frantzus teist korda komandöri autojuhiks
noh tänapäeval on asi lihtne, teed miski idufirma, kirjutad ennast peadirektoriks ja kogu vabariik hakkab sind austama kui "Kroonika" abiks. vanal ajal ei olnud nii otseteed tippu, st et esimesel rivistusel võtsid otsesuuna staabi poole; tagusid jalaga staabi uksed lahti ja nõudsid willise võtmeid, no ei olnud nii. kalender tiksus juba seda aega et frantzusil saab kohe-kohe aasta täis tiksutud, olin ennast korralikult hoz-zvodi sisse söönud, tutikas Kamaz magamiskohaga ja õlgkatusega istumise all, praktiliselt iga päev käisid väeosast väljas kohalikus metropolis, " majandusasju" ajamas, prapporitega
, ühesõnaga elu nagu lill, ei mingeid razvoode ega otboisid, sööklas käisid ka tagaukse kaudu. et kui veel aastake sama moodi ära tiksuda on nagu lotovõit, igatahes tulevik oli helge, minu arvates. karauulis ei käinud, korra nädalas olid ehk narjaadis, valveauto juhina, seegi oli lafaa värk, enamuse ajast töllerdasid seal kus tahtsid või pikutasid autos magamiskohal, ainut pidid staabi käskjalale ütlema kust kohast sind leida kui mõni pulk küüti tahab. kõik kirjutamata reeglid olid enam-vähem selged, kirjutatud reegleid painutasid vastavalt olukorrale-võimalustele, prapporid kõik oma joped
! olin igatahes oma eluga väga rahul, ei osanud paremast unistadagi! ja vot siis lajatasid tundmatud jõud minu pihta, ja korralikult, ise ennast kõrvalt ei näinud(selfid ei olnud moes), aga ei imesta kui mingil hetkel oli mul nutu võru suu ümber
. olin siis mina jälle narjaadis, no ikka autojuhina, peale otboid ronisid vastutavad ohvitserid küüti, kes kasti ja kes kabiini, ja seda nad jagasid omavahel kes kuhu, mina sinna ei sekkunud, kabiinis oli ainult üks vaba koht, kaks kohta oli juba ette broneeritud; mulle ja auto vanemale(starschõi maschinõ, tavaliselt oli öösel selleks autopargi korrapidaja, ei tohtinud ju sõjaväe auto väljaspool väeosa liikuda, oli ka erandeid aga see teine teema), igatahes ludrid said küüti ja linnapoole jugama. rahva maha kallutamine käis täpselt ettenähtud marsruudi järgi, nõudepeatused olid lubatud aga marsruudilt kõrvalekaldumine rangelt keelatud. noh kenasti sai ohved maha kallutatud jälgides marsruuti ilma luumurdudeta, ja nüüd peaks OTSE väeossa tagasi kimama. minu õnnetuseks oli auto starschõiks hoz-zvodi omanik ise, prappor, hoholl, ja prapporitel olid kogu aeg mingid diilid susisemas
, hulga diile ennegi temaga tehtud, kopik minugi taskusse kukkunud, vahele polnud ka jäänud; seekord olid tal ka miskid asjatamised linnas, igatahes mingi pambu ta mulle väeosas magamiskohale viskas ja käskis buschlati peale visata et salasilm ei seletaks. noh eks me siis kaldusime veits marsruudilt kõrvale, kuskile äärelinna põlisrahva hatade vahele, prappor rabas oma pambu ja ütles et skoro budet i jedem. noh ootan mina juba ca pool tundi, prapporit ei kuskil, mööda tänavat tuleb üks sõidukas, minu selja taga teeb kannaka ja pargib otse minu ette, salatiroheline Lada 05, tundsin selle kohe ära, ainuke selles linnas seda värvi, autovaruosade lao prappor, oma jope jällegi, arvasin et siin nüüd tõsisem diilitamine, minu prapporil õnneks makarov vööpeal
; aga kui kõrvalistmelt astus välja erariietes väeosa komandör ise siis soovisin et autojuhil peaks ka ikka teenistusrelv olema
. tuli ja rabas ukse lahti ja kamandas välja; jutt oli tegelikult suht lühike, mõtlen seda juttu mis trükimusta kannatab, pizdets täiega, et ise olen rikkunud oma hea elu ära ja nüüd tuleb "surovoje nakazanie po zakonam voennoi vremeni" jne( ise ta mind pool aastat tagasi selle sooja koha peale istutas kui veel sampoteh oli
) tasku tegi muidugi tühjaks lubadest, katki rebida isegi ei üritanud kuna need load olid juba mitu korda tema seifist läbi käinud
. olin juba nutma puhkemas aga siis ilmus õnneks prappor välja, nina muidugi punane peas, tuli tõmmati tema peale, sain ennast veits koguda ja jõudsin arusaamisele et ongi "pizdets" minuga
. mingi aeg töötles prapporit sama leksikoni järgi mida mindki, siis rivistas meid auto ette ja andis päevakäsu kätte: nüüd otse väeossa, kannate väeosa korrapidajale ette et olete narjaadist maha võetud, hommikul razvoodil kuulutab välja karistused jne. lõpuks küsis et kas "jasno", pobisesin vastu et "Jasno" aga kulpi ei visanud, sel hetkel oli mul juba kõigest pohhui, ta ju erariietes kah, vaatas mulle pikalt otsa, ja ütles ainult "vperjot". kaarutasime siis koju tagasi, prapporil tuju hea, kiitis et tal pole see esimene kord, üks võgovor ees või taga ei muuda miskit, temal läheb elu samas joones edasi, aga minu kohta arvas jah et nüüd on minu hea elu lõppenud, ja ta ei eksinud...
jätkub, täna rohkem ei jaksa, uneaeg tuleb peale, sedagi olen kribanud ca 8 tundi, mitte korraga muidugi
P.S. kui jutt tundub liiga lohisev siis andke teada, ei solvu. lihtsalt mulle tundub et palju asju tahaks sügavamalt lahti seletada, tausta mõttes, erinevad väeosad kuuendikul planeedist ei toiminud ühe ja sama filosoofia järgi, kuigi ustaav oli sama
See on minu esimene" kirjutamata ja avaldamata teoste kogumik" algaja noh