reamees seeniori teenistus

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Natuke puhanud, kutsutakse söögilauda. Külatädi koos oma teismelise tütrega, minu perenaine oma emaga ja mina. Eduka reisi alguse puhul toon autost oma tagavarast pudeli valget. Üks pudel seal oligi aga täna ei ole kahju. Külatädi imestab riigiviina nähes, et pole sellist juba mitu aastat näinud. Ilmselt on külapood kaugel ja kui tädi poodi jõuab on jook juba otsas. Võtan koos tädidega terviseks ja kõik on eluga rahul. Järgmine päev on pühapäev ja kuskil naaberkülas toimub laat. Minu furgooni koguneb kohalikke inimesi, kes kõik soovivad laadale jõuda. Isegi üks seapõrsas on oma kastis. Porine tee on natuke tahenenud ainult ühes augus raputab furgooni kõvasti ja seapõrsas pääseb kastist välja. Alanud kisa peale peatan auto, et näha mis toimub. Õnneks on põrsas kinni püütud. Autost lahkudes ulatavad kohalikud reisijad igaüks mulle mõne rubla. Sellist kokkulepet küll ei olnud aga aitäh head inimesed! Õhtul pimedas jõuame tagasi Moskvasse. Mind suunatakse kohe sooja veega vanni, et ma ennast inimese moodi tunneksin. Pärast õhtueinet uurib perenaine, kas ma soovin korterisse ööbima jääda. Seletan viisakalt, et auto pidurid on väga nõrgad ja pean veel õhtul töökotta minema. Hommikusel tipptunnil oleks rikkis piduritega väga raske hakkama saada. Järgmisel päeval näen, et piduritrumlid on paksu savipori täis. Ka klotsid on muutunud libedaks. Vahetan kõik vanad klotsid uute vastu ja pesen trumlid puhtaks. Nüüd on auto jälle korras. Jätkub.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Nüüd lugu sellest kuidas seenior manöövritel osales. 12.-18. oktoobril 1970.a. toimusid Saksamaal suured Varssavi pakti maade relvajõudude õppused "Waffenbrüderschaft" ( Relvavendlus). Seenioril küll Saksamaal venda ei elanud aga eks armee teab paremini. Algas nii, et ühel oktoobrikuu ilusal hommikul sõidab seenior jälle tuttava sihtkoha poole, Vladimiri linna. Seekord üksi, kõht on täis,tuju on hea ja kilomeetrid mööduvad lõbusalt. Korraga märkan vastassuunal midagi huvipakkuvat. Teepeenral seisab suur sõjaväe autode kolonn. Köögikatlad suitsevad,mõned autode kapotid on lahti. On ka selliseid ,kel iluvõre ja poritiivad päris kortsus ja umbes iga kümnes auto on kolmnurgaga puksiiris. Vaatepilt on huvipakkuv aga mind ootab oma töö. Õhtupoolikul asun tagasiteele. Juba hämardub kui jõuan tuttava kolonni sappa. Seekord sõidavad, ainult kolonni sõidukiirus ei sobi seeniorile mitte kuidagi. Üllatusega märkan, et vastutulev liiklus on seisma pandud ja vastassuuna vöönd tühi. Lülitan suunatule sisse ja annan gaasi. Nagu vabadust nautiv hobune kihutab seeniori auto sõjameestest mööda. Eespool on suurem ristmik kus seisavad liiklusreguleerijad ajateenijad. Et mitte ohtlikku olukorda tekitada üritan ka oma auto kolonni hulka sobitada. See manööver õnnestub kergesti. Igale mööduvale autole viskavad reguleerijad kulpi. Kui ilusti kolonni rivis püsida, siis ka seeniorile. Kui ristmikult möödas võib rivist lahkuda ja gaasi lisada. Vaatan peeglist, kas tagant punaseid rakette ei lasta ja mõni udutuledega willis mind taga ei aja. Kõik jääb rahulikuks, küllap arvasid , et mõni osobist tahab lendlehtede trükikojaga enne teisi Berliini jõuda. Aga täpselt kakskümmend aastat hiljem jõudis ka seenior Berliini. Aga siis toimus juba suure müüri lammutamine ja inimesed olid kõik rõõmsad . Seenior oli ka rõõmus. Teenistus jätkub.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Järgmine tõsielu lugu on sellest, kuidas seenior pühade puhul pataljoni staabi hoonet kaunistas. On laupäev ja seenioril täiesti vaba päev. Veel mõned nädalad, siis saavad eestlastest vanakesed. Oma aruga oleme juba ammu positsiooni väeosas välja teeninud. Ja kõik ülejäänud paistavad sellest aru saavat, kahtlejaid ei ole. Täna on kunstnik-kinomehaanikul täita tähtis ülesanne. Poliitilise ja moraalse kasvatustöö lahutamatu osa- näitliku agitatsiooni paigaldamine staabi katusele. Kunstiline kompositsioon koosneb suurest vineerist välja lõigatud ristleja "Aurora" figuurist ja Lenini portreest. Tänapäeval on tavaline, et igal kunstiga seotud üritusel osaleb ka disainer. Kaugel ajal ei teadnud keegi, kes see selline on ja millega tegeleb. Seepärast otsustab seenior nüüd rakendada oma jõu kunsti hüvanguks ja sõbra aitamiseks. Koos tirime katusele värvidega üle võõbatud "Aurora" ja paigaldame ettevaatlikult täpselt keskele Lenini pildi. Kuidagi väike ja armetu tundub see pilt suure ja võimsa" Aurora" ees. Aga suuremat pilti ei ole. Nüüd ei anna üks mõte seeniorile rahu. Midagi on puudu. Väga tähtis asi on puudu, aga mis ? Järsku saabub selgus. Kooliõpikus nähtud piltidel oli "Aurora" joonistatud mastidega. Ju need ikka ka aurulaeval vajalikud olid. Seletan ka kunstnikule oma avastuse ära ja asume oma tööd täiendama. Varsti on musta värviga värvitud kaks masti oma kohale paigaldatud. Hoopis teine vaade, imetleme oma kätetööd kui äkki saabub staabiülem. Nagu üks kuri kunstikriitik lendab meile kraesse. Te uskmatud paganad olete rüvetanud suure juhi mälestust! Nähes meie lolle nägusid, näitab näpuga miks olete kahele poole Lenini pilti need lollakad mustad ristid kruvinud ? Kui me oma kunstiteost täiesti uue vaatenurga alt silmitseme saame aru, et tulemus on rohkem sobilik surnuaiale kui staabi kaunistuseks. Tunnistame kriitika õigustatuks aga me ju püüdsime parima tulemuse nimel. Üllataval kombel ei järgne reaalset karistust.Ainult arusaamine, et kunstniku elu ei ole meelakkumine. Teenistus jätkub.
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas frantzus »

ainult kiidan! jätka samas vaimus!
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Suured tänud, lugupeetud frantzus! Head sõnad on vastukajaks alati meeldivad lugeda. Omalt poolt tunnustan lp. frantzusi erilist kirjanduslikku annet ajalooliste sündmuste kirjeldaldamisel. Väga kõva sõna! Olge kõik terved! Parimate soovidega seenior.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Ühel pärastlõunal saab seenior väljakutse katkise " Volga" äravedamiseks. Polgu staabi " Volga" koos kolme alampolkovnikuga on töölepingu lõpetanud täpselt elektriraudtee kohaliku jaamahoone puhveti ees. Võib olla pingutasid " Volga " ja autojuht Kolja üheskoos viimast jõudu kokku võttes, et jõuda inimasulani. Asula tähendab raudteejaama. Seal asub ka puhvet, sobivama nimega einelaud, kus joogipudelid riiulil ootavad. Ootamatult katkenud tööpäeva tuleb ju ikkagi loputada. Kui seenior einelauda jõudis on seal ainuke kaine inimene autojuht Kolja, kes on seenioriga sama priizõvi mees. Koljaga seenioril ühtegi kana kitkuda ei ole, saame omavahel hästi läbi. Aga polkovnikud on leidnud uue hingamise õigemini küll vist uue istumise. Nad ei kiirusta soojast ruumist lahkumisega, sest õues on juba pime sügisõhtu. Mõne aja möödudes tõuseb siiski üks ülemus, kes nimetab ennast "Volga" omanikuks. Seome sõiduauto nööriga puksiiri ja Kolja seletab seeniorile, et sina ei pea mitte aeglaselt venima. Sõida oma tavalist sõitu, küll tema sabas püsib. Vaene mees ei tea, et seeniori hea mootoriga auto liigub tavaliselt kiirusega 70-80 vahel . Kui killavoor on valmis liikuma hakkama, ronib ka alampolkovnik seeniori auto istmele. Jõuame Minski maanteele ja sõit sujub ühtlaselt ca 60 km tunnis. Sellisel kiirusel jaksab GAZ neljanda käiguga "Volgat" puksiiris vedada. Aga nüüd alustab alampolkovnik kurba meenutust kuidas ükskord sarnases olukorras tema "Volga" esistange lahti rebiti. Mehe jutt on natuke konarlik, näha on , et einelauas istutud aeg ja tarbitud jook ei ole mööda külgi maha jooksnud. Küsib seeniorilt korduvalt kuidas ikka "Volga"meile järgneb? Seenior küll rahustab mures inimest, et siiani on kõik korras. Aga vene inimese hing ei suuda rahuneda. Korrutab ikka, et ma tahan oma autot näha! Korraga avab sõidu ajal ukse ja tahab välja astmelauale ronida. Saan parema käega sineli lahtisest hõlmast kinni ja vasakuga hoian rooli. Kiirust vähendada ei saa, sest siis võib nöör ootamatult lõdvaks vajuda ja tekib stange rebimise oht. Tirin jokkis inimese istmele tagasi ja natuke aega on rahulik. Siis algab hädaldamine otsast peale. Lõpuks jääb uskuma, et seenior ei kavatse tema "Volgat" ära lõhkuda. Nii me kõik koos töökotta saabusime. Järgmisel päeval oli staabist helistatud, et seenior on "Volga" pukserimise eest tänu ära teeninud. Aga seenior ei osanud seda tänu kuidagi kasutada. Teenistus jätkub.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Nüüd lugu sellest kuidas seenior ja kinomees jõuluõhtut veetsid. Oli meil isegi mingi plaan valmis mõeldud, et kinomees tuleb tööpäeva lõpuks töökotta ja läheme koos väeossa jõuluõhtut tähistama. Kõik sujus plaanipäraselt kuni natuke enne päeva lõppu kutsuti tehnoabi katkist autot ära vedama. Maanteel umbes 70 km linnast oli üks GAZ 53A kardaani ära kaotanud või oli see lihtsalt laiali lagunenud. Nüüd tuli muuta oma plaani. Ja poest sõitsime läbi, et mõned pudelid veini autosse laadida. Kõige tähtsamad toimetused ikka esmajärjekorras. Jõuame katkise auto juurde ja pikemalt mõtlemata haagime kolmnurgaga puksiiri. Eraisikust hädas autojuht rõõmustab päästjate saabumise üle aga meie saadame ta hoopis külapoodi, et ta meile pühade puhul jooki välja teeks. Vennike on kitsivõitu aga kotiga õllepudeleid ikka toob. Mis püha täna on jääb talle arusaamatuks aga äkki tekib tal mõte, et nüüd on paras aeg minna metsa omale nääripuud raiuma. Vaat kus tarkpea! Ootame. Metsast ilmub mees auto juurde koguni kolme kuusega. Vaat nii kui saab ilma rahata, kraba nii palju kui jõuad. Räägib, et tahab naabrile ka kuusepuu viia. Sõidame. Pimedus ja tulede valgel helendav lumi , päris meeldiv jõulutunne meile linnapoistele. Moskvas vabastame end puksiiris veetud koormast aga nüüd on uus häda. Meie isehakanud metsamees soovib, et me tema saagiks langenud kuusepuud tema maja juurde viiksime. Nõustume vastutahtmist, et temast rutem lahti saada. Nüüd on selge, et enne öörahu me väeossa ei jõua. Aga jõuluõhtu tähistamine peab kindlasti toimuma. Koputame kaptjorka uksele ja kuuleme prapori unist häält. Laske magada ,lontrused! Õnneks on sõber ärkvel ja ilmub uksele. On meid terve õhtu kannatamatult oodanud ja ei osanud arvata, mis on juhtunud. Laadime autost oma varanduse pudelid raadiosõlme ja üritame nautida jõulutunnet. Meil on ka oma pisike kuusk ja küünlad. Raadio mängib vaikselt ilusat muusikat. Kui on sõbrad koos ja demblini veel 5 kuud, siis tundub jõuluõhtu ilus. Teenistus jätkub. P. S. Aastal 2020 vaatab sõber laomees meid juba pilve pealt. Aitäh sulle hea sõber! Me ei ole sind unustanud.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Nüüd lugu sellest kuidas seenior puhkusele sõitis. Kui ma pärast tööpäeva väeossa jõudsin, teadsid juba kõik semud, et seeniori ootab staabis puhkuseluba. Esinen polkovnikule ja saan oma paberi kätte. Vaba mehena astun sõlaväelinnaku värava taga kohaliku bussi peale mis sõidab raudteejaama. Elektrirongiga jõuan kiiresti Moskvasse. Nüüd on aega natuke mõelda kuidas edasi. Õhtusöök jäi küll täna vahele, seepärast astun sisse gastronoomi, mida tänapäeval "Rimi" või "Prisma" kutsutakse. Ostan rõnga suitsuvorsti ja pudeli veini.Edasi sean sammud Leningradi vaksalisse. Ainuke võimalus kodule lähemale jõuda on istuda öisele Leningradi rongile. Rong on rahvast täis, istekohti ei ole. Ühel kolmanda korruse pagasi riiulil ei ole ühtegi pakki. Sokutan oma sineli sinna ja ronin ahvi kombel ise järele. Mul on nüüd personaalne magamiskoht ainult natuke madala laega. Kõht annab tunda, et on viimane aeg õhtusöögiks. Hammustan vorsti ja rüüpan veini peale. Kõht täis tuleb une-mati külla. Kui silmad avan on akna taga Leningrad. Kuupäev on 31. detsember 1970. a. Jalutan bussijaama ja loodan heale õnnele. Rahvas ründab tormijooksuga kõiki busse mis peatuvad. Korraga näen, et platsile keerab Ikarus Lux sildiga aknal Tallinn. Rahvas tormab ukse juurde. Juht tuleb bussi taha mootori juurde, et midagi kontrollida. Küsin viisakalt, kas Türgi sõjast koju naasev sõdur ka peale võetakse? Ulatan ka piletiraha ja pääsen bussi. Juht näitab mulle koha kõige tagumise pika pingi peal. Huvitaval kombel rohkem reisijaid sellele pingile ei lubata kuigi buss saab rahvast täis. Buss on soe ja mõne aja pärast vajuvad silmad kinni. Ärkan kui buss seisma jääb ja aknast loen silti Jõhvi. Siit läheb juba otse maantee Tartu. Tänan bussijuhti ja kobin maha. Ostan parajasti ajalehekioskist " Nooruse" kui saabub LAZ buss kirjaga Tartu. Vaat see on tõeline vedamine! Istun akna alla aga minu kõrvale ei kiirusta keegi istuma. Siis üks mammi taipab, et "Noorus" on ju Eesti ajakiri ja nüüd sobib küll istuda. Kui kell läheneb õhtul seitsmele saabume Tartu. On vanaaasta õhtu ja mina olen kodus. Puhkuse esimesed päevad mööduvad kiiresti. Ühel õhtul linnast tulles kuulen, et minu semu kinomees isiklikult tuli mind otsima. Lubas homme kell 1 päeval ülikooli juures kohtuda. Määratud ajal jalutan mööda Ülikooli tänavat ja ka teisel pool teed kõnnib üks noormees. Kui me teineteisest juba kolmandat korda möödume hakkame kõva häälega naerma. Erariided võivad muuta inimese välimust tundmatuseni. Jätkub.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Kinomees oli ühel päeval saavutanud kokkuleppe puhkuseks. Nii ta Tartu jõudiski. Kohtusime järgmistel päevadel tihti ja igav meil ei olnud. Seenior tundis, et puhkus jääb siiski lühikeseks, sest minu puhkuse pikkus oli stroibatis tavaline 7 päeva. Nüüd otsustasin oma vabadust pikendada. Minu isa viibis parajasti haiglas ja emal oli arsti tõend, et tema vererõhk on väga kõrge. Tähtsad paberid kaasas, esinen täies mundris linna komandandile. Polkovnik teeb mulle märkuse, et minu mütsi märk ei ole õige. Vastu vaidlemata kraban mütsi eest pärjaga kaunistatud viisnurga ja murran sõrmedega pärja ära. Palja viisnurga panen tagasi mütsi külge. Lennuväe polkovnik ei näe vist tihti stroibati sõdureid, seepärast küsib, mis tööd ma teen? Seletan, et olen tehnoabi juht. Selline vastus vist meeldis ja pärib edasi, kas soovi ka on? Jutustan nüüd, et vanemad haiged aga küttepuud lõhkumata ja pikk talv ees. Minu rõõmuks kirjutab komandant nüüd puhkuse loale veel 7 päeva lisaks. Tänan lahket komandanti ja astun õnneliku inimesena tänavale. Parajasti läheneb uhiuus GAZ 24 takso. Vahepeal üks tähelepanek autode elust. Kui venelaste VAZ oli Fiati koopia, siis GAZ 24 oli ameerika Oldsmobile koopia-välja arvatud mootor. Need ameerika masinad liikusid Gorki linnas "Proba" numbritega. Mind võetakse takso peale ja ma ei pea linna vahel vormis kõndima. Uhiuue takso juht pidi olema kindlasti taksopargi brigadir või vähemalt tema paarimees. Aga nüüd on kinomehel aeg väeossa tagasi sõita. Kui seenior ise 7 päeva hiljem Moskvasse jõudis, taipas ta, et on unustanud semudele vedelal kujul kingitused ostmata. Asi on vaja korda ajada ja sisenen poodi. Minu üllatuseks seisavad riiulil "Vana Tallinna" ja "Viru valge" pudelid.Ostan suure rõõmuga kohe neli pudelit. Väeossa jõudes sisenen raadiosõlme ja jään sinna kogu õhtuks istuma. Juttu jätkub avatud pudeli juures kauemaks kuni saabub roodust käskjalg. Viimane teatab, et roodukas soovib ka teeklaasi " Vanakest". Käskjalg viib tellitud joogi roodukale ja rohkem keegi meid vanakesi ei tülita. Järgmisel päeval teenistus jätkub.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas Manurhin »

Lisaks eelmainitud Volga pukseerimisele on akf! Seenior ka siinsete ridade eest tänu ära teeninud. Veel näib, et Seenioril oli õnne sõita kui mitte kõige esimese GAZ 24-ga Tartus, siis ühega esimestest kindlasti, sest nagu ma aru saan, leidis kirjeldatud juhtum aset 1970. aasta jaanuaris. Üks pilt aastast 1969:
Pilt
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Lugupeetud Manurhin! Suured tänud minu mälestustele kaasa elamise eest! Taksoga sõit toimus siiski 1971. a. jaanuaris. Tartus oli selline takso ka siis haruldane. Moskvas oli neid muidugi rohkem liikumas. Parimate soovidega seenior.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Nüüd lugu sellest, kuidas seenior ise "Volgat" juhtis ja mis edasi toimus. Üks polgu staabi "Volga" oli üle katuse keeratud. Tegu oli küll vana mudeli "Volgaga" aga tulemus oli väga hamburgeri kuklikese kujuga. Ühel päeval seletab töökoja juhataja seeniorile oma plaani. Katkine "Volga" , mis on tegelikult liikumisvõimeline, tuleb viia sõjaväe sõiduautode remondi tehasesse. Asub kuskil Moskvas aga aadressi seenior ei tea. Töökoja juhataja istub ise tehnoabi rooli taha ja seenior peab oma käiguga veoauto järel sõitma. "Volgaga" sõit oli seenioril käpas juba enne kroonut ja selles midagi keerulist ei ole. Huvitav on vaid juhi asend rooli taga sõidu ajal. Selg on küürus ja kael kõveras. Tuuleklaasist on järel klaasipuru ja vaateväli vähenenud umbes poole võrra. Kõik läks hästi kuni ühe valgusfooriga ristmikuni. Seal suri "Volga" mootor välja. Aku on vilets ja ei jõua starterit vedada. Hea,et seenior leidis pagassist käivitusvända, mis oma ülesande ilusti täitis. Nüüd võiks edasi sõita aga teejuhiks olnud veoauto on kadunud tihedasse liiklusvoogu Sadovaja ringteel. Oleks seenior taibanud nüüd siia samasse ootama jääda aga ei, seenioril puudub momendil loogiline mõtlemine. Nüüd jääb üle loota vaid õnnelikule juhusele. Umbes pool tundi hiljem selline ime Sadovaja ringteel ka tõesti juhtub. Märkan pealiku veoautot vastutulevas liiklusvoolus ja tema näeb "Volgat" ka. Peatun ja mõlemad rõõmustame kohtumise üle. Pealik seletab mulle, et meil on ainult kella 12-ni aega auto remonti anda. Homme enam jutule ei võeta. Selline karm kord sõjaväe tehases. Otsustage nüüd teie, kellel rohkem vedas, kas "Volgal" või seenioril. Igatahes katkise "Volga" andsime tehasesse õigeks ajaks. Teenistus jätkub.
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Mida lähemale teenistuse lõpp jõudis, seda raskem oli seda järelejäänud osa ära kannatada. Keegi ei nutnud ega hädaldanud aga hinges ikka kriipis soov vabaduse järele. Kas või lühikeseks ajaks ehk mõneks päevaks. Räägitakse, et kui inimesel on palju vaba aega hakkab ta lollusi välja mõtlema. Seenioril ja kinomehel õhtuti vaba aja puudust ei olnud. Meie peas hakkas keerlema plaan kuidas mitteametlikult Eestis "hüppes" ära käia. Ajakava oli lühidalt selline. Reedel astuda Moskva-Tallinna rongile, laupäeval jõuda Tallinnast Tartu ja pühapäeva pärastlõunal osta Tartust piletid Moskva rongile, mis saabub pealinna esmaspäeva hommikul. Ürituse õnnestumise võtmeks oli pääseda Moskva-Tallinna rongile nii öelda "jänestena". Seda sellepärast, et parajasti tähistati armee aastapäeva ja kaks jooksikut üritasid igati vältida Leningradi vaksali jaamahoonet, kus võis meie ettekujutluses kergesti kohtuda patrulliga. Meil olid isegi linnaload Moskvasse kaheks ööpäevaks aga vabatahtlikult patrullile sülle joosta ei ole vaja. Läheneme rongile perrooni poolt ja alustame läbirääkimisi vagunisaatjatega. Kahe vaguni uksel ei ole meil õnne. Kui parajasti "moosime" kolmandat tädi, märkan silmanurgast kuidas jaamahoonest liigub meie suunas patrull. Nüüd surume end vagunisse sisse ja ulatan vagunisaatjale mõned rahatähed. See on kupeevagun ja kitsas koridoris on seina küljes mõned alla keeratavad klapptoolid. Nii palju siis mugavust aga mingi rõõm on ikka hinges et plaan toimib. Rongis liigub "Kalevi" korvpalli mängijaid, kes nagu meiegi sõidavad kodumaa poole. On juba hiline õhtu kui vaguni alt hakkab kostma imelikku kõva kolinat. Suuremas jaamas peatudes kolgitakse haamritega ja ilmselt lisatakse katkisele laagrile määret. Arutame omavahel, et kui katkise vaguni reisijaid hakatakse ümber paigutama, siis vist jäneste eest ei hoolitse küll keegi. Õnneks midagi sellist ei toimu, sest kõik on juba leppinud kolisevate rattalaagritega. Püüame oma pisikestel pinkidel tukkuda aga sellest ei tule midagi välja. Viimaks saabub hommik ja rong jõuab Tallinna. Väljume viimase vaguni uksest ja kiirustame üle rööbaste Telliskivi tänava poole. Seal lähedal asus kinomehe eluruum. Leiame omale erariided ja võtame sinelid spordikotiga kaasa. Ja nüüd tervist, Tallinn! Kadunud pojad on jälle tagasi! Õhukeses heledas tolmumantlis läbi kesklinna sammudes kuulen kuidas keegi selja taga lausub-Nüüd on küll varsti kevad käes, lõngused juba liiguvad ! Jätkub
seenior
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 03 Nov, 2020 11:58
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas seenior »

Tuletan meelde, et see jutt ei ole vanakeste unenägu , vaid kirjeldatud on tõsielu sündmusi veebruari lõpus 1971. aastal. Aga meie kiirustame bussijaama. Kuid ühtegi meile sobivat bussi lähemal ajal Tartusse ei välju. See aeg millal bussid Tallinn- Tartu liinil tiheda sõiduplaani järgi liikuma hakkavad on veel kauges tulevikus. Teadete tahvlil on ka lennukite lennuplaan kus kirjas-"Õhusõit on aja võit!"Kuna meil on ajaga kiire oleme varsti lennujaama pileti kassa ees. Meie soovi peale kiiresti Tartu jõuda vastab piletimüüja-Noormehed, teie passid palun! Õnneks sobivad ka meie sõjaväe piletid ja nüüd oleme reisijad AN-2 lennul Tallinn- Viljandi- Tartu. Lennukis on reisijaid vähe ja õhkutõusu järel laiutame varsti seina ääres pikal pingil. Lennuaeg on umbes üks tund, nii et tõeline ajavõit. Varsti raputab keegi lendur unesegased rändurid ärkvele. Tulge nüüd välja, aitab lendamisest! Meie oleme veendunud, et oleme alles Viljandis, see pärast ei soovi välja kobida. Me oleme juba ammu Tartus ! Tehke eluga, muidu jääte linna sõitvast bussist maha !Me ei saa kuidagi aru kuidas me vahemaandumise Viljandis maha magasime. Seda see magamata öö rongis tähendas. Tartusse kohale jõudmine sobis meie plaanidega suurepäraselt ja edasi veetis igaüks õhtu vastavalt oma soovidele. Jätkub.
Kasutaja avatar
huvitun
Liige
Postitusi: 1285
Liitunud: 28 Mär, 2014 9:20
Kontakt:

Re: reamees seeniori teenistus

Postitus Postitas huvitun »

Mis selline lend Tallinnast Tartusse maksis?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist