Moraalinormid nõukogude armees

[linnavurle]

Minu lugu läheb ilmselt legendide või väljamõeldiste hulka, aga kuna seda rääkis pataljonikomandör ise, siis väärib vast mainimist
Meite majorile olevat vahele jäänud sõdur, kes rikkus rängalt karauulimäärustikku. Nimelt ei valvanud sõjamees mitte posti, vaid rautas võshka otsas hoopis kedagi tütarlast. Major ei saatnud sõjameest siiski mitte hukatusse ega karistuse sisse, sest sõdurpoiss ei unustanud ka nii tähtsal silmapilgul oma staatust ja kohustust kodumaa ees - automaat olevat tal ilusti seljas olnud.

[kalleb]

õige

eks major võttis -narushitelja- kaasa ja rautas teda edasi siis juba

karauuliruumides

[linnavurle]

Broom oli üleval ühes varasemas teemas, aga kuna seal läks jutt sujuvalt teisele teemale üle, siis ma ei pidanud enam sobivaks vastata. Nüüd ka teema veidi OT, aga ehk kannatate ära.
Mina julgen kinnitada, et suguiha vähendamine oli täiesti olemas. Meile tehti kaks korda süsti mingi imeliku aparaadiga (suur pudel kuse värvi vedelikuga, voolikud ja selle otsas asjandus, mis suruti vastu kätt, käis plaks ja keha tundis sääsehammustust - põhimõtteliselt siis automatiseeritud süstal). Küsimusele, et mille pärast selline protseduur, vastati kahel korral ühte moodi - suguiha pärssimiseks. Süstijad olid erinevad tegelased (ei olnud isegi meie väosast); võimalik muidugi, et nad ajasid niisama lolli ja vaktsineeriti millegi muu vastu, aga milleks? Ma arvan siiski, et toimuski see, mida nad mainisid.

[Arnold]

Ma muidugi ei tea, kus Sa teenisid, aga kui stepis, siis oli see ehk zoofiilia ärahoidmiseks võitmatus Punaarmees? Palun ette vabandust!
Armeesse sattudes ei olnud selliseid mõtteid (ka joomise) tükk aega peas ja selleks ei olnud mingeid keemilisi mõjutajaid vaja - elu oli lihtsalt niivõrd õudne ja tobe! Hiljem seisid kõigil ja igaüks sai selle probleemiga kuidagi ise hakkama, ilma broomi ja politrukita

[linnavurle]

Nujahh, lehmade-hobuste vastu oli muidugi huvi veel väiksem kui tüdrukute vastu Ega mina ka tea, kas anti siis või ei antud ja vaevalt, et me siin omavahel vaieldes tõeni jõuamegi. Võib-olla mõnes kohas "vaktsineeriti", mõnes mitte. Isiklik tunne on siiski et "vaktsineeriti" aga mõned minuga toimunud läbielamised on siin kirjutamiseks natukene liiga isiklikud

[kalleb]

et linnavurle oli mingis erilises pokazuhha kohas koos hunniku kindralite ja muude pededega siis võimalik et need tõesti andsid käsu -vaktsinirovat protiv huia-

kuidas teil oli suure broomipudeliga mida kompoti sisse lisati?

[linnavurle]

Broomipurki küll ei täheldanud, kuigi noorena sai sööklanarjaadis üksjagu ringi uisutatud

[stilett]

Broomijutt on 100% luulu ja väljamõeldis, et kroonupoistel oleks millestki kõneleda. Minu rühmast oli pärit meie väeosa med.vend, eraelus velsker, käis seda isiklikult kompotti lisamas See pulber, oli kõige labasem vitamiinisegu, et sõdurpoiste immuunsus oleks vähe parem ja organismile vajalikud ained saada. Muuseas, sama med.vend oli meie pataljoni suuremaid tõutäkke ja kulistas sama kompotti kruus-kruusi järgi ning istsitas nende muinasjuttude üle...

[kalleb]

no pole ta luulu midagi kui ma ise seda ainet nägin utsebkas söökla laos

see oli ilusasti tähistatud birkaga -BROOM-

sa pandi kompotti ka

väeosas sellist asja ei täheldanud

[kalleb]

[ignatius]

Otseselt pruuti sõjaväe ajal (1970-72, Kaliningradi obl., Dolgorukovo) küll ei tekkinud. Rohkem küla moodi linnake oli, kus mitu sõjaväeosa. Nii öeldi meile kohe alguses (nii ohvitseride kui vanemate ajateenijate poolt), et linnaloa korral tasub devotskatest eemale hoida, kuna nad on kõik haiged. Mis tundus üsnagi usutavana.
Üks juhus mingi suhte sisseseadmiseks oli , aga sellestki ei saanud asja.
Nimelt tuli ühel päeval väeosa staabiülem minu jao leitnandi juurde ja käskis leida usaldusväärne sõdur, kelle võiks saata appi tema tütrele, kes töötas mingis külapoes kümmekond kilomeetrit eemal. Kuna olin leitnandi silmis üliheas kirjas (pidanud erinevaid ameteid, kus oli vaja lihtsalt ausust ja ka nutikust), soovitas too kõhklematult mind.
Järgmisel hommikul viidi mind autoga sinna tillukesse külapoodi. Staabiülema tütar oli ukse peal vastas ja kiirustas autojuhil kiiresti minema sõitma - tööd on sedavõrd palju, et sõjamees peab kohe pihta hakkama. Minule järele sõita tuli hilisõhtul.
Töö, mis ette anti, ajas lausa naerma. Mõnikümmend pappkasti olid laoruumi lihtsalt sisse loobitud ja minul tuli need suuruse järgi virna laduda. Kogu töö peale kulus vaevalt veerandtund.
Poe taga jooksis ojake. Majori tütar kattis sinna uskumatult rikkaliku laua, kus ma siis päikesepaistel ja sööke-jooke nautides päeva mööda saatsin. Käis mind aeg-ajalt vaatamas ja vihjeid tegemas, aga mina olin tuim nagu kasekänd. Nii see päev õhtusse veereski.
Olin tollal klubi korrapidaja. Nädalalõppudel käisisd ka ohvitseride pered filme vaatamas. Puutusin tolle näitsikuga mitu korda kokku ja ta ajas oma asja hoolega edasi. Tõotas isa kaudu meeldivat teenistusaega, võimalust Kaliningradi oblastisse rikkalikku ohvitseripere elu elama jääda. Oli isegi nõus Eestimaale tulema.
Staabiülem vaatas mõnda aega mind kuidagi altkulmu, kuid siis vist taipas, kust tuul puhub. Ühtäkki lakkas neiuke kinoõhtutel käimast, küllap pandi koduaresti.

[LeBon]

Lugesin selle mälestusteteema alt kõik "memuaarid" läbi ja avastasin, et ühele ülitähtsale asjaolule pole alateemat pühendatudki.
Nimelt, seoses sõjaväemälestustega on olnud juttu vist kõikidest teemadest aga mitte naistest! Kuidas selles vallas oli, kas tuli kõik need kaks või kolm aastat kuival olla või õnnestus ka tegusid teha? Kas kohalikud naised olid sõdurite vastu lahked?
Ise teenisin 90-tel eesti sõjaväes ja kuna kord-kaks kuus ikka linnaloale sai, polnud asi kõige hullem.

[ASuur]

Hmm... See "ülitähtis asjaolu" toob mulle millegipärast silme ette ülemleitnant Lukaši! Tema elu sisu oli ka suuremas osas - naised.
Kuigi ka tema oli tolleaegses sõjaväes rohkem erand,kui reegel.
Aga vene sõjaväes kippus see "ülitähtis asjaolu" pigem ellujäämine olema.
Eks armeesid muidugi ole igasuguseid ja võibolla Eesti kroonuelu sisu tänapäeval pöörlebki naiste ümber.Ei tea - pole käinud.
Rootsi sõjaväes näiteks on "ülitähtsate asjaolude" jaoks võimalused muidugi veelgi laiemad - seal on teemaks juuksevõrgud ja samasooliste lembesuhted.
Ma arvan,et paljuski on see teema kinni inimesest endast - mõni mõtleb ka piitsa saades naistest.
Sellega seostub mul kohe anekdoot Jukust ja telliskivist.(Õpetaja küsib lastelt klassis telliskivi näidates "Mida te mõtlete,kui tellist näete?" Kes siis mõtleb ehitajatest ja kes tööst ja kes kommunismi alusmüürist,ainult Juku ütleb ,et mõtleb naistest.Õpetaja hämmastunud,et kuidas saab telliskivi vaadates naistest mõelda,aga Juku kehitab õlgu ja ütleb,et mõtleb alati naistest. )

[Shiim]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=3277

[kurisiil]

Meil oli väeosas elektrik, kellel oli vajennõi gorodokis mingi pruut.
Kui tal tekkis soov teda öösel külastada siis vahetas enne magamaminekut alajaamas kaitsme väiksema vastu (kaua konkreetne kaitse vastu pidas oli tal juba eelnevalt järgi proovitud).
Kui siis öösel staabis tuli ära kustus saadeti ta seda parandama ja siis oli peale kaitsme vahetust mitu tundi muretu ja sai aia alt pruudi juurde lipata