Võrumaal maeti ümber kolm metsavenda

[oleeg]

Võrumaal maeti ümber kolm metsavenda

«See probleem on täitsa olemas ja ega see töö ei lõpe, aga kindlasti on kohti, kust on võimalik kedagi üles leida, ja on kohad, kus paraku arvatavasti jäävadki nad leidmata,» ütles sõjahaudade uurija Arnold Unt.

http://www.postimees.ee/615826/err-voru ... etsavenda/

Nagu on selgunud, toimus üritus koostöös Kaitseministeeriumiga.


terv
o

[Arnold]

Tegelikult raha nende tööde jaoks tuli kaminast ja paistab, et saab uuest aastast seda rida ajada veidi stabiilsemal alusel. Seega ma hetkel kive ei pilluks. Järgmise aasta kevadel on vaja vabatahtlikke Hindriku talu varemete lahtikaevamisel - võite ennast kirja panema hakata!;-)

[oleeg]

Nonii
Seda on meeldiv kuulda. Redigeerin oma eelmist postitust !

terv
o

[oliver]

Vabandage mu võhiklikkust aga mis seal Hindriku talus täpsemalt toimus?

[Lemet]

Vabandage mu võhiklikkust aga mis seal Hindriku talus täpsemalt toimus?

Taluomaniku järgi nime saanud Määritsa lahing on Eesti metsavendade võitluses Nõukogude repressiivorganitega üks märkimisväärsemaid. Seitse tundi suutsid nad sadadele talu piiravatele sõjaväelastele vastu panna, kuni lõpuks õnnestus NKVD-lastel elumaja katus leekkuulidega põlema süüdata ning metsavendadele tehti ettepanek alistuda.

Selle asemel pistsid nad põleva maja aknast välja sinimustvalge lipu ning võitlesid edasi, kuni leekides maja neile peale varises. Täna maeti ümber neist kolm - talust põgenemiskatsel surma saanud Aksel Pallav, Kalju Tiits ja Erna Tatrik -, kõigil langemise hetkel vanust 20 ümber või pisut üle.

Pärast lahingut olid nende surnukehad Osulasse keset küla tuvastamiseks ja rahva hirmutamiseks. Seejärel maeti mõnesaja meetri kaugusele kalmistust suvalisse metsatukka.

"Käisime juba seal metsaäärse haua juures, 1950. aastatel vist, olin umbes kümneaastane. Vanaemaga koos, ta sai kuidagi teada, et nad on sinna maetud. Aga sinna minnes pidi ka ringi vaatama, et keegi ei näeks, et sinna lähed," rääkis Erna Tatriku sugulane Hele Vesi.

Lahingupaigaks olnud talu asemel kõrguvad mõned sündmuse tunnistajaks olnud tammed ja tihe võsa. Talukohal on ka mälestuskivi langenutele, kuid vastupanu osutamisel majja sisse põlenud metsavendade, taluomaniku naise ja tema ema säilmed olid teatavalt maetud elumaja trepi ette, mille täpne asukoht vajab veel kindlakstegemist.

"Sinna on maetud ikkagi kaheksa metsavenda või nende abistajat, nende hulgas ka minu vanaema. Ja mina praegu, kui taluomanik ei tahagi seal õieti tegutseda, sest see on inimeste viimane puhkepaik," ütles Hindriku talu omanik Mati Määrits.

Kevadeks on plaan ka lahingupaika jäänud metsavennad oma võitluskaaslaste kõrvale pühitsetud mulda sängitada. Taolisi matmispaiku, milles olevaid säilmed pole siiani kombekohaselt surnuaiale jõudnud, on sadu.

http://uudised.err.ee/index.php?06237857

[oliver]

See oli see kord kus ahjutruupi jäeti hüvastijätukiri, tuleb meelde. Minuga võib kaevamistel arvestada.

[Shiim]

http://www.postimees.ee/luup/99/10/elu1.shtm

[Arnold]

http://maidufoto.planet.ee/H2910/

[oleeg]

Väga viisakas ja korrektne üritus piltide järgi!

terv
o

[baldhur88]

Varemalt kui veel Tartus elasin, siis ikka 1-l aprillil, lahingu aastapäeval viisin sinna küünlaid. Et oleksin ka üks vabatahtlik kaevaja kevadel.

[Arnold]

http://vorumaateataja.ee/index.php/comp ... eiegi.html

[metssiga]

Nüüd on siis Osulas kalmudes kõik - nii need, keda nad tapsid 13. märtsil 1946 Osulas ja Sulbil, kui need (vähemalt osa), keda hiljem tapeti. Sümboolne, jäägu ja olgugi need inimesed ja nende teod kalmudesse. Mälestustesse ja ajalookirjandusse muidugi ka, aga kas tänasesse päeva?? Olid koledad ajad ja olid koledad inimesed (mina isiklikult pean siin silmas neid punaseid , kelle eluküünlad Sulbis kustutati). Küll tahaks, et inimesed midagi õpiks ja elu läheks teisiti, paremini. Aga ei usu, hoopis arvan, et Kaitselidul on tegutsemisajad alles ees. Aga andku Jumal, et eksiksin.

[oleeg]

Aga andku Jumal, et eksiksin.

Aamen!

terv
o

[Shiim]

http://vorumaateataja.ee/index.php/comp ... mbeni.html

Eelnevas artiklis nimetatud pioneerilugu asub 100. leheküljel:
http://pk.rmk.ee/parandkultuur/mkraamatud/Vorumaa.pdf