Kaasfoorumlaste väeosade isikkooseisud
SÕDURITE JA OHVITSERIDE ARV TEIE SÕJAVÄEOSAS
Utsebkas oli väeosas ca 700 soldatit, ca 20 prapporit ja ca 30 ohvitseri (ca 750 tk)
Kaliningradis raketidivisjonis -ca 70 soldatit , ca 10 prapporit ja ca 20 ohvitseri (ca 100 tk)
Gussevi raketidivisjonis -ca 50 soldatit ,ca 10 prapporit ja ca 20 ohvitseri (ca 80 tk)
Sovetski raketidivisjonis (tegelikult oli brigaad st. arv korruta 3)
oli ca 50 soldatit ,ca 15 prapporit ja ca 25 ohvitseri(ca 90 tk)
lahingväeosas oli see arv tegelikult palju suurem ,mingites staabi raamatutes
nägin et meie väeosasse kuulub 800 sõdurit (kõik olid kirjas kus nad on ja kuskohast leida)
see oli ilmselt mobilisatsiooni korral
Kaliningradis raketidivisjonis -ca 70 soldatit , ca 10 prapporit ja ca 20 ohvitseri (ca 100 tk)
Gussevi raketidivisjonis -ca 50 soldatit ,ca 10 prapporit ja ca 20 ohvitseri (ca 80 tk)
Sovetski raketidivisjonis (tegelikult oli brigaad st. arv korruta 3)
oli ca 50 soldatit ,ca 15 prapporit ja ca 25 ohvitseri(ca 90 tk)
lahingväeosas oli see arv tegelikult palju suurem ,mingites staabi raamatutes
nägin et meie väeosasse kuulub 800 sõdurit (kõik olid kirjas kus nad on ja kuskohast leida)
see oli ilmselt mobilisatsiooni korral
ISIKKOOSEISU ARV VÄEOSADES TEGELIKULT JA PABERIL
Meie väeosas oli ca 60 sõdurit + 20 ohvitseri
tegelikult oli nimekirjas ca 1500 nägu kes kõik mobilisatsiooni korral kokku pidid tulema(nägin ise kunagi väeosa kirjutaja juures seda nimekirja)
kunagi aga olin ühes väeosas Tsernjahhovskis kus teenis 15 sõdurit+ 5 ohvitseri-nimeks brigada obespetsenija armii,seal oli pargis ca 300 NZ autot ja sõjaolukorras pidi kokku tulema 3000 meest
mul üks tuttav rääkis et pärast sõjaväge Saksamaal (idasaksas tankivägedes) kutsuti ta kunagi välja ja viidi Matrossovi polku Tallinnas
ning näidati voodit et nii see on sinu voodi kui sind välja kutsume
(tundub kuidagi imelik jutt olema sest milleks peaks reservisti jaoks voodi kohe valmis olema)
äkki keegi teab asjast midagi rohkemat
tegelikult oli nimekirjas ca 1500 nägu kes kõik mobilisatsiooni korral kokku pidid tulema(nägin ise kunagi väeosa kirjutaja juures seda nimekirja)
kunagi aga olin ühes väeosas Tsernjahhovskis kus teenis 15 sõdurit+ 5 ohvitseri-nimeks brigada obespetsenija armii,seal oli pargis ca 300 NZ autot ja sõjaolukorras pidi kokku tulema 3000 meest
mul üks tuttav rääkis et pärast sõjaväge Saksamaal (idasaksas tankivägedes) kutsuti ta kunagi välja ja viidi Matrossovi polku Tallinnas
ning näidati voodit et nii see on sinu voodi kui sind välja kutsume
(tundub kuidagi imelik jutt olema sest milleks peaks reservisti jaoks voodi kohe valmis olema)
äkki keegi teab asjast midagi rohkemat
NLiidu sõjaväes oligi kolme liiki komplekteerituse astet.
Kõigepealt lahingväeosad, mis olid maksimaalselt komplekteeritud.
Siis olid mittetäielikult komplekteeritud, kas lihtsalt mehi ei jätkunud või oli neid kuskil ära komandeeringus.
