Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vasta
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas frantzus »

Spets-tsainikes oli ikka tume läbipaistmatu vedelik, vedela masuudi moodi, kallamisega probleemi polnud. Aga pikka laua taga tavakompotiga oli ikka terve teadus selle välja valamisega! Parimal juhul ainult seeru laua otsas sai oma kruusi täis ja oligi tila umbes. Seda tuli ikka ettevaatlikult nõristada, ja lõpp tuli nagunii lusikatega täiteavast välja õngitseda!
Kui juba lihtsast kompotist saab "meie ühtsest ja võitmatust nõukogude armeest" erinevaid mälestusi kirja panna siis millestki muust on ju elementaarne et eri suundades need mälestused. Olen kuulnud et siin euroopa pool olid väeosadel oma hoidlad kuhu hapukapsast sisse tehti ise, väeosa jaoks. Isiklikult ei saanud kordagi hapukapsast, no meil kapsas ei kasvanud kah. Aga arbuusist oleks ju võinud miskit hoidist teha :dont_know:
vanahalb
Liige
Postitusi: 2619
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas vanahalb »

Meil olid veel saksaaegsed kasarmud ja sauerkraut oli ka Aadu ajal au sees. Seepärast oli originaalvarustus - kasarmu keldrisse valatud betoonbasseinid ja hekselmasinad ning muu taoline alles ning iga-aastases kasutuses. Esimesel sügisel käisin ise ka kapsaid korjamas. See toimus nii et väeosa Ural sõitis mööda kolhoosi kapsapõldu ja me rebisime maast kapsapäid ning viskasime sõidu pealt kasti. Üritasime ikka suuremaid valida et kast rutem täis saaks. Siis hanguti need keldri ees maha ja riiviti sealsamas vahekäigus peeneks. Basseinis sõtkusid orjad ringiratast, keemiakaitse ülikonnad seljas ja ülevalt kallati neile toobritest kapsasodi kaela. Vahepeal viskas peaarhitekt Suure Külvaja liigutusega soola ja porgandit pandi ka mingi retsepti järgi. Tase basseinis tõusis päris jõudsalt ja kõva tööpäevaga sai laar valmis.

Arbuusist saab vist ka mingit hoidist. Selle peab laskma õigesti käärima minna. Õigesti saab siis kui augustikuu sumedatel õhtutel satub otse õhust sinna imeliselt juhuslikult batsille ning kõikvõimalikke mutukaid. Peaks tulema mingi koduveini sarnane asi mida kannatab lusikaga süüa. Meil kahjuks arbuus ei kasvanud...
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas kalleb »

Ma olen isiklikult küll käinud arbuuse põllult korjamas aga see saerkraur oli vene variandis küll vägaste võigas värk

Königsbergis sõid kõik sõdurid vist preislaste ja leedukate kapsad ära

See kapsas koos vanglaleivaga põhjustas jubedaid kõrvetisi mida sai ravida näiteks hapukoore ja piimaga mida samovolkas ikka saada oli , üle aia ja pognal
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas mart2 »

Üks huvitav "vitamiin" oli hapendatud/marineeritud (täpselt ei saanudki aru) roheline tomat, Seda toodi lattu suurtes puuvaatides kust siis tükeldatuna salati nime all lauale läks.
Eriline hobuseunenägu oli utšepka ajal nn. kaša kombinirovannaja - hirsi-herne segapuder.

Samas, kui saaks, siis ehk huvi pärast korra prooviks mõlemaid. Tomatil võiks isegi olla jumet mingi grilli kõrvale. :scratch:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas kalleb »

Rohelist tomatit mäletan küll , ei julgenud seda ise aga süüa, väga kahtlane tundus

Maisileib utsebkas oli aga päris hää võrreldes musta vangileivaga preisi kasarmutes
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas frantzus »

roheline konservtomat oli meil põhiliseks salatiks. ja ega see vedelik meenutas ka kurgisoolvett. ca 5-6 liitristes plekk-purkides seda meie väeossa tarniti, igatahes puust tünne küll ei olnud. aga suvel oli ikka paar kuud salatiks punane tomat koos hakitud mugulsibulaga! naaberkolhoosi tomatipõllult meie sõdalaste poolt nopitud, ja pole paremat tomatit saanud kui ehtsa päikese all kasvanud naturaalne põõsastomat! mingid bartertehingud meil olid selle kolhoosiga; meie poolt orjatööjõud duhhide näol põllumajanduse hüvanguks ja vastutasuks midagi värsket põllult! väike köögitoimkonna brigaad lennutati peale hommikusööki kolhoosi põllule kus korjati kohaliku aksakalli juhendamisel piisav kogus tomatit ja tagasi väeossa. eks ma willisega tomatipõllust möödasõites tegin ka tihti stop-änd-go ja korjasin kaabutäie tomateid; neid oli kuuma hlepjoska kõrvale ikka väga hea hammustada, mõnus mahlane asi! tomatipõldu ei valvatud erinevalt arbuusipõllust kus ikka 24/7 püssimees vahis oli! ja tomatit korjati kombainiga kolhoosis ja läks ta kõik mahlakombinaati või Bulgaaria ketschupiks! kohalikele oli see ärilises mõttes mõttetu teema, pigem plaanimajanduse loll kohustus, sama kui meil eestis Sosnovski putke või maisi kasvatamine 50 aastat tagasi. aga jah, punane tomat soola-pipra-sibulaga oli suviti meie laual olemas lõunasöögil; paremad teenistujad said seda ka hommiku-õhtusöögi juurde, ja teenistuja paremust ei määranud ükski ohvitser vaid söökla revolutsioonilised madrused.
Kasutaja avatar
Che Latino
Liige
Postitusi: 587
Liitunud: 23 Veebr, 2015 0:14
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas Che Latino »

See Nõukogude Armee hapendatud tomat oli (toidukategoorias) kõige mittesöödavam asi üldse! Selline soolane, kibe, hapu ja kõmpsuv asi mida keegi naljalt teist korda proovida ei tahtnud. Liialt tooretest viljadest tehtud, ilmselt sellepärast.
Mõned aastad tagasi hapendasin ise tomatit, selliseid vahepealseid, valmimahakkavid. Käib nagu kurkide hapendamine. Päris head tulid, aga pehmekesed.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2619
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas vanahalb »

Eino, suure näljaga süüakse sealiha ja kanamunad ka ära :) Ma olen sellest rohelisest tomatist ükskord kõhu täis söönud. Päris alguses kui toidulattu uut kraami toodi ja noored aeti laadima. Polnudki midagi muud koormas kui needsamad tomatid sellistes väiksemat sorti, nii 50-100 liitristes puutünnides. Meil õnnestus üks tünn trepist niimoodi alla kukutada et sellel põhi alt pudenes ja see mis veel nõusse jäi läks otse suhu. Vägesid juhatav prappor veel uuris kahtlevalt et kas te olete näljas vä? No oli jah kõht tühi.
Sama produkti oli vahel söögilauas ka. Pärastpoole kui juba järje peale saime läks sellest rõhuv enamus küll kanderaamil otse sigalasse. Sead neid ka hästi ei tahtnud, lükkasid mollis kärsaga kõrvale.

Minuarust olid need lihtsalt soolvees ligunevad rohelised tomatid - mitte marineeritud ega hapendatud. Mingi sarnase tehnoloogiaga tundus olema tehtud fasol - koos kaunadega purki aetud toored oad.
Sugga 21
Liige
Postitusi: 310
Liitunud: 15 Sept, 2011 20:40
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas Sugga 21 »

Peale sundaega õnnestus sattuda uudismaale,partisanina.Teine etapp oli Kasahstanis Atbasari linnast 120 km. Oktoobri lõpp,lage stepp,esimene lumi.Elame väikeses barakis,söök hakkab lõppema.Ootame kojusaatmist ja meie olemasolu on ilmselt unustanud nii sõjavägi kui ka kohalikud.Ja siis ilmub kuskilt väike tünn nende roheliste junnidega.Mina nägin sellist sööki esmakordselt.Ajateenijad tühjendasid tünni paari päevaga,meie partisanid hoidsime eemale.Mingi aja pärast hakkas levima meie seas kollatõbi,arvati,et neist tomatitest.Haigestunud ajateenijad jäeti maha Kasahstani.Meie praporist meedik, näost kollane nagu sidrun,sõitis Tallinnasse ravile.
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas frantzus »

ühtkomateist tuli veel meelde, keeduhaugi mäluga nagu ma olen! ikka nendest rohelistest konserveeritud-marineeritud-soolatud või hapendatud tomatitest. sõdurite hulgas seda nimetust ei kasutatud aga ohvitseride prouad kutsusid neid hellitlevalt "технические апельсины" :wall: . no ei sobi maakeelde tõlkida, kirillitsas kõlab nii kenasti ju :D
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas frantzus »

Hirsipuder, suur hunnik mingit kollast ollust kastrulis, mittesöödavat peale duhhi staatust. Isegi koolitatud peakokk ütles et tema seda mõistlikult valmistada ei oska suures koguses, väikesele perele ehk saaks hakkama! Olevat väga tundlik vee ja temperatuuri suhtes valmistamisel. Venekeelset nimetust ei mäleta, kas see oli pschonka? Vist mitte, pschonka vist mingi nisutangust pudru? Igatahes oli peakokk hädas et pajatäiele vajalikku konditsiooni saada, kas ujusid tahked osad vees või hoopis labidaga kangutasid neid pajast välja!
vanahalb
Liige
Postitusi: 2619
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas vanahalb »

Proshonka peaks olema sõnast prosho (hirss). Meil osad alkeemikud oskasid teda isegi suures katlas niimoodi keeta et ta sealt välja tuli üsna sõmera materjalina. Oluline oli tegelikult sellele järgnev suhukühveldamise kiirus. See puder kivistus jahtudes päris kiiresti. Olen varemalt ka kuskil maininud et duhhiajal istus söögilauas mu vastas tihtipeale eriliselt flegma leedulane ja ma vaatasin alati õudusega et mismoodi ta hirsiputru sõi. Võttis suutäie ja lõuapärad liikusid veel kolm korda aeglasemalt kui tal süda lõi. Samal ajal oli näha kuidas puder suus üha tihkemaks tõmbub, aina raskem on lõugu kokku suruda ja veel hetk ning jääbki mulle niimoodi ammuli sui otsa vahtima. Mismoodi selle hirsipudru talt siis suust kätte saab? Sööklatoimkond kangutas pärast pottidest jäägid ikka tõsiste eeblite ja kangidega välja sest tavaline alumiiniumlusikas väändus sellega kohe kahekorra. Leeduka kiituseks tuleb muidugi öelda et hetk enne lõplikku betoneerumist neelas ta suutäie alati lõnksti alla ja ju see seal maohappe ja vanglaleiva keskkonnas lõpuks ära seedus.
Sellepärast saigi hirsiputru ainult duhhiajal süüa kui kõik käis jooksujalu ja otse katlast suhu.
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas frantzus »

sama pudru jah, samade sümptomitega! mälu järgi kõige vihatum söök üldse, ja sigala sead kiitsid sest said 85,5% sellest pajatäiest endale! svinarnik küll õnnelik ei olnud sest transportis seda delikatessi käsikäruga üle kõrbeliiva :mrgreen:
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas Vilks »

Olin 1978-1980- 1,5 aastat Leedus Taurage linnast paar kilomeetrit lõuna poole Taurai alevikus üksiku raadiolee bataljoni majandusrühma komandori (leedukast joodik prapor aga kohalik, tutvustega ja varastamisel ettevaatlik, ning tark) seerust asetäitja. Utsepkast saaud eriala oli Instruktorpo vozdenia kolešnis mašin, siis panid nii ülemused kui demblid mind proovile. Aga 1976. aastal välja antud A,B,C load ei olnud lammaste eest ostetud, ja selles kirjus autopargis lubati ametlikult ja miitteametlikult kohe alguses näidata, kes või mis mees on. Sorry Homme jatkan, vist Vilksi mälestuste teemas.
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

Postitus Postitas Vilks »

Väikese omaete pati söömitest üritan siia õigesse teemasse ka postitada, kuid nagunii on need kõik mälestused ajast kui rohi oli rohelisem (või värviti enne kindrali roheliseks) ja praegused meenutajad olid 40 aastat nooremad ja 50 aast ilusamad!
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist