Karauulis ja narjaadis käimine

[donnervetter]

Natsalnik staba veel öpetas:pojukesed,esimene pauk pihta,teine öhku ja küll tema selle eest hoolitseb,et"telo" pärast öige koha peale saab,kui kohe päris nii ei juhtu olema.

Jah, eks seda saasta on nii ühel kui ka teiselpool okastraati.

[T72]

Vot selle Kaliningradi kesklinnas asuva "veševoi sklad" paar sõna. Nagu juba kuskil mainisin toimus nn " na gorotskih postah" valve 4 tunni kaupa. Lihtsalt seepärast, et dežurnaja mašina ei oleks suutnud nii tihti edasi-tagasi kütta ja otdõhhajušaja smena poleks üldse sõba silmale saanud, sest tiirutamine mööda linna poste kestis tükk aega. Seepärast olimegi postil 4 tundi. Vahest ka rohkem, kuna autot polnud parasjagu võtta. Päeval käsid seal laos mingid prapporid ja kaptjorssikud. Enda järelt pidid nad ööseks uksele "petšati" panema, siis oli kõik korras. Kõik oli korras kui uksel oli "petšat" aga kuskilt tänavalt, mingite aukude või akende kaudu käidi seal sees "afgankasid" varastamas. Aga sellest natuke hiljem.
Postil polnud teha mitte midagi. Olid lihtsalt aiaga piiratu hoovis ja kedagi sinna üldjuhul ei sattunud. Oli muidugi juhuseid kus väravast eksis keegi sisse aga see oli kogemata ja eksinu lahkus, saades aru, et siin pole üige koht. Aga vahest harva ka kontrolliti. Seal territoriumil oli ka 2 vagun-järelkäru. Mitte sellised, nagu tänapeäval vaid sellised nagu tol ajal - veoauto järelhaagised koos naride ja bursuikaga. Kuna olin seal talvel ja oli ka parasjagu jahe, oli välja antud tulup. Aga kuna seal hoovis külmaga jõlkuda oli jube igav 4 tundi, siis ei olud harvad juhud kui tunnimehed pugesid haagisesse ja tegid bursuikasse tule. No egas ma ei saanud ju kollektiivist erineda (ühekorra erinesin, isegi ohved imestasid aga sellest teinekord) ja muidugi tegin tule alla ja lisasin ka sütt, mida seal hoovis vedeles - nagu öeldakse "kõik mugavused". Laotasin tulupi narile ja egas unigi kaugel olnud, sest uks käis ilusti kinni ja isegi mingeid heinapepresid oli küljeall, lisaks tulupile, muidugi. Kui nüüd keegi ootab mingit seiklust, püänti ,siis seda kahjuks ei tule. Minu meelest on juba see ise paras seiklus kui läheb tunnimees postile, ronib kuuti, teeb söega tule bursuikasse ja uinub. Ärgates soojas pesas higisena ei tea aga maast ega taevast, mis kell on ja kas AK ikka on kuskil küljeall alles võin selle keegi ära hiivanud. Minul ega ka mu teadmist mööda kellegil teisel ahju kütmisega probleeme ei tekkinud. Kuigi hoiatati teiste poolt, et süsi ajab suitsu ja peab ettevaatlik olema.
Ja nüüd siis paar sõna sellest laost nagu lubatud. Ühesõnaga, sügis lähenes ja hakkab pärale jõudma aeg, kus jäetakse seljataha oma 2 aastane teenistuperiood. Aga kerkis esile väike nüanss. Nimelt oli käidud sees linnas asuvas "veševoi skladis" ja ära hiivatud afgankasid ja muud kraami. Väidetav kahju 50 000.- rbl. Kes tegi, ei tea, kas tunnimehed, prapporid või nende abilised ei teata. Või hoopis võõrad käisid korrapäraselt sees. Igatahes kutsuti kogu polk staabiesisele platsile kokku ja polgu kom. pod.polkovnik Buikevitš teatas avalikult rivi ees, et enne kui pole kokku saadud summat 50 000.- rbl. keegi siit väeosast demblisse ei lähe. Osa rahvast võttis asja tõsiselt. Juba arutati kui palju keegi suudab kokku kraapida. Kes 25 ka kes 50 jne. Sellise teadmisega rivistus lõppes. Aga nagu oligi oodata, jäi see raha kogumise operatsioon õnneks ära ja keegi vist kas pandi kinni või oli igatahes selline tõsine oht.
Oli ka üks juhtum kus tunnimees sai kiita aga sellest järgmine kord.

[T72]

Vahepeal pole keegi järelikult karauulis käinud, et oleks omi värskeid memuaare siia kirjutanud. Ei aita muud kui lubatud lugu kiitust pälvinud tunnimehest lagedale tuua.
Oli see nii. Väeosa oli meil selline innukas õppustel käija. Kevad/suvisel perioodil ´88 kui kogu materiaalne- ja isikkoosseis oli õppustel Adaži polügoonil suurtel manöövritel, mida külastas ka D. Jazov pidi ju ometi keegi väeosas vahti pidama. Selleks sobisid kuulsusrikkad orkestrandid.
Kuigi meid oli vähe, tekkis ometi piisavalt toidujäätmeid. Neid koguti tünni. Toidujäätmete tünn oli selline metalne mahuti, millel üks paar rattaid all ja käis "dežurnaja mašõnale" järgi. Sinna kallati sööklast järgijäänud supid-praed-kompotid. Aga juhtus vahest nii, et seda väärt kraami käisid endale villimas kohalikud seakasvatuse harrastajad, kes asusid nn datšades, nagu neid meil Suur-Sõjamäel näha võib. Ühel ööl, kui kuulsad orkestrandid olid jälle karauulis hiilis kohalik "farmer" ämbriga tünni juurde, olles eelnevalt üle raudaia roninud. Seda märkas linnakut valval tunnimees. Oodanud ära, millal mehike ronib käru porilauale ja hakkab läbi luugi ämbriga kraami ammutama, hiilis ta tsivilistile ligi ja tõukas ta automaadipäraga poolest kerest tünni. Taktikaline üllatus oli saavutatud. Ühiste jõududega saadi mehike ka jälle tünnist välja. "Tšasovoi" aga konvoeeris oma "isuäratava" saagi väeosa korrapidaja juurde. Sellest räägiti rivistusel ja kiideti, et selline tähelepanelik peabki üks tunnimees olema. Kuna orkestris olid peaaegu kõik eestlased, ju siis see kangelane oli ka eestlane, täpselt ei mäleta enam.

[polzunov]

Minu rühmakomandöriks saabus mingi hetk värskeltküpsetatud leitnant-noor ,naiivne ja täielikult ettekujutiseta,mida tähendab reaalne tegevteenistus.
Möned päevad sisse elanud,saabus seltsimees leitnant karauuli inspekteerima.Ei ta osanud öieti istuda ega astuda ja ka koolis tuubitud määrustik oli peast pühitud.See nähtus sellest ,et veidi aega ringi vaadanud,arvas ta ,et läheb ja teeb ümber tsooni ringi ära ja vaatab tunnimehed üle.Ja läkski üksi,sest karauuli ülem ja ta abi olid parasjagu väravate juures höivatud.
Mina olin parajasti valvepuldis.Kutsusin kähku tunnimehed sidele ja selgitasin olukorda,et keegi kogemata paugutama ei hakkaks .
Möödus tunnike. Karauuli ülem helistas ja uuris,et ei tea ,kus meie leitnant olla vöiks.Mina arvasin,et ta on juba ammu tagasi ja timmib all teed juua.
Kutsusin kähku tunnimehed välja.Kaks esimest vastasid,et jah,oli siin ja läks edasi.Kolmas aga vastas alles tüki aja pärast-kandis ette ,et köik on korras,aga ise itsitas.Uurisin ,et kas leitnant läks mööda-vastati,et ei läinud,vaid seisab seal posti all lume sees ja helistanud pole ta sellepärast,et telefon on katki.
Karauuli ülem jooksis vaest külmunud mehikest päästma.Pärast tuli välja,et leitnandil oli tolle tunnimehega eelnevalt mitu sönelust olnud ja mees reageeris olukorrale pagana hästi.
See juhtum oli tingitud kogenematusest ja rumalusest,aga oli ka analoogne juhus vana polkovnikust tsoonihundiga,kellel lihtsalt piss pähe löi ja loo löpp oli palju käredam.

[kalleb]

https://www.youtube.com/watch?v=_RqfRQQgGsk

Täpselt nii ta oli , väiksemates kohtades polnud ainult orkestrit

[klaasmees]

Minul ka aastaid 56 ei kujuta ette ,et joosta kuskil ringi automaat käes.Käisin küll nõuka armees kaks aastat aga automaati puhastada ja lasta ei oska.Minu pataljoni 300 mardisanti oskavad
ainult laulda u soldata võhadnoi.

Kui nüüd sugulase ammust juttu õigesti mäletan, siis nõukaajal oli kohuslus ka kuni 60. aastani ja mitte ainult, kutsuti ka kordusõppustele. Vist mingi 2-3 päeva muude õppuste raames. Anti relv kätte ja pandi mingeid telke valvama. Natuke mälestusi ka, nagu neid mulle räägiti. Kuna mehed olid reaalse sõja kogemusega, otsustasid asjapulkadele nalja teha. Kui asjapulk tuli, kukkusid karjuma, seis, kes tuleb. Kui määrustepäraselt ei vastatud, tõmbasid padruni rauda nagu valvama peab. Tulijad ehmatasid ära, kes hulle vanamehi teab. Aga rohkemat kui telkide valvamine õpustel ei nõutud.

[Lemet]

Kui asjapulk tuli, kukkusid karjuma, seis, kes tuleb. Kui määrustepäraselt ei vastatud, tõmbasid padruni rauda nagu valvama peab. Tulijad ehmatasid ära, kes hulle vanamehi teab. Aga rohkemat kui telkide valvamine õpustel ei nõutud.