Ja kolmas liik oli kadreeritud väeosad. Näiteks Gussevis kadreeritud tankipolgus oli üle saja ajateenija ja paarsada ohvitseri-üleajateenijat. Gussevis oli ka veel kaks kadreeritud jalaväepolku ca 250 sõdurit polgus ja kokku oli diviisi umbes tuhat meest. Sama palju kui oli meie polgus, kes oli Sovetski tankidiviisi Gussevi moto-jalaväepolk. Ja selle Gussevi kadreeritud diviisi komandör oli veel kindralmajor.
Matrossovi polk Tallinnas oli samuti, nagu diviiski kadreeritud. Et olid mingid ohvitserid ja üleajateenijad, veidi soldateid. Mobilisatsiooni ajal oleks mehitatud. 1981a. talvel olid mingid õppused, siis aeti Kloogale tuhandeid mehi kokku.
Kõigepealt lahingväeosad, mis olid maksimaalselt komplekteeritud.
Siis olid mittetäielikult komplekteeritud, kas lihtsalt mehi ei jätkunud või oli neid kuskil ära komandeeringus.
Ja kolmas liik oli kadreeritud väeosad. Näiteks Gussevis kadreeritud tankipolgus oli üle saja ajateenija ja paarsada ohvitseri-üleajateenijat. Gussevis oli ka veel kaks kadreeritud jalaväepolku ca 250 sõdurit polgus ja kokku oli diviisi umbes tuhat meest. Sama palju kui oli meie polgus, kes oli Sovetski tankidiviisi Gussevi moto-jalaväepolk. Ja selle Gussevi kadreeritud diviisi komandör oli veel kindralmajor.
Matrossovi polk Tallinnas oli samuti, nagu diviiski kadreeritud. Et olid mingid ohvitserid ja üleajateenijad, veidi soldateid. Mobilisatsiooni ajal oleks mehitatud. 1981a. talvel olid mingid õppused, siis aeti Kloogale tuhandeid mehi kokku.
ega neil kadr. väeosadel mingit lahinguvõimet olnud, isikoosseisu elu seines põhiliselt toimkondadest üle päeva .Gussevis oli kolm garnisoni vahtkonda, neist kaks oli meie polgu kanda ja kolmanda suutis hädavaevu välja panna see Gussevi kadr. diviis. Kui olime polguga õppustel, mehitati karauulid orkestrantidega nii meie polgust kui kadr. diviisist.
Meil Melitopoli transportlennuväe polgus oli arvatavalt kõik vajalikud kohad täidetud. Sõdureid ca 200, ohvitserkoosseis ca 1400, X hulk eraisikuid. Eks see oli transpordi eripära sest meil käis pidev toimetamine ja lendamine. Vähendatud koosseisudega oleks seda tööd raskevõitu teha olnud.
Sõja puhul oleks kindlasti toodud inimesi logistika peale – veoste laadimine. Ehk oli kusagil ka olemas võimalus, et tsiviillendureid transade peale lisaks panna aga vist mitte, sest võõraid lendureid meil õppelende tegemas ei käinud.
Meie ladudes aga ootas pidevalt laialivedamist lugematu hulk igasugust varustust sõjaolukorras komplekteeritavate vägede jaoks. Riided, kõikvõimalikud jalaväerelvad, laskemoon, välilaagrite varustus, toitu igasugusel kujul, erineva tehnika varuosad jne. Kõik see oli korralikult konteinerites oma aega ootamas.
Seda ladude seisu keerutati pidevalt seda uuendades. Näiteks kui te saite kroonus tugevalt putukatõrjevahenditest immutatud uusi riideid, milliseid pidi enne selga panemist kõvasti tuulduda laskma või suisa pesema, siis need olid pärit sellistest ladudest ja seisnud seal 5-6 aastat. Parem lugu polnud ka seisnud saabastega, mis olid üksteise surve all lössi ja vormist välja vajunud.
Sõja puhul oleks kindlasti toodud inimesi logistika peale – veoste laadimine. Ehk oli kusagil ka olemas võimalus, et tsiviillendureid transade peale lisaks panna aga vist mitte, sest võõraid lendureid meil õppelende tegemas ei käinud.
Meie ladudes aga ootas pidevalt laialivedamist lugematu hulk igasugust varustust sõjaolukorras komplekteeritavate vägede jaoks. Riided, kõikvõimalikud jalaväerelvad, laskemoon, välilaagrite varustus, toitu igasugusel kujul, erineva tehnika varuosad jne. Kõik see oli korralikult konteinerites oma aega ootamas.
Seda ladude seisu keerutati pidevalt seda uuendades. Näiteks kui te saite kroonus tugevalt putukatõrjevahenditest immutatud uusi riideid, milliseid pidi enne selga panemist kõvasti tuulduda laskma või suisa pesema, siis need olid pärit sellistest ladudest ja seisnud seal 5-6 aastat. Parem lugu polnud ka seisnud saabastega, mis olid üksteise surve all lössi ja vormist välja vajunud.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
ok
kas see Gussevi tankiväeosa oli peaaegu linna ääres?
kui tulla suure punase varemetes kiriku juurest mööda linna poolt siis vasakut kätt jäi üks suur sõjaväelinnak ,sealt edasi paremat kätt oli mingi väiksem väeosa -sapöörid vist.- siis edasi paremat kätt tuli raketsikute kasamu ja selle taga park(seal viibisin juulist 1988 kuni jaanuarini 1989) ja siis ca 1 km kaugusel paremat kätt veel suurem sõjaväelinnak -keemikud vist aga võin ka eksida
käisime seda teed kaudu riviga saunas ja see punasest kivist kirik on meelde jäänud
kas see Gussevi tankiväeosa oli peaaegu linna ääres?
kui tulla suure punase varemetes kiriku juurest mööda linna poolt siis vasakut kätt jäi üks suur sõjaväelinnak ,sealt edasi paremat kätt oli mingi väiksem väeosa -sapöörid vist.- siis edasi paremat kätt tuli raketsikute kasamu ja selle taga park(seal viibisin juulist 1988 kuni jaanuarini 1989) ja siis ca 1 km kaugusel paremat kätt veel suurem sõjaväelinnak -keemikud vist aga võin ka eksida
käisime seda teed kaudu riviga saunas ja see punasest kivist kirik on meelde jäänud
Gussevis asus Sovetski tankidiviisi moto-laskurpolk ja Gussevi laskurdiviisi tankipolk koos ühes linnakus. Vist Kaliningradi ja Tsernjahhovski suunduva maantee ääres. Üle tee oli jõusööda tehas.
Gussevis oli veel meie diviisi luure- ja meditsiinipaljon. Raketsikud olid minu mäletamist mööda kuskil 3. garnisoni karauuli kandis.
Gussevis oli veel meie diviisi luure- ja meditsiinipaljon. Raketsikud olid minu mäletamist mööda kuskil 3. garnisoni karauuli kandis.
siin on enamus meie Sovetski raketibrigaadi 1 divisjoni ohvitsere (puudu umbes 10 tk ma arvan)
pilt tehtud arvatavasti kusagil 1989 kandis
keskel küljega komandir tsasti -alampolkovnik -hüüdnimega GESS
tema kõrval vasakul müts kuklas major Fateejev -natsalnik staba
vasakul äärmine igavene starsii leitenant Zadiranov -komandir batareja upravlenija divisjona
pilt on tehtud arvatavasti pargi kõrval-seal oli sarnane puust piirdeaed
pilt tehtud arvatavasti kusagil 1989 kandis
keskel küljega komandir tsasti -alampolkovnik -hüüdnimega GESS
tema kõrval vasakul müts kuklas major Fateejev -natsalnik staba
vasakul äärmine igavene starsii leitenant Zadiranov -komandir batareja upravlenija divisjona
pilt on tehtud arvatavasti pargi kõrval-seal oli sarnane puust piirdeaed
Viimati muutis kalleb, 15 Mai, 2011 13:47, muudetud 1 kord kokku.
Kaasfoorumlaste väeosade isikkooseisud
Teen otsa lahti nende väeosade kohapealt kus tuli viibida 2 aasta jooksul
Novotserkasski utsebka - väeosa ( kursandid + püsikooseis ) umbes 700 sõdurit ja 100 ohviteri ning prapporit
Kaliningradi üksik raketidivisjon - umbes 75-80 sõdurit + 25-30 ohvitseri ning prapporit , kadreeritud , sõja korral 3500 sõjameest
Gussevi üksik raketidivisjon - umbes 75-80 sõdurit + 25-30 ohvitseri ning prapporit, kadreeritud , sõja korral 3500 sõjameest
Sovetski raketibrigaad - brigaad ( 3 divisjoni+ upravlenije)- umbes 500 sõdurit + 150 ohvitseri ning prapporit
Divisjonis umbes 100 sõdurit ja 30 ohvitseri ning prapporit
Mida suurem väeosa seda hullem durdom sõdurite jaoks , väikeses väeosas oli elu palju rahulikum
Novotserkasski utsebka - väeosa ( kursandid + püsikooseis ) umbes 700 sõdurit ja 100 ohviteri ning prapporit
Kaliningradi üksik raketidivisjon - umbes 75-80 sõdurit + 25-30 ohvitseri ning prapporit , kadreeritud , sõja korral 3500 sõjameest
Gussevi üksik raketidivisjon - umbes 75-80 sõdurit + 25-30 ohvitseri ning prapporit, kadreeritud , sõja korral 3500 sõjameest
Sovetski raketibrigaad - brigaad ( 3 divisjoni+ upravlenije)- umbes 500 sõdurit + 150 ohvitseri ning prapporit
Divisjonis umbes 100 sõdurit ja 30 ohvitseri ning prapporit
Mida suurem väeosa seda hullem durdom sõdurite jaoks , väikeses väeosas oli elu palju rahulikum
Re: Kaasfoorumlaste väeosade isikkooseisud
Riias keemiavägede utšepka - kolm rühma a' ~40 meest. Erialad keemialuure ja -tõrje.
Kaliningradis armee alluvusega iseseisev pataljon - üks rood suitsumasinad GAZ-66 baasil, teine TMC (Urali peal reaktiivmootorid nii tõrjeks kui suitsu andmiseks) ja üks rood keemiatõrje APC-14. Kokku koos juhtimise (s.h. keemialuure) ja logistikaga ~250 meest.
Kaliningradis armee alluvusega iseseisev pataljon - üks rood suitsumasinad GAZ-66 baasil, teine TMC (Urali peal reaktiivmootorid nii tõrjeks kui suitsu andmiseks) ja üks rood keemiatõrje APC-14. Kokku koos juhtimise (s.h. keemialuure) ja logistikaga ~250 meest.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Kaasfoorumlaste väeosade isikkooseisud
Selliseid numbred on ilma märkmeteta ohtlik välja käia. Sellegipoolest
1. tankidiviisi materjaalse varustamise pataljon Kaliningradis - see oli kadreeritud väeosa ja rahuaja koosseis arveraamatu järgi 36 meest roodus. Või oli 32. Niisugust komplekti ei saanud eluilmas kokku ja meie roodus kõikus number 4 ja 18 vahel. Terve rood mahtus saksaaegse kasarmu ühte tuppa ja sellesse sai suruda 10 voodit. Mõnikord olid voodid kahekorruselised, mingitel aegadel jälle viisime ülemised narid lattu , sest mis neist hoida kui magajaid ei ole.
Ülejäänud roodud ja rühmad opereerisid samuti ühe toa piires ja kokku oli pataljon optimistlikult arvutades 120-150 nägu ilma ohvitserideta.
Kui palju seal sõjaajal pidi olema ei ole mingit ettekujutust. Uusi Urale, mis vaid raudteejaamast väeossa olid sõitnud ja nüüd pukkide peal kontrrevolutsiooni pealetungi ootasid oli meie roodul suurusjärku 80 + lõputu hulk vähemuusi autosid millede ots, ZIL 157 näol, kuhugi Nikita Maisikasvataja aegadesse kadus.
Uudismaapataljonis mis loodi 1987 a Balti sõjaväeringkonna baasil võitluseks viljasaagi eest oli 5 roodu ja igas niisugune imelik arv nagu 203 võitlejat (ohvitserid olid selle numbri sees) . Pluss upravlenie (juhatus) mis polnud ainult staap vaid igasugused tankurautod, veevedajad, leivaküpsetajad jms ca 120 hingega. 1150 vast kõik kokku.
1. tankidiviisi materjaalse varustamise pataljon Kaliningradis - see oli kadreeritud väeosa ja rahuaja koosseis arveraamatu järgi 36 meest roodus. Või oli 32. Niisugust komplekti ei saanud eluilmas kokku ja meie roodus kõikus number 4 ja 18 vahel. Terve rood mahtus saksaaegse kasarmu ühte tuppa ja sellesse sai suruda 10 voodit. Mõnikord olid voodid kahekorruselised, mingitel aegadel jälle viisime ülemised narid lattu , sest mis neist hoida kui magajaid ei ole.
Ülejäänud roodud ja rühmad opereerisid samuti ühe toa piires ja kokku oli pataljon optimistlikult arvutades 120-150 nägu ilma ohvitserideta.
Kui palju seal sõjaajal pidi olema ei ole mingit ettekujutust. Uusi Urale, mis vaid raudteejaamast väeossa olid sõitnud ja nüüd pukkide peal kontrrevolutsiooni pealetungi ootasid oli meie roodul suurusjärku 80 + lõputu hulk vähemuusi autosid millede ots, ZIL 157 näol, kuhugi Nikita Maisikasvataja aegadesse kadus.
Uudismaapataljonis mis loodi 1987 a Balti sõjaväeringkonna baasil võitluseks viljasaagi eest oli 5 roodu ja igas niisugune imelik arv nagu 203 võitlejat (ohvitserid olid selle numbri sees) . Pluss upravlenie (juhatus) mis polnud ainult staap vaid igasugused tankurautod, veevedajad, leivaküpsetajad jms ca 120 hingega. 1150 vast kõik kokku.
Re: Kaasfoorumlaste väeosade isikkooseisud
http://www.ww2.dk/new/army/readiness.htm
http://www.bossmag.ru/archiv/2010/boss- ... rmiya.html
Jutt diviiside isikkoosseisudest.
http://www.bossmag.ru/archiv/2010/boss- ... rmiya.html
Jutt diviiside isikkoosseisudest.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Re: ISIKKOOSEISU ARV VÄEOSADES TEGELIKULT JA PABERIL
[quote="kalleb"]Meie väeosas oli ca 60 sõdurit + 20 ohvitseri
kunagi aga olin ühes väeosas Tsernjahhovskis kus teenis 15 sõdurit+ 5 ohvitseri-nimeks brigada obespetsenija armii,seal oli pargis ca 300 NZ autot ja sõjaolukorras pidi kokku tulema 3000 meest
Teenisin kah Tšernjahhovskis. Kas see mainitud brigaad asus Leningradskaja ulitsa lõpus? Enne sõda ehitatud kasarmud? Mustade pagunitega mehed?
kunagi aga olin ühes väeosas Tsernjahhovskis kus teenis 15 sõdurit+ 5 ohvitseri-nimeks brigada obespetsenija armii,seal oli pargis ca 300 NZ autot ja sõjaolukorras pidi kokku tulema 3000 meest
Teenisin kah Tšernjahhovskis. Kas see mainitud brigaad asus Leningradskaja ulitsa lõpus? Enne sõda ehitatud kasarmud? Mustade pagunitega mehed?
Re: Kaasfoorumlaste väeosade isikkooseisud
622 Octb,stroibat,umbes 350 mardisanti ja 40 ohvet ja praporit.Relvastus ,labidad ja
gaasimaskid.Lahingu võime -0.
gaasimaskid.Lahingu võime -0.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist