www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Okt, 2021 1:22

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 24 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 08 Juun, 2012 13:32 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
Kuna austet jackpuuk valgustas rahvast teemal kuidas toimus analoogne üritus aastal 2011
siis paneks siia kirja selle kuidas toimus sarnae üritus mõned aastad varem - ehk siis aastal 2003 sügisel, oktoobri kuus.
Üritust kureeris toona Kaitseliit (instruktorid, varustus ning osa isikkooseisu) koos Riigikaitse osakonnaga
(väiksem osa isikkoosseisust ja finantseerimine)
Siinkirjutaja omas toona kaitseväest väljastatud kahe triibuga laigulisi paguneid ning kuulus otsapidi ka üritust korraldava KL maleva koosseisu.
Antud meenutused on kirja pandud veidi peale toda sündmust ning mingil ajal rippusid ka üleval nüüdseks oma eksistentsi lõpetanud "Amica" nimelises "vaba aja sisustamise" foorumis.
Aga alustaks siis.


1. Päev - Formeerimine

Juba saabumine RKOsse (riigikaitse osakonda mis paikneb antud juhtumil samas hoones koos kohaliku kaitseliidu malevaga mille liige ma tollal ja ka praegu olen – autori märkus) tekitas minus paraja üllatuse: parkla sissepääsu ees tolknes kiivris ja relvastatud valvur kes mind kuidagi autoga sisse lasta ei tahtnud. alles peale pikka seletamist „a'la auto ei jää siia ja läheb kohe tagasi jne“ lasti mind edasi. (kaineks rooliks oli abikaasa)
Järgmine ootamine tekkis RKO hoone uks taga. Formeerimispunkti kiirus oli nimelt allapoole arvestust. Peale dokumentatsiooni korrastamist (isikuandmed juhiload pangakonto nr jms sai peetud lühivestlus arstiga teemal, kas ma olen ikka terve. Mingit läbivaatust kui sellist ei olnud.
Siis siirdusin varustust välja võtma ja vot sellega sai juba kino. Punktis küsiti kasvu ja kui ma selle ütlesin siis vastati, et sellist suurust vormi pole ja on üldse vaid kaks pikkust 170cm ja 192cm no antigi mulle siis too pisem, kuigi minu kasv on ca 180 cm. Kuna mind kaasati alates RÕK teisest etapist kus osalevad ohvitserid ja allohvitserid siis ei õnnestunud ka veenda varustusgrupi meeskonda mulle rootsi mundrit andma. "Enda vormi kaasa pole siis on ettenähtud laiguline" oli nende põhjendus ja asi vask.
Muidugi topiti mulle veel kätte igast sodi. Soe pesu, aluspüksid kujundusega "sorok let futbol" saapad, kummikud, jne kuni rakmete, kiivri ja katelokini välja.
Väikene vahejuhtum tekkis ka siis kui mulle väljastati T särke. Minu suurus on M ja seda ma neile ka teavitasin. (olen sihuke keskmist kõrgust omav ja peenike tegelane. teatavaid sarnasusi oman Jorch Aadniel Kiirega O.Lutsu „Kevade“st ja mingil määral ka T.Tootseni Jõvhi Joosepiga) Vastu väideti, et neil on vaid L ja XL suurused. Ja kuna väljastajateks olid selles osas NKK (naiskodukaitse) nooremad liikmed sai sõlmitud suusõnaline leping, et kui särk on suur tuleb üks neist ka särgi sisse. Sama kehtis ka magamiskoti kohta kuna väljastatud rootsi kottide analoogid millega ma varem olin kokku puutunud olid üsna külmad. Igatahes lubati tulla vajadusel ka magamiskotti soojendama. Tänu taevale seda vajadust polnud, sest hiljem selgus, et kott oli ülikitsas. Koti sees esialgu teist külge keerata ei õnnestunud, seda tuli teha koos kotiga. Aga harjutamine teeb meistriks ja varsti tuli välja ka koti sees teise külje keeramine.
Seejärel topiti mingisugune paber nina alla, et varalise vastutuse leping kätteantud nänni peale. Seda lugedes selgus, et päris palju tavaari oli seal küll, kirjas kuid mulle mitte antud. Enne selle formulari allkirjastamist sai jupp aega tegeleda puuduva tavaari mahatõmbamisega.
Seejärel suunati mind riietusruumi ja isiklike asjade ajutise loovutamise punkti. Seal riietusin siis tollesse väikesesse vormi ja andsin ära isikliku tavaari. Omad saapad jätsin targu jalga kuna kuuldused rootsi konnatapjatest polnud just kõige meeldivamad. Konnatapjad andsin koos isikliku riietusega lattu ja pärast RÕK'i selgus, et mõlemad konnatapjad olid vasaku jala omad.
Omaette ooper tekkis ka vastuvõetud asjade hindamisega. See toimus nimelt etteantud väärtuste järgi. NT nahktagi 500EEK teksad 100EEK pluus 100EEK tossud 300EEK jne. Pärast seda pidulikku jumalagajättu isikliku tavaariga suundusin edasi relvastusgruppi.
Kuna varem anti teada et mind on määratud meditsiinigrupi ülemaks, eeldasin, et väljastatakse mõni kergemat sorti tulenui. Paraku aga pidin ma vastu võtma tavalise aeru (aer = automaat AK4 tänu oma aerukujulisele välimusele ja suurusele) mõistagi olin ma selle üle "üliõnnelik" Seejärel peale vastavate formularide täitmist saadeti mind välja teiste omasuguste juurde, KVM (kaitseväeline molutamine) gruppi.
Seal sai siis tolgendatud nii tundi paar kuni isikuandmete grupi andmete järgi olid kogu seltskond KVM gruppi jõudnud. Seejärel aeti meid majja tagasi kästi oma nänn kuskile ära panna ja esimesse õppetundi kerida. Tunnis üritati meile tutvustada eesootavat, nii pikemas kui ka lühemas perspektiivis ja aeti ka muud sousti, mida ma isegi meeles pidada ei viitsinud.
Tõsine jama tekkis siis kui jõuti lühema perspektiivi tutvustuse lõpuossa, st sama päeva viimaste tundideni, kus pidi olema mingite telkide püstitamine RKO lähiümbrusse, meie majutamise eesmärgil. Kuna kogu päev oli parajat vihma kallanud ja ükski märk ei näitand ilma peatset muutumist ning arvestades, et telgid on kütmata kujul üsna külmad niisked ning ebameeldivad kohad ning nende ülespanek jäi päeva viimastele ja juba pimedatele tundidele sai staabiülem, kes meile seda tundi andis, viisakalt, delikaatselt ja otse istmikku saadetud.
Peale pisikest vaidlust kolmnurgas mina, toetav jõud ohvitserkonnast ja staabiülem sai viimasele selgeks tehtud, et sama hästi ja veel pareminigi saame me majas magatud. (argumendid: aastaaeg, ilm, hügieen ja meeste tervise hoidmine) nii jäigi. Seejärel kulges päevake analoogsete mõttetute tundidega õhtusse. Peale õhtust tagasisidet ja päeva (loe molutamise) kokkuvõtet sai valmis seatud magamiskohad ja tuvastatud, et laskemoonagrupi ülema välipudelis ei ole teps mitte vesi sees. Pärast tuvastamist ei jäänud sinna pudelisse enam eriti midagi.
Selliselt lõppes esimene päev.

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 11 Juun, 2012 8:46 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
2. Päev

Päev algas hommikul, kella kuue ajal, tavalise hommikuse kaitseväeliku kukelauluga: ÄRATUS! Ajateenistuses ja ka hilisemates analoogsetes kaitseliidu koolitustes tekkinud harjumuse mõjul ajasin kargu alla ja viskasin siva riided selga. Normaalne oleks olnud kui kukelaulule oleks järgnenud käsk rivistuda hommikvõimlemiseks. Seda ei juhtunud. Pärast mõningast hämmingut sörkisin siis hommikusele koonupuhastusele ja kihvapoleerimisele. Peale mida omakorda tekkis jupike tühja aega kuna hommikusöök oli päevaplaanis alles kella seitsmest. Tekkinud tühja augu täitis jälle KVM.
Söögi kohta igatahes nuriseda ei saa. See oli korralik ja II etapil anti sooja sööki 3x päevas. Kuskilt sööklast (kahtlusaluseks kohaliku kutseõppeasutuse oma) toodi termostes lobi kohale ja jagati NKK poolt jõugule välja.
Peale sööki vedas kogu bande end õppeklassi, kuhu jäi kogu edasiseks päevaks. Erinevad instruktorid moodustasid meile seal lauseid üsna erinevatel teemadel. Riigikaitse seaduslikud alused, ohutustehnika, “aeru” tehnilised andmed ja käsitsemine jne. Ühesõnaga kogu päev oli suhteliselt kuiv ja igavavõitu. Uni kippus tunnis päris kõvasti kallale.
Pisuke elevus tekkis siis kui kunagi õhtul ilmus välja maleva tagalapealik kes tundis huvi C kategooria juhilube omavate tüüpide vastu. Nimelt selgus, et pidime ise ära tooma RÕK’iks ettenähtud transpordivahendid. Esialgne info oli, et neile tuleb järgi minna Raplasse kus sama nädalal lõpus lõpeb antud piirkonna RÕK III etapp. Ette rutates võib mainida et see info paika pidama ei jäänud. No jah muidugi arvati ka mind sinna transpordi punti tänu taskus olevale C1 juhiloale. (sõiduk reg. Massiga kuni 7500kg)
Pärast õhtusööki üritati meile veel midagi selgitada kuid kogu ettekanne oli sellise tasemega, et ma hetkel isegi ei mäleta mida konkreetselt jahuti. (meenutused on kirjapandud ca paar kuud peale sündmust)
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kogu päeva võisin mina oma teadmiste taseme muutuse järgi korstnasse kirjutada. Samas osadele oli vist päevast isegi kasu olnud.
Kuigi öörahu pidi päevaplaani kohaselt algama kell 2200 teatas kompanii pealik, et ametlikult algab kell 2300, kuid samas ei tee ta kellelegi takistusi varasemaks põhkupugemiseks. See klausel jäi kehtima kogu II etapi kestel.
Päeva lõpus laskemoona grupi ülemaga „kurikas“ (suitsunurk) istudes sain teadmise, et tal on veel üks välipudel kaasas. Ja otse loomulikult ei sisalda see vett. Aga et asjas põhjalikult veenduda panime toime kerge degusteerimise ja jõudsime üksmeelsele järeldusele: tegu pole veega. Omandanud selle teadmise siirdusime öörahule.
Kuna eelnenud päev oli olnud suhteliselt pingevaba ja üleüldse mitte kurnav siis segasid uinumist mitmed varem magama kerinud kaasvõitlejate meloodilised ööhääled. Ühe persooni spetsiifilise tooniga vaikust lõhkuv muusika tekitas veel ärkvelolevas meeskonnas üsna vastakaid mõtteid. Alates klassikalistest trikkidest norskamise vaigistamiseks kuni muusiku teisaldamiseni, koos madratsi ja magamiskotiga, väljapoole magala territooriumi. Noh pean tunnistama, et plaanid jäid plaanideks kuna arutlev meeskond ei viitsinud enam end püsti ajada ja eelistas selle meloodia saatel lihtsalt magma jääda.

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2012 8:42 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
3. Päev – isegi midagi kasulikku

Päev algas samamoodi nagu eelmine aga nüüd olin targem ja keerasin teise külje ning põõnas sügavas rahus kolmveerand tundi veel. Torkima keegi ei tulnud. Seega algas kaitsevälise distsipliini lagunemine kohe hommikul.
Hommikusöök möödus rahulikult ja söögijärgne leboaeg ka. Huvitavaks läks asi siis kui enne õppetundide algust üritati meeskonda erialade järgi grupeerida. Jalavägi, tankitõrje ja pioneerid grupeerusid kenasti. Juhtimisrühma esindajatega tekkis juba probleeme ja päris sassis oli tagala jaotamine või suunamine. Grupeerimise eesmärk oli nimelt meeste erialatundidesse suunamine. No asi lõppes igatahes sellega et juhtimisrühma pealik ja sidejaopealik kerisid sideklassi. Julgestusgrupi esindajad ja snaiprijaoülem saadeti jalaväe juurde. Sama tehti peale pikka vaidlemist ka tagalaga – ehk siis mina, laskemoonagrupi ülem, väliköögiülem ja kompanii veebel – viimane täitis ka tagalarühma rühmaülema kohustusi. Kuna meil oli üsna kama kus me oma aega surnuks lööme siis proteste me ei esitanud. Samas aga juhtimisest võetud snaiper, lasi peale teadasaamist päevategevuse kohta, lendu selliseid repliike mis trükimusta eriti ei kannata. Vihjaks vaid niipalju, et ta esitas päris palju anatoomilisi ja teoloogilisi termineid. Õppetunni alguseks sai ta siiski enesevalitsuse tagasi.
Õppetunnid ise kujutasid endast tutvustavat ülevaadet kaitsejõududesse tarnitud vanaraua kohta. Räägiti, näidati kaugelt ja pärast võeti isegi juppideks lahti sellised peletised nagu: Kuulipilduja MG3 ja granaadiheitja Carl Gustav. Minul oli tolku sellest niipalju ,et sain teada kuidas need tulenuiad toimivad ning mismoodi neid tuleb paugu tegemise eesmärgil käsitseda. Nii paugu tegemise ajal kui ka enne ja pärast. Kuigi mõlemad eelnimetatud torud on juba üsna kaua kaitsejõudude relvastuse olnud polnud ma varem viitsinud nendega eriti tegemist teha. Põhjus lihtne, nende elukate tühikaal on juba üsna aukartust äratav 10+kg ja liigne agarus on ogarus. Halvemal juhul oleks mõne sellise endale tabelrelvaks saanud. Nende torudega tutvusime lõunani.
Peale lõunat sai tegeletud veidi aega topograafiaga ehk kaardi tundmaõppimisega.
Pikemalt sellel teemal ei peatu, sest teema (topograafia) on selline mida kommenteerida eriti ei saa Saab vaid jagada või mitte, kodanikeks kes saavad kaardist aru ja sellisteks kes ei saa. Pärast mõningast näpu, pliitasi, kompassi ja kaarjoonlaua lohistamist mööda kaarti loeti ka see õppetund lõppenuks.
Viimase osana päevast alustati meile tutvustust teemal: „Üksus rännakul“. Et kuidas, mismoodi ja miks just nii. Selleks aeti meid isegi pärast mõningast suusõnalist seletust, majast välja maastikule teooriat praktikasse rakendama. No ja siis algas kino. Kuna koolitajaks oli kuskilt Põlvamaalt pärit noor ja hakkaja veebel siis taktikaliste situatsioonide (vaenlane ees, -taga -vasakul -paremal –õhus ja -maa all) puudust just ei olnud. Tõsine kino sündis siis kui kogu bande paariskolonnis (pool üksust ühes, teinepool teises teeservas) mööda teed kõmpis ja tagant mingi auto paistma hakkas. Koolitaja nägi seda ja andis käsu: Seis! Varjuda! Mehed kadusid teelt ja viimased kelle ülesanne oli ka seljatagust valvata võtsid ka kohe läheneva masina sihikule. Auto oli juba varem hoo maha võtnud kuid meeste sellist tegevust nähes vajutati piduripedaal põhja. Edasi julgesid nad sõita alles siis kui koolitaja neile üsna pikalt käega vehkinud oli. Seda tegevust (edasisõit) saatis juba meekonna naerulagin. Pärast mainitud vahejuhtumit jõudis koolitaja järeldusele, et meiesugustega on parem ning ohutum mööda põlde liikuda ja sinna ta ka meid suunas. Edasine tegevus kulges rahulikult kuni suitsupausini kus aktiivsemad mehed hakkasid esitama ja defineerima omaaretatud käemärke. Kahjuks pole neid kirjalikult eriti mõtet kirjeldada, pigem peaks neid näitama ja siis kommenteerima. Nimetan vaid ühe enam elevust tekitanud kombinatsioonide definitsiooni: "Näen, kaks keha, täitsa pandavad. (Kes huvi tunneb sellele võin seda kunagi demonstreerida ka)
Peale jalgsi rändamise osa läbivõtmist lasti meil praktiseerida ka motoriseeritud rännakut ja tegevust kohtumisel vaenlasega või erinevate vahejuhtumite korral. Asi nägi välja selliselt, et meeskond topiti autokasti ja siis vastavalt taktikalisele situatsioonile (vaenlane ees, -taga -vasakul -paremal –õhus, -maa all jne) tuli siis lahingrivistus võtta õigele poole ja õigel kujul. Loomulikult tuli iga intsidendi korral ka kastist maha ronida ja sõltuvalt olukorrast rohkem või vähem joosta. Õnneks mitte kaugele. Taoline tegevus kestis kuni õhtusöögini.
Pärast õhtusööki ja kompanii ülemale tehtud tagasisidet möödunud päeva kohta asusime magamise eelsele tegevusele. Kes luges lehte kes vaatas telekat (No tegelikult oli selline tegevus aktuaalne ka varasematel õhtutel) ja mingi kellaajal siirdusin koos laskemoona grupiülemaga üldiste pilkude eest varjatud kohta. Seal panime toime juba varasematelgi õhtutel tehtud degusteerimise. Ja nagu ka varem jõudsime üksmeelsele järeldusele: Välipudelis ei ole vesi.

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2012 10:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Aug, 2005 17:08
Postitusi: 319
Asukoht: Eestimaa
"Veel, veel!" kostab pealtvaatajate seast hüüdeid :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2012 23:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1377
Asukoht: Tartu
Mhmhh. Lase aga tulla ...

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2012 0:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2007 3:06
Postitusi: 2237
Tore, et keegi analoogse varasema õppekogunemise teemal sõna võtab, kahjuks pean nentima Baskini sõnadega :" Mitte sittagi pole muutunud!" Ja Ita Everi sõnadele toetudes:" Mullivannid on kõiges süüdi!" :evil:.

_________________
sitt päev, kellele kurdad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2012 8:59 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
Siinkohal vaidleks vähe vastu, üritused on aastatega sisukamaks läinud (vähemalt antud maleva puhul)
aastal 2007 toimunud analoogse ürituse tase oli ikka jupp maad kõrgem. I ja II etapp oli lausa koht uute
teadmiste hankimiseks (või siis ununenu meenutamiseks ) ja III etapil ei olnud eriti võimalust tühja aja
üle kurta. Võibolla oli too värk tingitud ka sellest et sel aastal ei olnud ma enam "sanitaarlaskur" meditsiinigrupis
vaid dirigeerisin jalaväerühma ning tegevuse sisukuse tõus oli kohustuste hulga suurenemise tulem aga see on üldiselt teine jutt...


4. Päev – Praktika

Päeva algus oli samasugune nagu ka eelmine. St magamine käis ca kolmveerand seitsmeni. Hommikusöök kuni tundide alguseni oli üsna sarnane eelmistele.
Vahe tekkis aga sellest, et kogu päeva õppekava pidi toimuma maleva polügoonil ja endas hõlmama hunnikut laskmist ja imitatsioonivahendite käsitlemist.
Kuna tegu oli laskmisega siis sellel pikemalt ei peatu. Kogu tegevus nägi välja nagu tiirulaskmine ikka. Algul on mehed pikali ja lasevad, siis kõnnivad natuke maad ja hakkavad vanduma.
Imitatsioonivahenditega oli sama jama. Kõik* olid neid varem näinud ja igas poosis ka kasutanud. Aga et kordamine on tarkuse ema siis tegime seda veel korra koos OTE (ohutustehnika eeskirjad) kuulamisega. Ja et kõik ikka hästi meelde jääs siis igaks juhuks korra veel. Kestis see kõik kuni lõunani
Siinkohal katkeb ajutiselt minu tegevus RÕK allüksuses ja ma siirdusin linnaloale perekondlikel põhjustel. Oma päeva edasist käiku ma kirjeldama ei hakka kuna matustel on kõik vähemalt korra käinud…..
Millega paigale jäänud üksus end õhtuni lõbustas seda ma ei tea aga arvestades, et minu naasmisel toimus aktiivne relvade puhastamine, tundus nende päev tegusalt möödunud olnud.
Tagasi saabusin ma tund enne õhtusööki. Jõudsin kah oma “aeru” kiiruga puhtaks nühkida ja seejärel sööma kerida.
Pärast õhtusööki toimus juba tavapärane tegevus: Tagasiside kompanii ülemale ja instruktsioonid järgmiseks päevaks. Ja nendes instruktsioonides leidus kinnitust tõsiasi, et kaitseväes ükski algne plaan paika ei pea. Nimelt oli varem levinud kuulujutt, et Raplast me kõiki masinaid ei saa ja osadele tuleb Tartusse järgi minna. Ja just see kuulujutt muutus õhtul faktiks koos korraldusega olla järgmisel hommikul tagalaülema käsutuses.
Kuna päev oli olnud üsna väsitav ja järgmisel päeval tuleb istuda tundmatut päritolu ning teadmata seisukorras liikurvahendi rooli jätsime tavapärase degustatsiooni ära.

*antud tegevus toimub RÕK II etapil kus kohalolevad ohvitserid & allohvitserid on ikka ühtteist näinud

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2012 23:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2007 3:06
Postitusi: 2237
Ootan järge!

_________________
sitt päev, kellele kurdad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 14 Juun, 2012 8:20 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
5. Päev – Tunne kodumaad

Päeva algust ma enam kirjeldada ei viitsi. Ega midagi igatahes ei muutunud.
Kuna eelmisel päeval oli mulle ja veel neljale inimesele antud käsk olla hommikul kell 0800 stardivalmis siis seda me ka olime. Nänni mida arvasime vaja olevat kaasa võtta, olime kokku pakkinud ja kui ülejäänud bande siirdus õppetundi teemal: Käsk, selle koostamine ja andmine, läksime meie puhketuppa lebotama. Sealt passisime rõõmsalt seni, kuni maleva tagalapealiku auto maja ette veeres. Kogu meie autojuhtidebande rõõmustas juba, et minek jne aga võta näpust. Tagalapealik tuli lagedale infoga, et minek on alles kella 1000’st. No jah. Seepeale siirdusime ka sellese Käsu tundi.
Tagantjärgi võib isegi öelda, et päris asjalik tund oli. Seletati milliseid asju tuleb järgida käsu koostamisel, mida tuleb kirja panna alati,mida mitte alati tarvis pole jne. Seega sai ühtteist kasulikku kõrva taha pandud. Tunnis passisime kella 1000ni ja siis pakiti meid tagalapealiku bussi.
Kes nüüd arvab et meid otse Tartusse tehnika järgi viidi see eksib. Tagalapealik tegi veel kerge kõrvalepõike tulevasele väliharjutusalale ja seal saime jupike aega higistada, igast kola tema bussist maha ja varju alla tirides. Põhiliseks kraamiks olid elektrijuhtmed ja tarvikud ning üks enneveeuputuse aegne generaator. Viimane oli vaatama ta oma suurusele ja massile üsna lahja võimsusega. Aga tõstetavat massi see igatahes omas. Alles peale selle kraami mahapanekut sai suund Tartule võetud.
Teepeal tekkis meil omavahel kerge diskussioon, teemal toodavate masinate oletatav tehniline seisukord. Maad võttis veendumus, et kuna algselt pidi kõik 10 Unimogi tulema Raplast ja nüüd toome 5tk Tartust siis arvata on et ega nende seisukord just kiita pole. Oletus sihuke, kuna arvasime, et Raplas on neist kümnest viis seisma jäänud ja nüüd siis Tartus on viis algselt “räimeks” peetut käima pandud. Maalisime seal üksteise lõbustamiseks võimalikult negatiivseid kujutluspilte selle tehnika üle. A’la pole aknaid, pole katust, mootor töötab nelja silindriga kuuest jne (vahepeal oli lekkinud info, et liikurid on Saksa Autotööstuse Lipulaeva „Mercedez Benz“ bensiini õgivad surematud „Umiog“id aastatest 1960-1970 millede tüüpiline mootori silindrivalem on R6) Nii jõudsimegi lõpuks Tartusse. Peale pisikest seiklemist sai ka kätte leitud see koht kus need vahvad “maanteehirmud” meid ootasid. Peale lühikesi prooviringe platsil võisime omad varasemad eelarvamused korstnasse kirjutada. Masinad liikusid igatahes väga hästi. Ainus mis meie oletustest paika jäi pidama, oli oletus akende kohta. Need olid küll üsna katkised. (tegu siis küljeakendega, esiklaasid olid ikka terved)
Siis sai üle kontrollitud nende liikurite lisavarustus ja paika pandud kolonni koosseis. Esimene sihtpunkt oli mingi tankla Tartu kesklinnas kuna bensiini pidime võtma oma eelarvest. Peale nimetet tegevust sai liikuma hakatud. Mööda elava liiklusega Tartu tänavaid (mulle) teadmata sihtpunkti suunas. No jah kohale sai jõutud ilma eriliste vahejuhtumiteta kui välja jätta see, et mingi foori juures ümber reastudes, eessõitev juht järsku piduri põhja vajutas. Ja otse loomulikult tegin seda ka mina. Korra võttis isegi seest külmaks kui nägin eesmise masina kastiserva minu liikuri kabiinile kiiresti lähenemas. Aga õnneks ta kohale ei jõudnud vaid peatus nii ca meetri kaugusel. Selline nähtus ajas vanduma ja seda ma ka häälekalt tegin. Hiljem tanklas selgus, et ees sõitjale oli fooris kollane süttinud ja koos kollasega ka mingi masin juba risti teele ette tekkinud. Sellest ka äkkpidurdus. Ja tagant tulijad kommenteerisid, et päris uljad mustad jutid olid meist maha jäänud. (olin nimelt kolonni teine masin)
No jah sellega polnud seiklused veel läbi. Kui kõik tangitud said hakkasime välja sõitma. Ja siis otsustas minu piloteeritava aparaadi käigukang end mingisse X asendisse kinni kiiluda. Kusjuures antud Unimogi mudelil on selline asi üsna tavaline kui oled tundmatu masina seljas ning käimari hoovastiku liikumisega veel kodunenud pole. Ja et asi hästi huvitav oleks juhtus see täpselt tanklast välja keerates kui ragistasin kangi kolmanda pealt neljanda peale (tolle Unimogi kastis on 6 käiku millest 1 ja 2 on vaid maastiku ja tagurdamise jaoks. Maantee ja linnasõit käib käikudega 3-6) asjale teravuse lisamiseks ilmus kohe peale seda välja kuskilt mingi kiirabi ja nõudis valju sireenihuilgega teed. Minu taga sõitev sell vajutas gaasi ja lipsas minu ette samal ajal kui mina siduriga libistades teisele poole teeserva üritasin jõuda, et kiirabile tee vabaks teha. Mjah. Igatahes selga meile ei sõidetud. Ja pärast seda kasutasin ma käigukangi liigutamiseks kämblahoope. See mõjus ja rohkem probleeme see kast enam ei tekitanud.
Edasine sõit kulges suuremate vahejuhtumiteta. Masinad olid isegi paremad kui me loota oskasime. Võrreldes analoogse isendiga mis minu personaalse tagumiku alt varem läbikäinud oli, liikus too kulgur väga hästi. Varem arvasin et 60km/h on selliste peletiste jaoks tippkiirus aga konkreetne isend jooksis välja 80km/h ja vist oleks isegi veel läinud kui ma poleks eesmisele masinale liiga sappa jõudnud. Niimoodi vaikselt 60km/h kulgesime kuni Emajõe sillani. Seal tehti pisuke paus ja rääkisime tagalapealiku (tema sõitis oma mikrobussiga kolonni ees) pehmeks, et edasi katsume minna 70ga Nii sündiski. Ja jõudsimegi varsti ja vahejuhtumiteta pärale.
Pärast masinate parkimist siirdusime hilinenud lõunat sööma ja peale seda ühinesime ülejäänud bandega, kes kogupäeva oli rõõmsalt õppinud käsku ja selle andmist. See käsu tund kulmineerus sellega , et instruktor kamandas struktuurijärgsed rühmaülemad enda juurde ja edastas neil Nö kompanii ülema käsu. Tahtis saada pärast tagas sidet meilt- väiksematelt jupijumalatelt, et kuidas käsk meieni jõudis ja meie sellest aru saime. Selle jamaga tegelesime siis peale õhtusööki vabal ajal.
Päeva lõpetas õhtune tund taktikalistest tingmärkidest (tingmärgid mida kasutatakse topograafilistel kaartidel erinevate üksuste objektide jms kujutamiseks) Et asi huvitavam saaks, siis oli instruktor oma tunni ülesande sidunud eelmise tunniga ja meile anti korraldus sõltuvalt oma struktuursest ametist panna paika nn laihingalale vajalikud rajatised üksused ja muu mis meil tarvis et täita saadud lahingülesannet. Kokkuvõttena sai see päris lahe olema ja üldiselt ka üsna kasulik.
Ja kuna see taktikaline kaardimäärimine toimus juba peale õhtusööki siis koos laskemoonagrupi ülemaga (kes ka tagala kooseisu kuulus) ja veel paari tagala struktuuris oleva selliga panime juba kaardimäärimise käigus toime järjekordse degustatsiooni juba varem mainitud välipudeli kallal.
Jätkuvalt ei olnud seal vesi.

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 14 Juun, 2012 14:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18464
Sihukese tühjakssaamatu välipudeli omanikku jääb vaid kadestada...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 14 Juun, 2012 15:30 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
njaa
kuna ta seda täitmas käis või kus varusid hoidis on mulle siiani teadmata. Pole ka küsinud. Tegu oli juba siis staazika kaitseliitlasega ning selle müsteeriumi võib minuarust seega sõdurileidlikuse alla liigitada.

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 15 Juun, 2012 0:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2007 3:06
Postitusi: 2237
Päris huvitav, tundub et Sul oli see aeg mõistlikumalt sisustatud kui mul. Ka tundub, et hädaolukorras on vähemalt üks vend veel nende muldvanade militaarveokite lenksude taha istutada :wink:.

_________________
sitt päev, kellele kurdad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 15 Juun, 2012 8:41 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
Antud ajajärgul - kolmand aastatuhande alguses, olid sarnased üritused 3 etapilised.
Esimesel etapil olid ainult ohvitserid.
Teisel kompanii juhtkond ja rühmade võtmeisikud
Alles kolmandas laekus "võitlev" koosseis.
Väiksemale grupile on lihtsam sisutihedat tegevust leida ;)

6. Päev –Praktika vol 2

Päeva teemaks oli siis eilse käsu õpetuse elluviimine praktikas. Sellel eesmärgil peedistas instruktor hommikul mind ja teisi jupijumalaid, et kas me ikka saime eile rühmaülemalt käsu kätte ja mis me edasi tegime. Kui ta oli tulemustega rahule jäänud siis jätkus päev sellega, et tuli toppida end mingisse autokasti ja transportida polügoonile. Eesmärgiga ,seal eilne õppetund praktiliselt läbi viia. Täpsustuseks pean vist mainima, et eelmine päev oli puudutanud peale käsu kui sellise koostamise ka kaitsele asumise algtõdesid. Ja just selle viimase peale oligi päeva praktika üles ehitatud
Kuna paar päeva varem oli käsitletud ka meeskonna tegevust kohtudes rännakul vaenlasega siis viidi ka see osa päevavva praktikana sisse. Polügoonile sõites saime paar korda masinatest jalastuda Ja tõenäoliselt oleks seda veelgi tehtud kui poleks avastatud, et ühe masina mootorist tilgub midagi välja. Ja see midagi polnud kohe kindlasti jahutusvedelik. Peale seda avastust jalastustreening lõpetati ja sõideti polügoonile ilma vahepeatusi tegemata.
Polügoonil asus juht kohe masinat putitama ja tuvastas et vedelik imbus välja kõrgsurve torudest ning oli oma olemuselt diiselkütus. (lisaks MB toodangule oli liikuva varustuse hulgas ka endisest idablokis pärit IFA sid ja paar GAZ veoautot) Nimetet avastusele järgnes muidugi klapperjaht tagalale, uute torude hankimise eesmärgil ja ette rutates võin öelda, et meie tagasisõidu ajaks saadi uued ja terved torud masinale ka külge.
Samal ajal kui autojuht ja veel paar (autoremondi kogemustega) inimest tegelesid tehniliste probleemide lahendamisega saime meie korralduse vastavalt eilsele lahingkäsule tegutsema hakata. See eeldas maastikuluuret, positsioonide kavandamist kaartide koostamist ja ettekannet kompanii pealikule. Viimase rolli täitis instruktor kuna nn õige ülem viibis kuskil mujal. Kogu see tegevus võttis omajagu aega kuna lisaks oma positsioonidele tuli kanda kaardile ka omad lähimad üksused. Lisaks tuli veenduda ka selles, et keegi poleks oma positsioone paigutanud sinna kuhu keegi teine tahab midagi muud panna. Ei saa mitte mainimata jätta et selliseid asju ikka juhtus. Täpsustama igaks juhuks ei hakka.
Kui see oma üksuse piires planeerimine teostatud sai siis tuli kogu kupatus veel vahepeal valmistatud maastiku maketile kanda ja oma plaan kõigile ära seletada. Seletamise juures tekkisid mõningad emotsioonid kuid üldjoontes olid kõik saanud oma ülesannetest aru ja midagi väga metsa ei läinud.
Pärast seda ettekannet sai vähe ala koristamisega tegeletud ja siis tagasi RKOsse sõidetud.
Üldjoontes sellega päev lõppeski ülejäänu oli juba igaõhtune rutiin. K.A. degustatsioon :)

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 18 Juun, 2012 8:24 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
7. Päev –Ettevalmistused III etapiks

Asi algas minu jaoks sellest, et tuli võtta üks neist neljarattalistest mis mõni päev varem kohale toodud sai ja sellega tanklasse sõita ning seal paak täis panna. Silmini. Seejärel tagasi kimada ja hakata kõikvõimalikku vajaminevat kola autole laadima. Kogu III etapiks vajaminev varustus tuli selle päeva jooksul polügoonile vedada. Ja seda nodi mida vedada tuli oli palju. Telgid koos ahjude ja muuga, lebomatid maskeerimisvõrgud pioneeritööde materjalid jne. Kõike mida vaja läks ei suudagi kirja panna. Lisaks tuli see nänn polügoonil ka kuskile varju alla paigutada ja selleks tegevuseks oli meile kavandtaud praktiliselt kogu päev. Et mehi kiiremini liikuma saada siis lubati õhtul kui kogu vajalik kraam on kahale viidud ja ka muud tööd tehtud, mehed sauna ja linnaloale lasta.
Etteruttvalt mainides, oli aga tulemus selline, et õhtul sauna läks kogu II etapi rahvast alla 10 mehe ülejäänud põrutasid koju. Ja muidugi sai omaette nööki veel seltskond autojuhte, mina sealhulgas aga sellest vähe hiljem.
Kui laadimistööd juba tehtu olid ja oldi valmis ka polügoonile välja sõitma teatati meile ka üks kurb uudis (Rapla RÕKis surmaga lõppenud õnnetusjuhtum langevarjuhüpetel) No meestele see üldiselt eriti ei mõjunud, välja arvatud neile kes hukkunud langevarjurit vähe rohkem tundsid aga segada ei lasknud end sellest keegi. Vaid suitsupauside ajal tekkisid hiljem kerged arutelud, et mis ja kuidas see toimuda võis.
Kogu selle ettevalmistava tegevusega saime me valmis päeval kella kaheks ja siis kadus suurem osa rahvast minema. Jäid vaid saunalised ja viis õnnetut autojuhti kellede jaoks pidi päev jätkuma sõiduga Raplasse autode järgi.
Kuigi algselt oli kokkulepitud, et autod on Raplas valmis kella neljaks tuli kuskilt info et tulge kella viieks, varem Rapla omad ei jõudvat. Arvestades hommikusi sündmusi Raplas tundus selline viivitus isegi loogiline. Seega asusime siis viiekesi aktiivselt KVM’ga tegelema. Kuskil poole nelja paiku sõitsime Rapla suunas välja. Sõidul ma pikemalt ei peatuks vaid jätkaks sealtmaalt kus me juba Raplas olime.
Kui kohale jõudsime valitses Rapla maleva staabi ümber vaikus. Oli küll väikest liikumist aga rahvast veel metsast tagaasi ei olnud. Kuigi kell oli juba viis. Passisime siis niisama, ajasime omavahel möla, kiskusime suitsu jne. Kuskil veidi peale viit ilmus üks Unimog korraks nähtavale ja kadus siis Alu aleviku sügavustesse. Umbes poole kuue ajal ilmus välja siis autokolonn mis tõi tagasi õppustel osalenud Rapla kaitseliitlasi. Kuskil pool tundi peale saabumist tegeles Rapla rahvas vaid oma asjadega, Seda mida meil tarvis oli ei liigutanud keegi. Kella kuue paiku kui meie tagalaülem oli käinud kohalike võllide juures asja uurimas hakati siis autosid tühjaks tegema. See tegevus kestis nii poole seitsmeni ja oh imet olidki meil neli autot käes. Vaja oli aga viite. Tagalapealik läks uuesti asja uurima. Tuli tagasi ja ütles, et kuskil peaks siiski viies masin ka olema. Siis hakkasid juba Rapla Võllid ka meie juures tolknema. Helistati kuskile uuriti asja ja peale seitset jõuti selgusele. Vaatamata sellele et Unimog pole just väike auto ja paistab päris kaugele oli üks masin metsa maha unustatud. Tagamaaks oli vist ka bensiini lõppemine sellel ja vist midagi veel. No igatahes kui Rapla võllid olid sellisele äratundmisele jõudnud kadus kohe üks maastur maleva polügooni suunas. (kuuldavasti oli selle kaugus staabist ca 60km) Tänu sellele kaugusele lõi meie tagalapealik käega, poole ööni me siin küll ootama ei hakka ja asusime kolonni koostama. Kuna üleandmisel oli juht kellelt ma auto sain väitnud, et tegu on kõige uimasema masinaga pandi mind kolonni etteotsa ja ülejäänud kolm masinat siis vastavalt iseloomustustele järgi, kõige taha kõige parem, mulle sappa. No vahepeal olime me ühte väidetavalt särtsakasse masinasse pannud ka hunniku telke ja telgivarustust mille Rapla pidi meie III etapi tarbeks meile üle andma. See masin jäi eelviimaseks.
Peale kolonni koostamist hakkasime siis liikuma RKO poole. Seni kuni sõit toimus Rapla linnas polnud eriti hullu midagi aga kui linnast välja saime hakkas see särtsakas masin surema. Ei liikunud teine teps mitte. Õige varsti pidasime kolonni kinni ja laadisime kogu varustuse sellelt kärult masina võrra ettepoole, kusjuures selleks ajaks oli juba üsna pimedaks läinud. Seejärel sõitsime edasi. Rohkem vahejuhtumeid teepeal polnud ja nii jõudsimegi kuskil kolmveerand kümneks RKOss. NN särtsakas masin ei suutnud kogu teepeal kiirust üle 60 km/h kasvatada. Võite ise arvata kui lõbus meil see loksumine oli.
Kui olime kohale jõudnud ja avastanud, et kell on kuratlikult palju tekkis meil kange tahtmine vanduda. Linnluba mis meile anti kehtis hommikul kella seitsmeni. Ja kuna me sellega mitte üldse rahul polnud võtsime ühendust kompanii ülemaga ja lunisime temalt välja loa tulla hiljem. Ta isegi andis Meie pidime ilmuma kohale järgmisel hommikul kella kümneks.
Pärast seda meeldivat uudist kadusime kõik rõõmsalt nelja tuule poole.
Minu edasine tegevus selle päeva kohta ei kuulu enam RÕK koosseisu ja sestap lõpetangi siinkohal päevakirjelduse.

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppe Kogunemine
PostitusPostitatud: 19 Juun, 2012 8:50 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Juun, 2012 12:24
Postitusi: 24
8. Päev –III etapi formeerimine

Minu saabumine tagasi linnaloalt oli umbes samasugune nagu II etapi formeerimisele ilmuminegi. Jälle sissepääsu ees tunnimees ja jälle tuli temaga pidada vestlus teemal: “see auto ei jää siia jne…” Õnneks sai ka seekord probleemi kiirelt lahendatud. Järgmine tõrge tekkis majja sisenemisel. Mitte ei tahetud mind läbi lasta. Pärast mõningat seletamist, et miks ja kuhu jne lasti mind edasi. Korjasin majast oma 7 asja ja aeru ja liikusin tagasi välja. Edasi siirdusin maja taha kus toimus aktiivne reakooseisu formeerimine ja algse relvaõppe andmine. Kuna otseselt mul midagi teha polnud siis toetasin oma 7 asja ja muu kola maha ning hakkasin suitsu tegema. Siis ilmus kuskilt tagalapealik ja kupatas mind autode juurde. Eile toodud masinad oli ka vaja tankida. Nii läkski, tanklas sai käidud relvastatult. Peale tagasitulekut anti kamanda, et juhid jätavad oma kola masinatele ja kerivad siis sööma (meile hommikusöök, teistele tuli varsti lõuna) seejärel polnudki midagi muud enam teha kui masinas logeleda ja oodata mehi, keda metsa viia. Üksteise järel said masinad täis ja mehed veeti polügoonile. Kuna sattusin ühe grupiga kohe algul minema siis aeti mind metsast tagasi ja passin formeerimispunktis veel jupp aega et teine seltskond peale võtta ja kohale viia. No lõpuks olin viimane kes meestega metsapoole startis.
Kui kogu see elavjõud oli lõpuks metsa viidud tuli hakata seal laagrit püstitama. Algselt poetasin ma end teiste meedikute juurde, olin ju struktuuris meditsiinigrupi ülem, aga asja uurimisel selgus, et kahest grupist (ülem+4sanitari) on kokku vaid 4 meest, neist on 2 grupiülemad ja üks meditsiiniautojuht. Õige varsti ilmus kohale ka kompanii pealik, kes ainsa sanitari hoopis kompanii veebli kirjutajaks määras. Ja oligi meditsiinigruppidega asi sealsamas.
Kuna otseseks ülemaks oli tagalale, sh meedikutele, kompanii veebel siis läksin temalt uurima, et mis nüüd edasi saab. ET meditsiiniüksus koosneb kahest ülemast ja autojuhist ning mis oleks pealiku idee meie edasise tegevuse kohta. See sügas eetoodud info peale veidi kukalt ja arvas, et tagala peks kah oma telgi kuskile üles panema ning mul pole vaja oma pead nende probleemidega vaevata. See olevat kompaniiülema rida. No nii läkski. Laskemoonagrupi ülem jalutas kah sealsamas ringi ja võtsin tema kah punti ning ajasime tagala telgi üles. Asi käis meil suhteliselt kähku, võrreldes mõningate teistega.
Seejärel kolisime oma 7 asja + aerud telki ja üritasime end sisse seada. Õige varsti ilmusid telgi juurde ka sidemehed kes vedasid erinevaid juhtmeid. Esimesel päeval varustati kõik telgid elektrivalgusega (asi mida mina oma senise KV&KL ajaloo jooksul ei mäleta) ja hiljem toodi ka välitelefon.
Põhimõteliselt läks kogu selle laagripüstitamise ja muu jama peale kogu järgijäänud päev. Ajaks mil telkidesse elekter sai oli juba pime käes. Lõppkokkuvõttena maandus meie telki kokku üsna kirju seltskond: Kompanii veebel, kirjutaja, köögiülem (ka hilisem elektriku kohusetäitja), kokaabi, laskemoonagrupi ülem ja mina. Ette rutates võib öelda, et seltskond sai omavahel väga hästi läbi ja mingeid omavahelisi jamasid meil ei olnud.
Päeva lõpus kui öörahu oli välja kuulutatu tõi laskemoonagrupi ülem lagedale oma välipudeli. Kompaniiveebel vangutas korra küll pead aga midagi ei öelnud.

_________________
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 24 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt