Ma pakuks välja ühe koha, kust tahtmise korral saaks lisa välja pigistada
EKJ struktuuri jaoks.
Valitsussektori tööjõukulud on ELi keskmisest suuremad
Kui Euroopa Liidus moodustavad valitsussektori keskmised tööjõukulud 2016. aastal 10,1 protsenti SKPst, siis Eestis oli see protsent kõrgem - 11,8 protsenti.
Viimastel aastatel on need kulud olnud tõusutrendis, naaberriikides Lätis ja Leedus jäävad need aga alla ELi keskmise.
2016. aastal töötas valitsussektoris keskmiselt 116 757 töötajat. Kõige suurema töötajaskonnaga olid kohaliku omavalitsuse üksused, kus töötas 61 880 inimest. Keskvalitsuse tasandil oli töötajaid 54 029.
2016. aastal vähenes valitsussektori töötajate arv 2015. aastaga võrreldes 1545 võrra ehk 1,3 protsenti. Samas kasvasid tööjõukulud sektoris võrreldes 2015. aastaga 5,5 protsenti.
http://www.err.ee/632882/graafik-2018-a ... d-ja-kulud
Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel 2006-2012
Eesti paistab teiste arenenud riikide võrdluses välja suhteliselt kõrge valitsussektori töötajate osakaaluga tööealisest elanikkonnast. Kuna rahvastik väheneb, siis tuleb vähemalt sama osakaalu hoidmiseks tulevikus valitsussektori töötajate arvu veelgi vähendada. Samas tööjõud ka kallineb.
Järelikult saab olema võtmetähtsusega valitsussektori töö efektiivsem korraldamine, ehk põhimõtteliste valikute tegemine selleks, et tööjõudu oleks vähem vaja
ning et majandamiskulu kiire kasv ei jätkuks.
http://www.avalikteenistus.ee/public/Ju ... us_fin.pdf
Kuidas riik end kokku tõmbab?
Avaldatud: 9. oktoober 2015
2014. aastal oli valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast (15-74) 12 protsenti. Keskvalitsuse hõive osakaal tööealisest elanikkonnast oli 2014. aastal 5,6 protsenti. Rahvastikutrendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul aastas keskmiselt 0,7 protsenti. Seega tuleb ka valitsussektori töötajate arvu vähendada aastas samas mahus, s.o. keskmiselt 0,7 protsenti ehk u 700 töötaja võrra, sh keskvalitsuse tasandil (kohalikke omavalitsusi arvesse võtmata) umbes 350 töötaja võrra aastas.
Kuna rahvastikutrendide tõttu vabade vahendite juurdekasvu eelarves ette näha ei ole, siis konkurentsivõimelise palga tagamise surve langeb üha tugevamalt asutustele endile. Asutused on sunnitud korraldama ülesanded, teenused ja tööd ümber selliselt, mis võimaldaks pakkuda vähema tööjõuga teenuseid ja suunata vabanevad vahendid palkade kasvuks. Seega ilma konkurentsivõimelise palga maksmise võimaluseta on keeruline hoida ja värvata väärt töötajaid, kes uusi ja edasiviivaid ideid välja töötaks ja neid ellu viiks.
Töötajate arvu vähendamise juhtimiseks leppis valitsus 2016-2019 riigi eelarvestrateegias kokku töötajatega seotud kulutuste vähendamises 13 miljoni euro võrra aastas. Seega kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2019 olema valitsussektori tööjõukulud 2015. aastaga võrreldes 52 miljonit eurot väiksemad. Võttes aluseks keskvalitsuse keskmise palga, tähendab see seda, et palga konkurentsivõime säilitamiseks peab valitussektori töötajaskond järgneva viie aasta jooksul vähenema u 700 inimese võrra aastas, s.o. kokku u 3500 inimest. 2015 ja 2016. aasta vähendamise ülesanne on püstitatud ennekõike keskvalitsuse tasandile ja sotsiaalkindlustusfondidele. Järgnevatel aastatel on eesmärgiks laiendada töötajate arvu vähendamise eesmärki ka kohaliku omavalitsuse sektorile.
Ministeeriumide esitatud andmetest on näha, et viimase viie aastase perioodi jooksul on töötajate arv proportsionaalselt kõige enam kahanenud riigi põhifunktsioonides justiits-, sise- ja rahandusministeeriumi haldusalades. Justiitsministeeriumi haldusalas on töötajate arv kõige enam vähenenud vanglates (27 protsenti, 487 inimest), siseministeeriumi haldusalas Politsei- ja Piirivalveametis (15 protsenti, 912 inimest) ja Päästeametis (5 protsenti, 115 inimest) ning rahandusministeeriumi haldusalas Maksu- ja Tolliametis (11 protsenti, 198 inimest). Absoluutnumbrina on töötajate arv märkimisväärselt kahanenud ka haridus- ja teadusministeeriumi haldusala haridusasutustes (5 protsenti, 626 inimest), kuid samal ajal on töötajate arv märkimisväärselt kasvanud riigi asutatud sihtasutustes.
Kõige enam on töötajate arv kasvanud kaitseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalades. Kaitseministeeriumi haldusalas on kõige enam suurenenud Kaitseväe (5 protsenti, 202 inimest) ja Kaitseliidu (15 protsenti, 140 inimest) töötajate arv. Sotsiaalministeeriumi haldusalas on lisaks haiglatele toimunud töötajate arvu vähene või keskmine kasv enamikes haldusala ameti- ja hallatavates asutustes (va Tööinspektsioonis ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on lisaks äriühingutele kasvanud märkimisväärselt töötajate arv Riigi Infosüsteemi Ametis (50 protsenti, 33 inimest), aga ka Maanteeametis (8 protsenti, 37 inimest).
https://blogi.fin.ee/2015/10/kuidas-rii ... ku-tombab/
Möödunud 2015 aastal vähenes valitsussektori töötajate arv 0,56%, 118 393 inimeseni, samas valitsussektori tööjõukulu kasvas 2015. aastal 7%, selgub avaliku teenistuse aruandest. Valitsussektori keskmine palk oli möödunud aastal 1079 eurot ja selle 8% kasv oli Eesti keskmise palga kasvust 2 protsendipunkti kiirem.
http://rup.ee/uudised/uhiskond/valitsus ... -protsenti
Palju graafikuid 2005-2011
Avaliku sektori töötajad ja tegevuskulud
14.02.2013
P.S. Millegipärast ma ei näe siin Soomet ega Rootsit näiteks.
https://www.kogu.ee/wp-content/uploads/ ... 6tajad.pdf
Ühesõnaga jne jne bla bla bla (muidu igati õiget ja tarka juttu) mitu aasta(kümmet), aga valitsemissektori kulud (summa-summaarium elik tegevuskulud + tööjõukulud) aina suurenevad/kasvavad. Et siis "tule võimule ja tee ära" vaatenurgast.... ma siin veel vaatan seda asja ja vbl ühel hetkel tulengi
....
ja kui see peaks juhtuma, siis lõpetan esimese asjana selle Tivoli seal nn "valitsemissektoris" ära.
Igasugused elektriradikatega kontorite kütmised ja nõunikest-peaspetsialistidest pungil kabinettide jätkuva täitmise lihttöölistest päästjate ja politseinike arvelt (viimaseid, nagu sai ülal lugeda, koondatakse esimese asjana jõudsasti, kui ülevalt poolt tuleb jälle käsk tööjõudu vähendada ja KOKKU HOIDA.