Määrustepärasest käitumisest on asi päris kaugel...tunnimehe tegevus postile tungimise korral:
1. Stoi, kto idjot?
2. Kui edasi tullakse, siis hoiatus Stoi, streljat budu.
3. Kui veel edasi tullakse, siis hoiatuslask õhku
4. Ja alles siis on tunnimehel õigus rikkuja pihta tuld avada

Muideks, UGKSis on omaette seadusepügal, et ilma vajaduseta on tunnimehel keelatud "...doslat patron v patronnik...

[Peeter]

1. Stoi, kto idjot?
2. Kui edasi tullakse, siis hoiatus Stoi, streljat budu.
3. Kui veel edasi tullakse, siis hoiatuslask õhku
4. Ja alles siis on tunnimehel õigus rikkuja pihta tuld avada
Muideks, UGKSis on omaette seadusepügal, et ilma vajaduseta on tunnimehel keelatud "...doslat patron v patronnik...

OT-ks ääremärkus: Mul tuttaval oli 90ndatel asutuses mehitatud valve osutajaks kaitseliitlased. Tuttav kuulis kuidas muidu igapäevaselt objektile ronivad bomžid omavahel rääkisid: "ära sa sinna mine, seal on nüüd kaitseliitlased, nendga nalja pole, need tahavad põmmutada, esimene pihta (st sinnasuunda), teine õhku, ei nemad hakka politseid kutsuma. Täpselt samamoodi oli Tartu linnas vähemalt üks üsna mitme poega ärimaja, kus turvaküsimustega tegelesid majaomaniku tursked sõbrad, politseid sinna majja ei kutsutud. Sparringuks iseliigutavaid poksikotte oli ikka treeninguks tarvis. Peale mõnekümneminutilist "korralikku kukkumist trepil" pandi paika järgmised tegevused- ÜKT-tunnid ärimaja omaniku kodus krundil vastavalt varguse suurusele. Kes rohis aias, kes tegid muid majapidamistöid. Peale seda vargused lõppesid.

[Lemet]

esimene pihta (st sinnasuunda), teine õhku, ei nemad hakka politseid kutsum

Meile loeti igal razvodil sõnad peale, et see, mitmes lask õhku ja mitmes pihta läheb, tehakse kiirelt kindlaks ja vale järjekorra puhul ootab inimese tapmise puhul dispat. Ning vastavate organite tegelemine asjaga on vältimatu. Krt, kolhoosniku hobusegi mahalaskmisega oli jama kui palju. Kooserdas teine öösel perimeetri kahe aia vahel ega teinud tunnimehe karjumisest ja hoiatuslasust väljagi...

[klemm]

esimene pihta (st sinnasuunda), teine õhku, ei nemad hakka politseid kutsum

Meile loeti igal razvodil sõnad peale, et see, mitmes lask õhku ja mitmes pihta läheb, tehakse kiirelt kindlaks ja vale järjekorra puhul ootab inimese tapmise puhul dispat. Ning vastavate organite tegelemine asjaga on vältimatu. Krt, kolhoosniku hobusegi mahalaakmisega oli jama kui palju. Kooserdas teine öösel perimeetri kahe aia vahel ega teinud tunnimehe karjumisest ja hoiatuslasust väljagi...

Meil oli 2 reeglit, teoreetiliselt ja praktiliselt.
Teine õhku ja esimene pihta. Ja kindlasti nii, et surnud oleks. Parem vanglas kui surnud ja haavatuga kohtus on raskem vaielda.
Õpetajaks oli üks teadatuntud hull vana 90-nendate narvas.

[klaasmees]

Kui asjapulk tuli, kukkusid karjuma, seis, kes tuleb. Kui määrustepäraselt ei vastatud, tõmbasid padruni rauda nagu valvama peab. Tulijad ehmatasid ära, kes hulle vanamehi teab. Aga rohkemat kui telkide valvamine õpustel ei nõutud.

Määrustepärasest käitumisest on asi päris kaugel...tunnimehe tegevus postile tungimise korral:
1. Stoi, kto idjot?
2. Kui edasi tullakse, siis hoiatus Stoi, streljat budu.
3. Kui veel edasi tullakse, siis hoiatuslask õhku
4. Ja alles siis on tunnimehel õigus rikkuja pihta tuld avada

Muideks, UGKSis on omaette seadusepügal, et ilma vajaduseta on tunnimehel keelatud "...doslat patron v patronnik...

Asi oligi täiesti määrustepärane, mina vaid jutustasin väga lühidalt. See on nüüd minu oletus, et NLiidu reeglistik nägi ette, et ka 50+ mehi tuleb õppustele kutsuda ja noh, anti neile siis mingi ülesanne, seiske siin saginast kõrval. Ohved ja muud asjapulgad panid neist mööda kui postidest. Eks sai neil asjast natuke kõrini ja siis rakendasid määrustikku. Nii nagu ülal kirjeldatud. Päris laskmiseks ei läinud. Tulijal tuli enne suure ehmatusega määrustik meelde.