud ristiusustajate poolt tehtud kaartidel, mida Saks oma raamatutes
käsitleb. Samuti on näha, et Põhja-Eesti kohanimed on läinud koos
inimestega Edela- ja Lõuna-Soome.

Kui liivlased rääkisid eesti keelt veel aastal 200 A.D., siis olid liivlased ka
eestlased ja eestlased liivlased, nõnda kui Karja ja Kihelkonna alade inimesed olid mõlemad eestlased. Liivimaalt avastatud Saarnate muinasasulapaigast leitud esemete järgi on sealsete asukate põhjal
kindlasti tegemist Magdaleena kultuuri kandjatega.
Viimati muutis Surnupealuu s6dur, 30 Jaan, 2008 13:11, muudetud 1 kord kokku.
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

KURALASED OLID SUURED ILMATARGAD

Aastast 1070 pärineb Breemeni Adami üleskirjutus Kuramaa kohta, kus tema jutu kohaselt on "majad täis prohveteid, nõidu ja ettekuulutajaid, kes kannavad erilisi rõivaid ning kelle juures käivad külalised tervest maailmast, eriti aga Kreekast ja Hispaaniast". (Gesta Hamburgensis, IV, 16)

Egil Saaga kirjutab, et 920 A.D. pidasid kuralased oma ulatuslikke majapidamisi teistest rahvastest orjade abil. Antud dokument kirjeldab taani päritolu orjade vabastamist kuralaste alt. Samuti kirjutab Breemeni Adam, et Eesti elanikud kummardavad draakonit ja linde ning toovad
neile ohvreid.

Miks muidu oli neil laevade vööritäävil draakoni, ehk meremao pea kujutis? Tänapäeva vendide liikumisel Soomes on olemas isegi minevikust
säilinud "Lohe-seadus".

1230. aastast on teada ka kuralaste kuninga nimi - Lemmekinus
(Lemminkäine). Kuramaa kõige enamasustatud piirkonda nimetati 1230. aastal
Eestua´ks (UB.1, 28, 134-36). Seda Kuramaa ka tõesti oli võrreldes mandri Eestiga.
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

SAAREMAA VIIKINGITE TEOD

Kõige esimene teadaolev nimi praegusele Saaremaa saarele on olnud Valdia, mille on aastal 330 enne Kristust ära märkinud Pytheas Massaliast. Sellest nimest tulenesid hilisemad nimed: Balcia, Balthem, Basilia, Abalcium, Abaltiam (Plinius 4, 94; 37,36; Solinus 19, 6). Baltia (Basilia) on samastatav seega Osilia saarega. Sellest ka siis Balti mere nime praegune kuju.

Taani Hindamisraamatu (Liber Census Daniae) 497. sissekanne toob ära Osilia kohta käiva: nimi Osilia tuleneb sõnast osa, mis tähendab ühist, ühiskonda, ühist omandust, jagamist, partnerlust, neljandikku osast (W. 792/4). Viikingite Osilia saar oli tõesti neljaks osaks jagatud (UB. 1, 139).

Veel nimetati erinevates allikates seda saart Ossi (150 A.D.) (Ptolemaios, 3,5) ja Soleja, aastal 1054 (Chronicon of Nikon, aastal 6568 - juudi kalendri järgi) ja Sosoly 1060.

Saaremaa viikingid (ossid) käisid mitmeid kordi isegi Pihkva ja Novgorodi venelaste ja rootslaste vastu sõdimas, vastutasuks eestlaste alade rüüstamise eest. Enne seda käisid vana vene kroonikate kohaselt
saarlased 1061. aastal Tartu all ja põletasid sealse linnuse maha, tappes
selles oleva Novgorodi garnisoni.

Et Saaremaa viikingite retkedest ülevaadet saada, selleks heidame korraks pilgu Rootsi kuningate ajaloo ürikutesse: Selle koguteose pealkirjaks on "Historia om alla götar och svears konungar".

Esimene raamat kõneleb: "Sigge, Rootslaste viies kuningas, ehitas Mälari järve äärde, õigele kohale linna, tähistades selle oma enese nimega: Sigtuna, mis oli mõeldud samuti kindluseks, kaitsmaks Rootsit barbaarsete eestlaste, soomlaste ja teiste rahvaste eest" (I, 7 peatükk).

Neljas raamat kõneleb: "Grim, rootslaste 32 kuningas (A.D. 380), oli Svea ja Göta kuningas, kuid temale ei olnud omased au ja õigluse tunded. Ta oli türann, kes sarnanes Syracusa Dionysosele. Grim rüüstas endale kuuluvaid templeid ja kehtestas oma maadel raske maksukoorma alluvate jaoks.

Samas üritas ta nõuda oma saadikute kaudu maksu ka kuralastelt ja eestlastelt, kuid need, vastupidi, kogusid suure väe ja tulid vastupidiselt Grimi lootustele Rootsimaad rüüstama ja okupeerima. Siis kutsus Grim oma mehi relvile, kuid sai hästi teenitud vastuse, et "las raha aitab nüüd sind!". Kuningas Grim riputati lõpuks karistuseks üles rauast keti abil ja rahvas sai aru, et see oli talle paras karistus, sest ta röövis omaenda templist kullast keti."

Neljas raamat kõneleb: "Tordo oli 33 Rootsi kuningas (A.D. 410), kes kogus suure väe kõigist rootslastest ja lõi Rootsimaa randa tulnud suure eestlaste, kuralaste ja holmlaste (Holmi järve äärsed marid) tohutu laevastiku tagasi."

Viiendas peatükis kirjutatakse:
"Umbes samal ajal rüüstas hästi varustatud saksoonide ja obotriitide laevastik krahv Gelderi juhtimisel Götamaa rannikualasid. Selle rünnaku kaudu kannatasid ka kõmrid (Holsteinis elanud eestlaste suguvennad
vendide läänepoolne haru) ja taanlased, aga samuti pommerlased,
vandaalid, rügenlased, kuralased ja eestlased tule ja tapmiste läbi."

750. A.D. toimunud Bravalla lahingus osalesid kuralaste, eestlaste kõrval ka liivlased. Seal võitlesid viimatimainitud Ostergötlandi kuningas Haraldi väes tema vaenlaste Svea-Västergötlandi-Gotlandi liidu vastu. Teatavasti võitis Haraldi vägi selle lahingu.

Veel on liivlaste kohta mainitud, et aestid (liivlased) olid pikka aega vabad ja omasid aastal 500 m.a.j. Roomas oma esindajat. Samuti teadsid kreeklased seda ala, nimetades seda Hellespontoseks ja rahvast hellespontines. Edgar Valter Saks käsitleb sellega sarnaseid kohanimesid,
nagu Helsingi, Helleman, Helgoland, Hella, Hellamaa just selle rahva endale antud nimega. Praegugi on Muhus ja Läänemaal olemas vastavalt Hellamaa ja Ellamaa, Taanis Helgoland, Soomes Helsingi (vana helsingi hõimu asukoht).
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

MAGLEMOSE´I KULTUUR

Euroopa kõige vanem kultuur on teadupärast nn. Magdaleena (Maglemose´i) kultuur, mis ulatus tagasi aega 9000 aastat enne Kristust.
See kultuur oli levinud just Briti saartelt Karpaatideni ja Lõuna-Skandinaaviast Euroopa lõunaosani.

Seda kinnitavad kõik teaduslikud uurimused ja eriti oluline on, et seda kinnitab eesti teadlane Richard Indreko enne oma surma, 1961, ilmunud artiklis "Eesti eelajalooline ajastu":

"...Selle perioodi harpuunid (Kunda kultuuri omad) on levinud üle terve Lääne-Euroopa, jõudes Moraaviani, kui leviku idapoolseima punktini ja Põhja-Saksamaani, kui kaugeima põhjapoolseima punktini..."

Indreko leiab, et taolised relvad ja muud riistad leidusid Lääne-Euroopas Maglemose´i perioodil laialdaselt (9000 a. e.m.a.), kuid need riistad puuduvad täielikult Uuralite aladel ja Ida-Euroopas. Näiteks leidub selle ajastu tüüpiline kirves, mida kutsutakse Lyngby tüüpi kirveks, Kesk-Euroopas, kuid täielikult puudub see Uuralites. Edasi märgib Indreko:

"Kõik see näitab, et külluslik luust töövahendite olemasolu Kunda kultuurist on pärit Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa paleoliitikumist ja mitte Uuralite piirkonnast. Teiste sõnadega levisid seda tüüpi asjad läänest itta mesoliitikumi lõpul ja see sama toimus Sigirskoje puhul neoliitikumis (4. aastatuhande lõpp ja 3. algus e.m.a.) Ida-Baltikumis on Kunda kultuur vanim, kuuludes 7. aastatuhande algusse ja sealt levisid seda tüüpi esemed itta.

Siin tekib küsimus: kuidas tekkis Kunda kultuur?. Ida-Euroopa kivist esemed pärinevad ülem-paleoliitikumist. Selle kultuuri kandjad olid kõikidele allikatele toetudes kindlalt kütid-kalastajad. Vastavalt selle
piirkonna üliõpilaste uurimustele, pärineb Ida-Euroopa paleoliitikumi
kivitöötlemine Aurignaci kultuurist Kesk-Euroopas, omades kohati mõningast Solutrea kultuuri mõju..." See näitab, et meil on tegemist faktoloogiliselt korrektse kirjeldusega, mis viitab igati meie kultuuri jälgedele Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas.

Kahtlusteta on kõik selge, kui me veelgi enam süveneme edasisse. Indreko jätkab: "Kunda kultuuri eelkäijad migreerusid arvatavasti
Lõuna-Baltikumi ja selle naaberaladele, minnes taganeva jää kannul. Ida-Baltikumi lõunapoolne osa oli samuti mõjutatud Lääne- ja Kesk-Euroopa Maglemose´i kultuurist."

Siinkohal toob R. Indreko ära suure hulga teadlaste uurimistulemusi, kus üheselt tõestatakse, et näiteks Skandinaavia esimesed asukad pärinesid samuti Prantsusmaa ja Belgia ja Rhine´i jõgikonna aladelt, millist loetakse Maglemose´i kultuuri (9000 aastat e.m.a.) vanimaks asustusalaks. Neidsamu Lyngby kirveid on leitud ulatuslikult alalt Inglismaal, Põhja-Prantsumaal, Belgias, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias,
Poolas ja Ida-Baltikumis, mis kõik vastavad Maglemose?i kultuuri aladele.

Soome teadlane A.Äiräpää näitab tõenditele tuginedes, et põhjapõtrade kütid liikusid oma Maglemose´i kultuuri baaslaagritest, tänapäeva Hamburgi aladelt Põhja-Saksamaal, põhjasuunas ja et inimesed jõudsid Eesti ja Lõuna-Soome aladele Antsülus ja Boreaalse perioodi alguses (umbes 7. aastatuhande esimeses pooles). (R. Indreko 381-386).

Indreko näitab, et Kunda kultuur, mis oli Maglemose´i kultuuri sugulane, jätkas oma arengut segamatult läbi terve neoliitikumi, kamm-keraamika ajastu, pronksiajastu ja niinimetatud rauaajastu ning ütleb kokkuvõtteks: "Täpselt samuti, kui Kunda kultuur oli läbivaks Asva kultuuris, oli Asva kultuur nähtav kuni välismaise vallutuseni (1208-1227 A.D.- E.V.S.). Kogu selle perioodi vältel ei ole märgata ühegi domineeriva võõrkultuuri sisseimbumist, ega ka selle maa äkilist asustuspildi muutust.

Vastupidi: kogu areng toimus aeglaselt, regulaarselt avardudes, liikudes paralleelselt, vastavalt inimasustuse suurenemisega, koos muutustega meetodites, mille abil inimene hankis endale elatist.
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

ISLANDI SAAGAD

Vanad Islandi saagad on alati teinud vahet idapoolsete maade ja Eesti alade vahel: "Idamaad (Austerlönd), ida-riigid, idatee (Austerlönd, Austervegr, Austervegar) ja Eesti (Estland, Eistland) ning selle asukad (Estlanders, Eistr, Eistsneskr) (Heimskringla. Index I, 46, Index II, 245-248)".
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

UURALI MÜÜT

Praegused Eesti ajaloolased on suuremas osas eitanud taolist nägemust või on nad lihtsalt teatud müüdi mõju all. Kõige narrim on näha noori lollitatud tudengeid mööda Siberit ja Uurali tagust ringi nuuskimas, otsimas Eesti juuri, ja hiljem tulevad need noored tagasi ja alustavad siin mingi iseäraliku pseudoteaduse juurutamist.

Kogu Uurali teooria on müüt - seda olukorda ei ole kunagi eksisteerinudki ja sellel ei ole ühtki tõsiseltvõetavat faktoloogilist tõendit. Uuralist võime otsida Indo-Euroopa tsivilisatsiooni algset kodupaika, kus veel praegugi on kohanimed sanskriti keelsed.

Enne indo-germaanlaste vallutusi olid Euroopat valitsenud kreeka-rooma kultuurid samuti tulnud siia umbes 1000 aastat enne Kristust, hävitades enda teelt vanad kultuurid, mis kõigi eelduste kohaselt olid seotud meie hõimudega.
Surnupealuu s6dur
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 15 Jaan, 2008 3:16
Kontakt:

Postitus Postitas Surnupealuu s6dur »

MÜÜT BALTI HÕIMUDEST

Niinimetatud balti rahvaste päritolu võime samuti tegelikult 14. sajandil loodud müüdist välja lugeda:
Sada aastat peale seda, kui Semgallia aladelt hävitati ära meie sõsarhõim sembid, tekkis legend preislastest - otsustage ise: 1254. aastal kogus Böömimaa kuningas Ottocar tohutu armee 60 000 mehest ja läks Semimaa-Semlandi, ehk tänapäeva Semgallia aladele "korda looma", tappes ja hävitades oma teel isegi rauku ja lapsi.

1255. aastal ehitati selle veretöö mälestuseks vallutajate poolt Königsbergi kindlus. Pärast seda tulid leedulaste naaberhõimud, ujutades Semimaa üle ja tappes kõik mungad. Semimaa asukateks olid eesti päritolu sembid, kes hävitati lõplikult 1268. aasta ülestõusu järel toimunud veresaunas.

Ühes kohas tapeti 500 meessoost asukat, lapsed ja naised deporteeriti Saksamaale. Mujalgi tapeti ja küüditati samal moel. Tagajärjeks oli tühi maa, mille 1274. aastal asustasid leedukad Siauliai piirkonnast. Kõige vanema leedu hõimu sudaavlaste keel sai sada aastat hiljem aluseks nn. "preisi keele" loomisele. Eirates sellel alal elanud sembide eesti-sugu keelt ja kohanimesid, alustati mitte kunagi eksisteerinud rahva loomist, eesmärgiga põlistada igaveseks indo-eurooplaste asustus.

Samas väidavad näiteks leedukad siiani, et nemad on aistide (loe- aestide, ehk eestlaste) järeltulijad, mis on aga igati naeruväärne väide.

Tegelikult kutsuti eestlasi-sembe slaavlaste poolt prussideks, samas kutsuti neid ka finnideks, estadeks, aestideks, vendideks, sembideks. Tänu sellele olematule balti rahvale, kellest justnagu oleks tulnud leedu-läti hõimuliit, on meiegi ajaloolased orjameelselt koogutades korrutanud indo-euroopa huvidest lähtuvat valet.

(Leedu hõimude praegusele kodumaale asumisest on mitmeid faktoloogilisi andmeid, mis kõik kinnitavad, et leedu hõimud sudiinid (sudaavid) ja galindad, kes oma keele poolest on ühed vanemad indo-aaria keeli üldse, sarnanedes nende algkeelele sanskritile ja selle kõrval kõige enam keldi keelele.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist