Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[taara]

Timmermans: kauplemist Erdoganiga viisavabaduse üle ei tule
13. mai 2016 23:55
Raimo Poom
Raimo Poom, välisuudiste juht
Eesti Päevaleht

Euroopa Komisjon pole näinud märke, et Türgi võiks hakata piiride avamisega Euroopalt viisavabaduse allahindlust välja pressima. EL-i liikmesriigid peaksid kiirendama põgenike ümberpaigutamist ja -asustamist, inimestele peaks selgitama, et see pole ohtlik. Euroopa Komisjon nõuab kindlalt Poola kohtute sõltumatuse kaitsmist. „See on EL-i nurgakivi ja me kavatseme seda kaitsta.”

Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi töö pole viimase aasta vältel olnud kadestamist väärt. Pea kõik EL-i ette kerkinud suured kriisid ja väiksemad probleemid on langenud tema õlule. Timmermans vastutab nii selle eest, et Euroopa vastus hiiglaslikule rändekriisile järgiks kõiki õigusnorme, kui ka liikmesriikides endis toimuva eest, näiteks tegeleb Poola põhiseaduskriisiga. Tallinnas algavale Lennart Meri konverentsile saabunud Timmermans selgitas Eesti Päevalehele, mis seisus on Euroopa oma suure probleemipuntraga.

Mis seisus on praegu EL-i ja Türgi vahel saavutatud kokkulepe? See vähendas kiiresti Kreeka saartele saabuvate inimeste hulka, kuid nüüd on tekkinud muretsema panevad märgid Türgis endas. Kas see võib kokkuleppeid kahjustada?

Mis puutub Euroopa Komisjoni, siis me pidasime Türgi valitsusega läbirääkimisi ja saavutasime tulemused. Pole mingit põhjust kokkulepitut muuta ja peame selle juurde jääma.

Türgis toimuv on türklaste otsustada. Peaminister on tagasi astunud ja tulemas on [valitseva] AKP erakonna kongress, kus tehakse otsus uue peaministri kohta. Ma laseksin tekkinud tolmupilvel natuke hajuda ja siis vaataksin, mida uus peaminister lauale paneb.

EL-i strateegilised suhted Türgiga on minu arvates väga olulised. Mitte üksnes lühikeses perspektiivis migratsiooniküsimusega tegelemiseks, vaid ka pikemaks ajaks, arvestades meie geostrateegilisi proovikive.

Peamine küsimus on viisavabadus Türgiga ja selle eelduseks olevate tingimuste täitmine. See puudutab Türgi suhtumist sõnavabadusse ja nende terrorismiga võitlemiseks mõeldud seadusi. President Recep Tayyip Erdoğan on otsesõnu öelnud, et Türgi ei kavatse muuta terrorismiseadusi, mis lubavad näiteks ajakirjanikke kohtu alla anda. Kas on mingit võimalust, et Türgi saab viisavabaduse ilma tingimusi täitmata?

Nii Euroopa Komisjon kui ka mina ise oleme selle kohta võtnud selge seisukoha. Tingimused on tingimused ja ainult siis, kui need täidetakse, on viisavabadus võimalik. Midagi pole muutunud. See kehtib kõikidele riikidele, kellesse viisavabaduse küsimus puutub.

Türgi teab seda väga hästi. Nad ei pruugi sellega alati nõus olla, kuid see on neile otsustamise koht. Tingimused on selged. Mõned Türgi ministrid on väitnud, et oleme neid muutnud, aga see pole tõsi.

Seega on seisukoht kristallselge: kas vastatakse tingimustele või ei tule mingit viisavabadust. Mingit hobusekauplemist ei tule.

"Seisukoht on kristallselge: kas vastatakse tingimustele või ei tule mingit viisavabadust. Mingit hobusekauplemist ei tule."

Te ei näe ohtu, et Euroopa vastu võidaks rakendada väljapressimist: avatakse taas piirid, kui ei saada viisavabadust oma tingimustel?

Kui ollakse strateegilises suhtes, tuleb mängureeglid selgeks teha. Komisjon ongi seda teinud: on Türgi otsustada, kas nad tahavad viisavabadust, mis saab teoks, kui nad täidavad tingimused.

Aga peame ka jääma enda sõnastatud tingimuste juurde ja mitte hakkama neid nüüd teistele valdkondadele laiendama. See poleks õiglane.

Mis puutub kuulsasse tingimusse number 65 ehk terrorismivastaste seaduste kooskõlla viimisse, siis me ei saa taluda olukorda, kus inimesi pannakse terrorismisüüdistustega vangi lihtsalt sellepärast, et nad on ajalehte artikli kirjutanud või ajakirjanikena avalikult seisukoha võtnud.

Nii et teie arvates peavad Türgiga sõlmitud lepped sellistele proovikividele vastu?

Eks see sõltub Türgi uue valitsuse seisukohtadest, kuid mul pole võtta ühtegi märki, mis viitaks vastupidisele.

Kuidas edenevad rändekriisi lahenduse teised osad: inimeste Kreekast ümberpaigutamine, kokkulepete järgi Süüria põgenike Türgist ümberasustamise alustamine? Kreeka vajadus teiste liikmesriikide abi järele pole kuhugi kadunud.

Jah, aga oleme saavutanud rohkem, kui keegi oleks osanud veel paar kuud tagasi arvata. Kreeka võimud on ära teinud suure töö.

Teised liikmesriigid oleksid pidanud rohkem aitama, nagu nad mõne aja eest lubasid. Seega viis see mõnetise pingeni süsteemis. Aga praegu on asjad üpris hästi organiseeritud.

Lisandub tõsiasi, et väga väike hulk inimesi tuleb praegu üle Vahemere Kreeka saartele. Keskmiselt vaid 50 inimest päevas, enne oli üle 3000 inimese päevas.

Mis puutub ümberpaigutamisse ja -asustamisse, siis need protsessid on aeglased ja peaksid minema kiiremini. Loodan, et suudame neid lähemas tulevikus kiirendada.

Kas võtate ümberpaigutamise ja -asustamise aegluse jutuks ka Eesti võimukandjatega kohtudes? Praeguseks on Eesti vastu võtnud 19 inimest kahe aasta peale kokku antud u 500 inimese vastuvõtmise lubadusest.

Muidugi räägin sellest iga liikmesriigiga. Eesti suhtumine on väga ratsionaalne. Kui Eesti pole millegagi nõus, siis ei öelda lihtsalt ei-ei-ei. Tavaliselt pakutakse kohe alternatiivi või kompromissi. Seega mõeldakse lahendustest, mitte ei ütlemisest.

Minu arvates on paljudele eurooplastele vaja selgitada, et väikese arvu põgenike riiki saabumist pole põhjust karta. Jah, meil on olnud mõned koledad juhtumid, näiteks Kölnis aastavahetusel, kuid need on tekkinud Saksamaa väga erilisest olukorrast. Sama käib ka Rootsi kohta, kui vaatate seda uskumatut inimeste hulka, kelle rootslased on otsustanud üpris väikese riigi kohta vastu võtta. See võib viia pingete ja probleemideni.

Aga enamikus EL-i riikides, kuhu saabunute arv on olnud väike, on ka probleemid olnud väga-väga piiratud. Ja minu arvates pole midagi, mida oleks vaja karta.

Kuidas saab Euroopa Komisjon nüüd tulla liikmesriikidele appi selles, et paljudes riikides on pärast rändelainet vaja tänavu välja sõeluda need, kel on õigus jääda, ja teised, kel seda õigust pole ja kelle peaks tagasi saatma?

Itaalia valitsus ja peaminister Renzi tulid välja väga hea analüüsiga, mis viitab vajadusele teha suuremat tööd riikidega, kust migratsioon tuleb.

Esiteks on vaja tagada, et inimesed enam neist riikidest ei lahkuks, mistõttu tuleb luua majandusarengu võimalusi. Teiseks on vaja luua võimalused, et inimesed läheksid tagasi ja leiaksid oma kodumaal tegevust ega oleks seal võimudele probleemiks.

Välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja mina esitame juunis Itaalia ettepanekutele vastuse, et asja lähemalt vaadata. Praegu oleme küll silmitsi Süüria sõja tõttu tekkinud akuutse olukorraga, kuid see on pikaajaline probleem. Kui vaatate Põhja-Aafrika demograafilist olukorda ja kui sellele majandusarengu kujul lahendust ei leita, siis inimesed lahkuvad ja tulevad siia.

Jõudsimegi Aafrikasse. EL-i ja Türgi lepete tõttu on Kreekasse tulevad rändevood kontrolli alla saadud. Aga juba on karta, et rändeteed võivad nihkuda tagasi Vahemere lõunaossa – Liibüast Itaaliasse. Üleeile tuligi juba uudiseid, et Itaalia rannikult on leitud Egiptusest startinud Süüria põgenikega paate. Kas teie arvates võivad rändeteed nüüd sinna tagasi nihkuda?

Põgenemine jätkub, seega on endiselt ka põgenikke.

Kurjategijad on aru saanud, et nende ärimudel on Türgi ja Kreeka vahel lõhutud. Aga nad on ikka olemas ja samuti on neil finantse. Seega otsivad nad kindlasti teisi teid.

"Kurjategijad on aru saanud, et nende ärimudel on Türgi ja Kreeka vahel lõhutud."

Seega peaksime pärast Türgi leppeid otsima samaväärseid lahendusi teiste riikidega, Egiptuse ja Liibüaga. Sealsed tingimused on erinevad ja lepped ei tuleks päris samasugused, aga EL peab nendega probleemi lahendamiseks suhtlema.

Rändekriisi puhkemisele reageerisid paljud EL-i riigid oma piiridel kontrolli taastamisega. Euroopa Komisjon on väga hästi teadlik, et see võib kergesti peale migratsiooniküsimuse hakata mõjutama kaubavahetust, EL-i ühisturgu. Kas Schengeni toimimine on võimalik varsti taastada?

Jah, kui vaatate meie viimaseid raporteid – tugevdame oma välispiire, loome Euroopa piirivalve, parandame liikmesriikide vahelist infovahetust –, siis võib selle aasta lõpuks taastada Schengeni normaalse töö. Ja pärast seda poleks Schengeni riikide vahelist piirikontrolli enam vaja. Aga see kõik sõltub meie välispiiride tugevdamisest.

Samuti on paljud liikmesriigid vastanud rändekriisile asüüliseaduste karmistamisega. Kas need muudatused on jäänud EL-i riikide rahvusvaheliste kohustuste raamesse või olete näinud ka ülereageerimist?

Oleme viimastel aastatel näinud, kuidas mõne liikmesriigi kohtud on otsustanud, et inimesi ei või saata ühest Schengeni liikmesriigist tagasi teise, sest seal pole nende jaoks piisavaid tingimusi. Probleeme oli näiteks Kreekaga – Saksa ja Hollandi kohtud keeldusid inimesi sinna tagasi saatmast. Küsimus tuli lahendada ja me tegeleme sellega kiiresti.

Teie tõstatatud küsimus on väga-väga raske. Liikmesriikide vahel käib võidujooks madalaima ühisnimetaja poole. Kui riigist on saanud üks väga väheseid vastuvõtjamaid, siis millalgi hakatakse oma reegleid naabritega ühtlustama või isegi karmimaks muutma. Eesmärk on mitte jääda ainsaks vastuvõtjamaaks. Kui seda kontrolli all ei hoita, siis jõutaksegi kiirlaskumiseni ning standardid saavad kannatada. Sellepärast on komisjon asüülipoliitika ühtlustamise poolt.

Ideaalses maailmas oleks Euroopal ühine asüülipoliitika, aga me oleme sellest väga kaugel, sest praegu pole poliitilist soovi selleni jõuda.

"Ideaalses maailmas oleks Euroopal ühine asüülipoliitika, aga me oleme sellest väga kaugel."

Sel puhul käisite äsja välja asüülipoliitikat puudutava nn Dublini lepete muutmispaketi ja esitasite ümberjaotamismehhanismi, mis peaks käivituma automaatselt, kui mõni liikmesriik jääb suure rändesurve alla. Kui mõni teine riik aidata ei taha, tehakse trahvi 250 000 eurot inimese kohta. Plaani ei võetud vist eriti hästi vastu?

Mõelge, kui mõni riik peab järsku vastu võtma üle 150% rohkem põgenikke! Siis käivituks automaatne ümberjaotamismehhanism. Kui teine riik aga ütleb, et ta ei saa kedagi võtta, ja inimesed lähevad kolmandasse riiki? Selleks me oleme välja arvutanud, mis maksab ühe inimese vastuvõtt esmakuluna ja veel viis aastat pärast seda ning saanud selle summa.

Ma arvan, et see pole trahv, vaid solidaarsuse näitamine teistmoodi kui inimeste vastuvõtmisega.

Nüüd need riigid, kes ütlevad: me ei võta kedagi, me ei taha finantsilist solidaarust üles näidata… Mu küsimus on: mida te siis tahate teha? Tahate, et probleem lihtsalt kaoks?

Ja sealt edasi mõtlen, kas need riigid, kes ütlevad, et see pole nende probleem, ei karda, et teised riigid hakkavad samuti mõtlema sellisele à la carte Euroopa solidaarsusele. Siis kannataksid muud Euroopa solidaarsuse valdkonnad, mispeale kannataks terve Euroopa Liit.

Kui inimestel on paremaid ettepanekuid, siis käige need välja. Kuid ma pole veel näinud ühtegi konstruktiivsemat ettepanekut.

_______________________
Poola küsimus on kiireloomuline ja mõjutab EL-i aluseid

Möödunud sügisel tuli Poolas võimule paremkonservatiivne Seaduse ja Õigluse erakonna valitsus. Pärast seda on parlamendi enamuse ja põhiseaduskohtu vahel tekkinud tugev vastasseis. Probleemi analüüsis juba Euroopa Nõukogu ja manitses Poola valitsust kiiresti lahendust leidma. Aasta alguses hakkas Varssavis lahvatanud kriisi omalt poolt Euroopa Liidu seaduste järgi uurima ka Euroopa Komisjon. Asepresident Frans Timmermans sai ülesande uurida, kas õigusriigi printsiipide järgimisega on Poolas kõik korras. Eesti Päevaleht küsis, kuhu on uurimisega jõutud.

„Oleme käima pannud õigusriigi mehhanismi ja oleme selle esimeses faasis. Mina ja mu kolleegid suhtleme Poola võimudega pidevalt, et leida väljapääs.
Kui väljapääsu ei leita küllalt kiiresti, tekib Poolas kaks paralleelset õigussüsteemi. See on Euroopa Liidus mõeldamatu. Kohtusüsteemi iseseisvust pole vaja üksnes liikmesriigi piires, vaid terve EL-i toimimiseks. EL-i seaduste elluviimist peavad kontrollima sõltumatud kohtunikud ja EL-is peab saama loota seaduste kohaldamist kontrollivate kohtunike iseseisvusele. See on EL-i nurgakivi ja me kavatseme seda kaitsta.
Sellepärast otsime väljapääsu ja küsimus on kiireloomuline. Me tahame, et konstitutsiooniline tribunal saaks täita oma rolli Poola põhiseaduskorras.
Kas me suudame seda kiiresti lahendada, seda ma ei tea, sest see sõltub kõigi osapoolte suhtumisest, sealhulgas Poola valitsuse omast. Ma loodan, et suudan selles juba sel kuul vajalikku progressi saavutada.”

________________________
Parem on Briti referendumi väitlusse mitte sekkuda

Juba 23. juunil seisab ees Suurbritannia referendum EL-i jäämise või sealt lahkumise üle. Kas on midagi, mida Euroopa saaks teha, et veenda britte liitu jääma?

„Kui ma midagi kindlasti tean, siis seda, et brittidele ei meeldi väljastpoolt sekkumine. Kui meilt küsitakse fakte, siis neid me muidugi jagame. Aga poliitiline debatt peaks toimuma brittide endi ja sealsete poliitikute vahel. Muidugi ma loodan kogu südamest, et nad otsustavad EL-i jääda, sest EL on koos Ühendkuningriigiga tugevam ja vastupidi,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.

[ambur123]

Kas kartusest moslemite meelepaha ees või nende võimaliku solvumise pärast on hakatud Saksamaal kunstinäitusi "kastreerima"?
Hirmust religioosse raevu ees tsenseeriti Berliinis kunstinäitust

Traditsioonilisel avatakse igal kevadel Köpenicki raekojas Berliini fotoklubi aastanäitus. Tänavu põhjustas see pahameelepuhangu.Näitusel on üle 330 töö, kokku osaleb ligi 200 Berliini amatöörfotograafi, vahendab Welt. Igal osalejal on vabadus ise valida, millised fotod ta näitusele esitab: maastik, arhitektuur, portree või akt. Selle viimase kategooria puhul tekkiski tänavu pahandus. Teise seas rippus näitusel kaks aktipilti: värvifoto kõhuli lamavast naisest, kelle vasak rind oli vaatajale näha ja mustvalge töö, mis kujutas diivanil raamatut lugevat naist. Vaataja võis näha tema kubemekarvu. Kõigile üllatuseks otsustas linnavolikogu need kaks kunstiteost näituselt eemaldada, tuues põhjuseks, et raekoda on avalik ruum, selles võivad liikuda mitmesuguste usutunnistustega inimesed ja mõnda neist võib alasti keha nägemine solvata. Tsensuurile reageerisid vihaselt mõned teised näitusel osalevad fotograafid, kes protesti märgiks samuti oma tööd eemaldasid. Rahul polnud ka näitusekülalised. «Minu meelest on kunstivabadus hädaohus!» ütles külastaja nimega Botke. «Ega me Türgis ei ela,» lisas tema kaaslane Haufe.

[bodom]

NRK reportaaž, mida keeldusid SVT ja YLE väidetavalt näitamast. Soomekeelsed subtiitrid saadaval.

[Kriku]

Esimese pagulaspere lapsed on alustanud õppimist, täiskasvanud on töötukassas arvel.

Esimese, märtsi lõpus Eestisse jõudnud pagulaspere lapsed on juba alustanud õppetööd koolis ja lasteaias. Ühelgi saabunud sõjapõgenikul veel tööd pole, kuid nad kõik on töötukassas arvel ja alustavad keeleõppega.

Euroopa rändekava alusel on seni Eestisse ümberpaigutatud 19 sõjapõgenikku Iraagist, Süüriast ja Jeemenist. Seitse esimest põgenikku saabusid märtsi ja järgmised kaksteist aprill lõpus Kreekast. Elama on siia jõudnud neli pere ja kolm meest asunud Tallinna, Tartu ja Haapsallu.

Eestisse saabunud pagulased veel tööd leidnud pole, kuid esimesena kohale jõudnud Iraagi pere kolm araabia keelt kõnelevat last on juba õppimisega algust teinud. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul käivad märtsi lõpus saabunud sõjapõgenike lapsed nimelt koolis ja lasteaias.

Aprilli lõpus jõudis Kreekast Eestisse kolm perekonda: kaks Süüriast ja üks Iraagist. Süüriast saabunud viieliikmelises peres on kolm eelkooliealist last ning ülejäänud kahes peres üks kooliealine laps. "Aprilli lõpus siia jõudnud perede lapsed veel õppetööga alustanud ei ole, kuid ettevalmistused kooli ja lasteaeda minekuks käivad," lausus Käosaar.

Peale kaheksa lapse on saabunud ka üksteist täiskasvanut, kellest kolm on üksikud mehed Jeemenist ja Süüriast. Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Oskar Lepik ütles Delfile, et kõigil täiskasvanuil on juba olemas dokument ja nad on arvel töötukassas.

"Nad on käinud ära kohalikus omavalitsuses ja teinud toimetulekutoetuse taotlused," lisas Lepik. Keeleõppega Eestisse saabunud põgenikud veel alustanud pole, kuid nad teevad seda Lepiku kinnitusel ühe kuu jooksul.

Märtsi lõpus jõudis Eestisse viieliikmeline Iraagi pere kolme kooliealise araabia keelt kõneleva lapsega, kus isa on olnud ehitus- ja transporditööline ja ema kodune. Saabus ka üksik Süüria mees, kes kodumaal töötas toitlustusäris, ja üksik Jeemeni mees, kes on hariduselt inglise filoloog ning töötanud ajakirjanduses. Mõlemad üksikud mehed oskavad inglise keelt.

Aprilli lõpus jõudis Kreekast Eestisse kaksteist sõjapõgenikku, kelle seas on kaks Süüria ja üks Iraagi perekond ja üks mees Jeemenist. Elama asusid nad Tallinna, Tartu ja Haapsallu.

Viieliikmelises Süüria peres on kolm eelkooliealist last. Pereisa on õppinud automehaanikuks, naine on töötanud meditsiinivaldkonnas. Kolmeliikmelise Süüria perekonna laps on kooliealine. Nii naine kui mees räägivad inglise keelt ja on õppinud kõrgkoolis, kuid ei lõpetanud seda. Naine on vabatahtlikuna töötanud õpetajana ja mees pidas kauplust.

Ka Jeemenist pärit mees räägib inglise keelt ja on ülikoolis õppinud. Ta on töötanud kodanikuühenduses koordinaatorina. Kolmeliikmelise Iraagi pere laps on kooliealine ja pereisa elektrik.

Parasjagu on menetluses veel 15 inimese toimikud, mis on väljastatud samuti Kreekast.

[Fucs]

NRK reportaaž, mida keeldusid SVT ja YLE väidetavalt näitamast. Soomekeelsed subtiitrid saadaval.

2015 juuni
https://www.youtube.com/watch?v=nZhNqMHXxJ8

[Kriku]

See vist ei ole siit läbi jooksnud?

Rootsis ründas end 15-aastaseks valetanud Aafrika migrant kümneaastast tüdrukut
Inna-Katrin Hein

Lõuna-Rootsis Eslovis nõustus üks pere oma koju majutama Aafrikast pärit migranti, kelle sõnul oli ta 15-aastane.

Kümneaastane peretütar ärkas ühel õhtul selle peale üles, et poiss mudis ta rindu ning siis said vanemad aru, et tegemist on valetajaga, edastab Daily Mail.

Uurimine näitas, et Eritreast pärit Isak Andai ei olnud 15-aastane, vaid 19-aastane.

Eslovis elav pere oli üks paljudest Rootsi peredest, kes avasid oma ukse sisserännanutele tahtes neid aidata.

Eritreast pärit Andai saabus Rootsi ilma vanemateta, sai peavarju nimetatud pere juures koos veel teise noore sisserännanuga vaid paar nädalat enne seksuaalrünnakut.

Andai ja veel üks 17-aastane poiss said endale pere kümneaastase tütre toa, tüdruk aga pandi magama vanematega samasse tuppa.

Tüdruk sõnas pärast seksuaalrünnakut politseile, et ta mängis rünnaku eelsel õhtul Andaiga elutoas ja siis ei teinud poiss talle midagi.

Andai lahkus toast ja tüdruk jäi diivanile magama, kuid ärkas selle peale, et keegi teda rindu tugevalt katsus. Tüdruku teatel vajutas poiss ta rindu nii tugevalt, et need valutasid mõnda aega.

Kümneaastane tüdruk teatas oma täiskasvanud õele ja vennale, kes on 20. eluaastates, mis temaga juhtus, nemad teavitasid sellest ema, kes kontakteerus politseiga.

Kui Isak Andai Rootsi saabus, teatas ta võimudele, et sündis 2000. aastal, kuid tal ei ole sünnitunnistust, mis seda tõendaks ning ta andmed pärinevad vanematelt saadud infol.

Rootsi võimud ei uurinud, kui vana sisserännanu olla võis, vaid panid ajutistesse dokumentidesse kirja, et 15 - 16-aastane.

Eritreast pärit noormees sõnas uurimise käigus politseile, et ta õppis kodumaal koolis seitse aastat ja läks kooli umbes kümneaastasena. Kaks aastat enne Rootsi saabumist lõpetas ta koolis käimise. Politsei arvates näitab see info, et tegemist on 19-aastase mehega.

Kohus mõistis Andai seksuaalrünnakus süüdi, ta peab maksma tüdrukule 5000 Rootsi krooni kahjutasu ning läbima seksuaalrünnakuid teinud isikutele mõeldud teraapia, kuid riigist teda välja ei saadeta.

Kuna Inna-Katrin on Inna-Katrin, paneme algloole ka viite: http://www.dailymail.co.uk/news/article ... ugees.html

Siin on kirjas niimoodi:

The victim told police how she had been spending time with Andai in the family's front room on the night of the assault.

They had been sat on the sofa using their smartphones and taking pictures, Lund County Court heard.

Andai had left the room, and the girl soon fell asleep on the sofa, but awoke when she felt Andai fondling and 'pressing hard' on her breasts on top of the bra she was wearing.

Astrid Lindgrenit tsiteerides: lapsepõlve süütud, muretud mängud...

[Kriku]

Noorsotse hakkab juhtima Monika Maljukov.

Noored sotsiaaldemokraadid valisid eile oma presidendiks Eesti Üliõpilaskondade Liidu endise juhi Monika Maljukovi, organisatsiooni asepresidentideks said Ann Vaida ja Merilin Lukk.

Maljukovi sõnul täidavad avalikku debatti hirmu õhutamine, diskrimineerimine ja soov Eestit ülejäänud maailmast isoleerida. «Vabas ühiskonnas üles kasvanud noorena on minu jaoks iseenesest mõistetav, et inimesi koheldakse võrdselt ning meie ühiskond on avatud ja innovaatiline. Kohalike omavalitsuste valimised 2017. aastal on meie võimalus noortena nende põhimõtete eest seista ja võidelda õiglasema ühiskonna nimel,» ütles ta erakonna teatel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna noortekogu võttis kongressil vastu ka programmi, mille kohaselt seisavad noorsotsid avatud, salliva ja võrdseid võimalusi pakkuva ühiskonna eest. Selleks peetakse muuhulgas vajalikuks kehtestada kohustuslik isapuhkus, muuta kodakondsuspoliitika paindlikumaks, kriminaliseerida vihakõne ning viia riigiettevõtete nõukogudes sisse sookvoodid.

Vaat' kui tore.

[Kriku]

Soome pagulaskeskustest kadunud turvapaigataotlejatega kaasnevad ohud.

Soome pagulaskeskustest kadunud turvapaigataotlejatega kaasnevad tõsised ohud, möönis laupäevases usutluses põhjanaabrite keskkriminaalpolitsei luureosakonna juhataja Sanna Palo.

Põhjanaabrite meediakontserni MTV informatsiooni kohaselt on Soome pagulaskeskustest selle ja eelmise aasta jooksul kadunud umbes 2500 turvapaigataotlejat.

Palo sõnul on ohud seotud sellega, et nende seas on isikuid, kes on saabunud riiki võltsdokumentidega või üldse ilma igasuguse isikutunnistuseta. Palo ütles MTV uudistesaates Uutisextra, et risk võib olla tõepoolest suur, kui kadunute taust ei ole teada.

Palo keskendus usutluses siiski peamiselt massi- ja koolitulistamistele, mida tema sõnul on aasta algusest ära hoitud umbes paarkümmend.

«Õnneks on need õnnestunud ära hoida ja sekkuda juba varakult, kui on saadud esimene vihje isiku kohta, kes fantaseerib massitapmisest. Iga selline juhtum on liiast, kui see õnnestub täide viia,» rääkis Palo.

«Kohalik politsei saab kiiresti teada, kas isikul on probleeme vaimse tervisega. Me koordineerime sellealast tegevust kogu riigis,» kinnitas politseinik.

Saksamaa kulutab pagulaste heaks üle 90 miljardi.

Saksamaa valitsus plaanib järgmise viie aasta jooksul kulutada põgenike toetuseks 93,6 miljardit eurot. Riik ja kohalikud omavalitsused vaidlevad selle üle, kuidas väljaminekuid katta.

Summa tõi välja nädalakiri Der Spiegel, mille valdusesse sattus rahandusministeeriumist pärit dokument. Selle järgi on ligi 25,7 miljardit eurot plaanitud sotsiaalkuludeks, peamiselt töötumakseteks ja majutuse tarbeks.

Keelekursuste jaoks kulub arvestuste kohaselt 5,7 miljardit ning 4,6 miljardit läheb saabujate integreerimiseks kohalikku tööjõudu. Kogusumma 93,6 miljardit arvestab enda sees ka seda raha, mis läheb migrantide päritoluriikides nende põhjuste ja tingimuste likvideerimiseks, mis inimesed oma kodust lahkuma ajendasid.*

Hinnangud põhinevad eeldusel, et riiki saabuvate migrantide vool hakkab aasta-aastalt vähenema – kokku 600 000 sel aastal, 400 000 järgmisel ning igal järgneval kuni aastani 2020 300 000 inimest. Samuti eeldatakse, et 55 protsenti pagulasstaatuse saanutest leiavad töö viie aasta jooksul.

Rahandusministeeriumi esindaja keeldus arve kommenteerimast, kuid kinnitas, et kulude kandmise osas käivad liidumaade esindajatega läbirääkimised.

Eelmisel aastal otsis Saksamaalt varjupaika umbes 1,1 miljonit inimest.

* Kriku rõhutus.

[nimetu]

Täitsa huvitav on vaadata ja võrrelda neid kahte lauset:

Vabas ühiskonnas üles kasvanud noorena on minu jaoks iseenesest mõistetav, et inimesi koheldakse võrdselt ning meie ühiskond on avatud ja innovaatiline.

Selleks peetakse muuhulgas vajalikuks kehtestada kohustuslik isapuhkus, muuta kodakondsuspoliitika paindlikumaks, kriminaliseerida vihakõne ning viia riigiettevõtete nõukogudes sisse sookvoodid.

Ülaltoodud asjad on muidugi vabas ja avatud ühiskonnas täiesti normaalsed reeglid.



Jah, punane jääb ikka punaseks.

[Kriku]

Kaks Eestisse toodud põgenikku pöördusid kohtusse.

Euroopa rändekava kohaselt Eestisse toodud sõjapõgenikest kaks on seni kohtusse pöördunud, kuna pole rahul neile antud staatusega. Politsei on tänaseks oma tööpraktikat muutnud.

Nimelt otsustas politsei- ja piirivalveamet (PPA) esialgu, et annab Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutatavatele põgenikele täiendava kaitse, mitte pagulasstaatuse.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, keda ähvardab kodumaal oht elule, kuna riigis on relvakonflikt. Täiendava kaitse saajale antakse üheaastane elamisluba. Seevastu pagulane on seaduse järgi isik, keda kiusatakse lisaks veel ka isiklikult taga tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba.

«Selleks, et olla võimalikult efektiivne meie ressursside juures, oli meil esialgu põhimõte, et anname inimestele üheaastase kaitse ja selle pikendamisel aasta pärast hindame kaitse liigi üle,» selgitas PPA identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik.

Nii pidasid ametnikud Kreekas põgenikke intervjueerides silmas peaasjalikult seda, kas inimene kujutab mingit julgeolekuohtu või mitte. Kui ohtu ei olnud ja põgenik oli pärit konfliktiriikidest nagu Süüria, Jeemen või Iraak, siis oli üsna kiiresti võimalik teha täiendava kaitse andmise otsus. Seda, kas inimene kvalifitseerub pagulaseks plaaniti hinnata aasta pärast.

Nüüd tuleb aga praktikat muuta, nendib Ratnik. «Kui järgida kehtivat seadust, siis tuleb ka isiklik kaitsevajadus hinnata ikkagi kohe. Seda me edaspidi ka teeme.» See tähendab, et Kreekas tuleb hakata välja selgitama ka, kas põgenikku on Süürias ka isiklikult taga kiusatud näiteks tema poliitiliste veendumuste pärast. «See on keerukam, peame veenduma, et inimene väidab õiget.»

ÜRO pagulasameti (UNHCR) lepingu alusel analüüsib Eesti varjupaigaotsuseid SA Eesti Inimõiguste Keskus, mille juristid on seni jõudnud kohtuda seitsme Eestisse toodud põgenikuga. Tehtud otsuseid võib kohtus vaidlustada 30 päeva jooksul ning kahe inimese puhul on õiguseksperdid näinud perspektiivi seda teha.

«See on ikkagi olnud pigem meie initsiatiiv. Inimesed ise on olnud pigem segaduses ja rahulolematud, et miks ikkagi ainult aasta,» rääkis õigusekspert Kristi Toodo, kelle hinnangul tahaksid põgenikud ilmselt kõik pikemat elamisluba. Tema sõnul on neile kohe Kreekas öeldud, et aastase elamisloa menetlus käib palju kiiremini. «Inimene tahab eluga ruttu edasi minna ja nad on kohapeal ilmselt kõigega rohkem nõus. Siis nad tulevad siia ja saavad aru, et aastane elamisluba ei ole ikkagi hea variant.» Soovitakse suuremat kindlust – mängus on ka lapsed, keeleõpe.

Pikem menetlus

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson ütles, et saab aru, miks PPA otsustas esialgu täiendava kaitse kasuks – selleks, et protsessi kiirendada. Samuti tõi ta välja, et see on parem variant kui tuua inimesed varjupaigataotlejatena riiki ja panna nad Vao-laadsetesse keskustesse ootama, nagu seda tehakse Lätis. «Selline muudatus on igal juhul tervitatav,» lisas Janson, kelle sõnul tuleb ELi õiguse järgi esmalt hinnata just seda, kas inimene väärib pagulasstaatust ja seejärel kaaluda täiendavat kaitset.

Ratniku sõnul ei muuda PPA praktikat mitte niivõrd põgenike otsus võtta ette kohtutee, vaid 1. maist jõustunud välismaalaste seaduse muudatused, mis ütlevad selgelt ära, et ka ümberpaigutatavate puhul tuleb kohe kindlaks teha, kas neid kiusatakse taga ja kas nad väärivad pagulasstaatust.

Viimased intervjuud kümne põgenikuga tehti Kreekas möödunud nädalal ning nende puhul on ees ootamas niisiis põhjalikum menetlus. PPA loodab siiski, et otsused saab kuu aja jooksul tehtud.

Ratnik usub, et asjad venima ei hakka. «See ei ole küll nii operatiivne, aga püüame kahe-aastasesse raami jääda, mis on poliitiline otsus. Kui oluliselt ei muutu varjupaigataotluste maht piiril või siseriigis, siis ei tohiks probleemi tekkida, sest nö. tavataotluste maht on praegu marginaalne. Mingit otsest rändesurvet Eestile ei ole.» Lisaks saab lõpliku otsuse staatuse üle teha ka siis, kui inimene on juba Eestisse toodud.

Kohtusse pöördunud põgenike staatuse vaatab PPA uuesti üle. Teha tuleb uued intervjuud. «Kui me tuvastame, et neile on pagulasstaatuse andmine põhjendatud, siis me seda ka teeme.» Samuti vaadatakse Ratniku sõnul üle ka ülejäänud 17 Eestisse jõudnud põgenike taust. «Meie eesmärk ei ole sundida kedagi kohtusse minema, vajadusel teeme uued otsused.»

Sotsiaalsed garantiid samad

Miks on sõjapõgenikud nii huvitatud oma staatusest ja bürokraatiaga tegelemisest? Ratniku sõnul sotsiaalsetes garantiides vahet pole. Samas tagab pagulasstaatus ka Ratniku arvates suurema kindluse, et end riigis sisse seada. «Kolmeaastane elamisluba on pikema perspektiiviga ja kindlam.»

Eero Jansoni sõnul ei tasu kindlustunnet alahinnata. «See on väga oluline ja aitab integreerumisele kaasa.»

Toodo tõi veel välja, et sõjapõgenikuks olemine ei tähenda ilmtingimata, et tegemist on väga vaese inimesega. «Kui inimene tahaks siin näiteks alustada ettevõtlusega, siis miks ta peaks investeerima, kui ta teab, et aasta pärast ta võib-olla ei olegi enam siin. Mingi kindlus peab ju olema, et oma elu üles ehitada, ka see on üks aspekt,» lisas Toodo.

Ratniku sõnul on ka teisi riike sarnase probleemi ees nagu Eesti. «Üks osa liikmesriike annab kolmeaastase elamisloa hinnates tagakiusu. Teine osa annab üheaastase elamisloa, ka Läti ja Leedu, kelle vastu on ka samal põhjusel kohtusse pöördutud.»

Mai lõpus lähevad esimesed Eesti menetlusmeeskonnad ka Türki. Itaaliaga pole endiselt põgenike ümberpaigutamiseks koostöö käima läinud, kuid käivad poliitilised läbirääkimised, et Itaalia lubaks Eesti ametnikel ise intervjuusid läbi viia, nagu seda tehakse Kreekas.

Hetkel on Eesti vastu võtnud Kreekast 19 inimest. Esimesed sõjapõgenikud jõudsid rändekava alusel Eestisse märtsi lõpus – viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüria ja üks Jeemeni päritolu mees. Aprilli lõpus võeti vastu kaks perekonda Süüriast, üks perekond Iraagist ja üks mees Jeemenist.

Eesti on avaldanud valmisolekut ümber asustada või paigutada kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Kõik rahvusvahelise kaitse saajad peaksid Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.

[Kriku]

Eesti keele õppimisest:

Märtsis alustas neli kursust ligi 35 pagulase ja lisakaitse saaja osavõtul. Nii et kursustel käivad need, kelle riik on juba abivajajaks tunnistanud.

Alguses oli keelerühmades esindatud 16 rahvust. Kolme kuu jooksul on aga pea pooled osalejad õppimisest kõrvale jäänud. Nädal enne kursuse lõppu on alles ainult ukrainlased.

Ettevõtmise algataja on TLÜ humanitaarteaduste instituudi Itaalia uuringute professor Daniele Monticelli, kes on ka üks õpetajaid. Tema sõnul jääb kursus pooleli enamasti päevatöö ja tundide kokkulangemise tõttu. Pea kõik keelekursustel osalejad on Eestis töö leidnud.

Monticelli sõnul on kõige motiveeritum olnud edasijõudnute grupp, kelle eesmärk on sooritada eesti keele eksam ja sellega siin elamist kindlustada. Paljud on Eestis aastase elamisloa alusel ja peavad seda pidevalt uuendama.

[Tallinna Ülikooli vabatahtlike poolt korraldatud kursuste initsiaator] Monticelli nendib, et kuigi riik toetab pagulaste keeleõpet, pole sellest vahel eriti abi. Inimesed ei jõua endale keelekooli kursusi välja otsida ja kui seda ka tehakse, siis jääb riigipoolsest toetusest suhtlustasandile jõudmiseks väheks. Toetus on piisav ainult algkursuste läbimiseks, selgitab Monticelli. See pole aga kindlasti piisav selleks, et siia tulnud inimene oleks võimeline sooritama riiklikku B1-taseme keeleeksamit.

[kana tagumik]

Huvitaval kombel ukrainlased ( kes reeglina tööl käia ka tahavad) on töö kõrvalt aega kursustel käia, aga "süürlastel" pole seda aega vabast ajast kusagilt võtta Seega Monticell vabandus on ilgelt pastakast välja imetud, a noh, ta ei saa ju tunnistada avalikult, et enamus ei viitsi.

http://www.postimees.ee/3697359/euroopa ... ustlastega

lahe lugemine, sallivus tuleb läbi viia sallimise objektide kisast hoolimata

[ambur123]

Kaks Eestisse toodud põgenikku pöördusid kohtusse.

Kommentaariumis on õigesti öeldud, et heategu ei jää karistuseta. Kui juba protestivad aastase elamisloa vastu, siis mis edasi järgneb? (rääkimata sellest, et osad vist polegi põgenikud, sest tulevad mittesõdivast riigist). Lisan omalt poolt juurde, et targemad õpivad teiste vigadest ja üks video vaatamiseks https://www.facebook.com/allan.sarri/vi ... 905186460/

Kui lääneriigid ei ole aastakümnete jooksul suutnud neid integreerida vaid vastupidi, annavad initsiatiivi ära, siis kas me tõesti ei ole liiga enesekindlad arvates, et tuleme neist paremini toime...?

[ruger]

Hea video on küll-tasub vaadata, kuna on eestikeelsete subtiitritega.

[Kriku]

FT: Kreekas olevad pagulased keelduvad vaesematesse riikidesse, nagu Eesti, ümberpaigutamisest.

Üks igast seitsmest varjupaigataotlejast, kes tuleks Euroopa Liidu skeemi järgi ümber paigutada, on kas sellest keeldunud või redutama hakanud, selgub Kreeka valitsuse esitatud andmetest.

Eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppe järgi pagulastekoorma võrdsemaks jaotamiseks liikmesriikide vahel tuli 160 000 varjupaigataotlejat kriisi eesliinil olevatest riikidest Kreekast ja Itaaliast teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada, kirjutab ajaleht Financial Times.

Plaanile on aga komistuskiviks saanud paljude varjupaigataotlejate keeldumine minemast Euroopa Liidu vaesematesse liikmesriikidesse.

Seni ümberpaigutamisskeemi raames menetletud 1324 inimesest on 191 protsessist välja kukkunud või lihtsalt kadunud, teatavad Kreeka ametnikud.

Eelmise nädala seisuga oli Bulgaaria nõustunud Kreekast vastu võtma 47 varjupaigataotlejat. Kui aga neile öeldi, et nad saadetakse Bulgaariasse, lahkus neist 36 programmist ning seitse hakkas redutama, teatas Kreeka valitsus. Lõpuks viidi Bulgaariasse ainult neli inimest.

Sarnane olukord oli Rumeeniaga. 67 varjupaigataotlejast, kes olid määratud sinna minema, 32 kadus või lahkus ümberpaigutamisprogrammist.

Eesti puhul hakkas kaheksa inimest 27-st end pigem varjama, kui lasi end siia saata, kirjutab Financial Times.

Isegi sellisesse rikkasse riiki nagu Prantsusmaa minema pidanutest on inimesi programmist lahkunud. 388 inimesest, kes olid määratud Kreekast Prantsusmaale saatmisele, kadus 24 ja kaks langes välja.