kromanjoonlane kirjutas:Maleterminoloogiat poliitikasse tuues on Kreekas hoopis patiseis. Võitmiseks (ehk siis võlgade tagasisaamiseks) tuleb Euroopal mõne viguriga siiski samm tagasi astuda.
Manööverduseks on ruum otsas, viimased valitsused on üha suurema tule all, et justkui matt rohkem. Aga pati tunnused ka täisa olemas.
Sellega, et Kreekast mingis X suuruses loss tuleb, on selge enamusele Euroopa majandusinimestele, küsimus on suuruses, ajatamises ja ka selles, et kas see on lõplik. Sisuline kaklemine käibki täna selle peale, et Kreeka saaks lõpuks oma majandamise, Euroopa mõistes, normaalsetel alustel käima.
Majanduslikust küljest vaadates, eurotsoon on nagu üks pott, milles ei saa (lõpmatuseni) eri suppi keeta, Kreeka kas järgib neid reegleid või kolib lõpuks omaette potti, kasvõi ajutiselt. Asja poliitiline külg võtab aga sellist radikaalsust veidi maha. Kreeka geograafiline positsioon ja mõned muud tegurid on argumentideks, miks Kreeka veel laua taga on ja pildistamiseks isegi koos naeratatakse.
Kuid antud olukorras ei saa härrasmeesteklubi lõpmatuseni viisakaks jääda. Viimane "punaste silmade öö" oli Tsiprasele kenasti kainestav, nagu näha. Eks kuskil see kompromiss lõpuks tehakse, sest selge on see, et mässavat Kreekat ei taha ka keegi Euroopas.