metsawend kirjutas:Hõiskamiseks on jah veel väheke vara.Aga kujutage ette ,kui see pronkssõdur seisab veel 9.mail 2007.Siis läheb minu meelst suuremaks mässamiseks seal.
Ma ei usu, et pronkssõdurit 9. maiks maha võetakse. Tsiviliseeritud riigid ja rahvad ei peaks sõdima ju mitte kujudega (kes ennast kaitsta ei saa), vaid siiski reaalsete nähtustega. Elutu mälestusmärk ei saa ennast kaitsta.
Miks ei võiks see kuju, kui see kord sinna juba on püstitatud langenute mälestuseks, sinna jäädagi? Lisame talle juurde paar monumenti, mis mälestavad teisel poolel võidelnuid ning saamegi ühe paiga, mis mälestab 2. maailmasõja ajal kannatanuid? Olgem suuremeelsed ja ärgem ehitame oma rahvusriiki eelnevalt olnut buldooseriga mõtlematult kokku lükates selle varemetele, vaid siiski selle kõrvale! Ajalugu on selline nagu ta on, seda ümber ei tee.
Tegelikult ei olnud see toona üldse meie sõda, vaid võõras sõda, kuhu Eesti väevõimuga sisse kisti. Kuivõrd Eesti 1940 iseseisvuse kaotas (okupeeriti), siis ei saa rääkida Eesti osalusest sõjas, vähemalt mitte riiklikul tasemel. Enamik venelasi, nagu ka eestlastest vene poolel võidelnuid ja langenuid, ei tahtnud muide ei sõda ega Eesti allutamist, vaid kisti samuti väevõimuga sõtta. Ka nende mälestust on vaja säilitada - ideoloogia ei saa teerulliga sõita üle tavaliste inimeste ja nende saatuste. Kui ta seda teeb, on sellises ühiskonnas suhted VÄGA paigast ära.
OK, kisume kuju maha, ja edasi? Ma ei näe ühtki viisi, kuidas me saaksime lihtsale vene inimesele selgeks teha, et MIKS me seda tegime. Milleks idanaabriga suhteid meelega rikkuda? Nagunii on bolševike pikaajaline võim eesti ja vene rahvad liigagi segastesse suhetesse tõuganud, mida on tegelikult väga kurb vaadata. Kannatasid ju režiimi all mõlemad. Pika ajalooga tsiviliseeritud kultuurrahvad peaksid sellest minu arvates üle olema.
Tegelikult on selle kujuga samasugune lugu, nagu paljude nõukaaegsete asjadega - tema ametlik ja tegelik olemus on erinevad, kuna tollal ei saanud rääkida seda, mida mõeldi. Viimasel ajal lahmides on seda tahku kahjuks liialt vähe puudutatud. Ametlikult oli ta monument Tallinna vabastajatele, tegelikult aga... mälestas ta sõjas langenud eestlasi.
Vaadake kujule otsa - ta kujutab endast leinavat eestlast, kes... paraku on ajastust tingituna küll nõukogude vormis ehk siis eesti rahvas on esindatud laskurkorpuse võitleja isikus, kes on mälestamiseks kiivri peast võtnud. Arvake ise, kas nõukaajal sai mälestavat kuju mingisse teise vormi panna? Iseasi, kui seal oleks ajalugu eksitavaid tekste "vabastamise" jm kohta - seda aga ei ole. Täpsemalt - sellised tahvlid olid, aga need on sealt eemaldatud kui võõrkeha.
Ajaloolane David Vseviov - inimene, kellest ma väga lugu pean - on Postimehes kirjutanud ühe sügavmõttelise artikli pronkssõduri teemal, soovitan kõigil lugeda, enne kui lahmima hakatakse -
http://www.postimees.ee/270107/esileht/ak/241501.php .
Iseasi on see, et säärased paigad ei tohi muutuda igasuguste maru-äärmuslaste kogunemispaigaks, olgu need ükskõik millisest rahvusest või milliste ideoloogiatega tahes. Ehk siis igasuguseid miitinguid seal 9. mail, 23. juunil, 22. septembril tuleks taunida ja riigi käsutuses olevate kõikide vahenditega ka vältida.
, aga fakt on ikkagi see, et kui President ning ka juristid ütlevad, et see on põhiseadusega vastuolus, siis võiks pronkssõdurile ärategemise eesmärgil abi otsida sõjahaudade kaitse seadusest.
) ausammas Rahvusraamatukogu ette oleks rohkem kui kohane.
