www.militaar.net

Minu mäletamist mööda polnud Ansipil selle sambaga mingit pistmist...Riigikogu võttis vastu otsuse ja tegi Kaminale ülesandeks. Mida see Ansip siia veel puutub?

Lemet kirjutas:Minu mäletamist mööda polnud Ansipil selle sambaga mingit pistmist...Riigikogu võttis vastu otsuse ja tegi Kaminale ülesandeks. Mida see Ansip siia veel puutub?

Mingit mõistlikku vastust ajakirjanikud ei saanud, miks tingimata vaja riigi 90. aastapäevaks asi kiirelt valmis saada, miks ei võinud asja rahulikult sajandaks teha....Sellest räägiti juba siis, et Ansip survestas... ( ja riigikogu muidugi selle "härra tuju " pärast norima ei hakanud, nii oli mugavam, vastu vaielda ka keeruline, eesmärk ju õilis )

Veelkord- RIIGIKOGU võttis vastu otsuse. Juba ammu enne mingit juubelit.

Lemet kirjutas:Pildi järgi otsustades on asja kallal toimetanud erilised nisanäpud. Tsiteerides surematut Ostap Benderit- idee on olnud vilets ja täideviimine veel viletsam(mitte samba, aga kirja teostuse) Sellised tähed tuleks sellises kohas tihvtidega sügavalt kivisse lasta, mitte aga keemiaga lihvitud pinnale liimida. Talvine vihm jäätub öösel ja tulemus ongi selline, nagu näha. Imelik vaid, et üksainus täht on ära, mitte terve nimi...

Ma vaatasin ka ja imestasin - mingid plekist tähed silikooniga samba külge kleebitud nagu rullihoidja buumiaegse maja peldiku seinale . Hea veel, et terve samba alus plekist karkassi külge kruvitud küprokist tehtud pole. Omal ajal tehti taolised tähed ikka massiivsest pronksist, oma poole arssina pikkused tihvtid taga ja nood valati kivisse raiutud aukudesse sulaväävliga kinni nagu surnuaias raudristidki oma aluskividesse. Aga olgem tegelikult ausad: selline sammas praegust Eestit kuradima hästi iseloomustabki - piltpostkaardil igati kena, aga lähedalt uurides hakkavad nukrad tõsiasjad selguma.

Valimiseelse lubaduse täitmisega olla tegemist - nagu isand Aaviksoo tollal alalõpmata pajatas.

Lemet kirjutas:Veelkord- RIIGIKOGU võttis vastu otsuse. Juba ammu enne mingit juubelit.

Isegi Aaviksoo möönab, et kiirustati, esialgsest tähtajast ei suudetud kinni pidada hoolimata kiirustamisest ja valiti kohe järgmine "suur püha".

Nüüd siis küsimused. Esimene: "Riigikontrolli hinnangul sundis Vabadussõja võidusamba avamisega kiirustama poliitilisel tasandil määratud ebarealistlik monumendi valmimise tähtaeg. Kes peab võtma vastutuse liigsest kiirustamisest põhjustatud lisakulude eest?" Võib tõepoolest arvata, et Vabadussõja võidusamba püstitamisega on kiirustatud. Ometigi võib asuda ka seisukohale, et Vabadussõja võidusamba püstitamisega on lubamatult venitatud, sest püsti sai ta enam kui 90 aastat pärast Vabadussõja lõppu. Seepärast on mul hea meel, et eelmine valitsus suutis selle tänuvõla likvideerida ja Vabadussõja võidusamba püstitada. Vabadussõja võidusammas Vabaduse väljakul on tänaseks nii avalikkuse kui ka võimu poolt aktsepteeritud rahvusliku monumendina Eesti vabadusele ja selle kestmisele.
Poliitilisel tasandil määratud ebarealistlik valmimistähtaeg. Loodan, et küsijad mäletavad, et tähtaeg, mis pidi saabuma 28. novembril 2008, sai minu enda ettepanekul edasi lükatud ja avamistähtajaks määratud 23. juuni 2009.

see on riigikogu stenogrammist.

Neid inimesi kes oleks pidanud asjale pidurit tõmbama on rohkem kui üks, aga ma ei näe väga mõttet vaidlusel kes kõige rohkem süüdi oli. Pigem huvitab mind, et kes esimesena avalikult välja ütleb et kuningas on alasti ja midagi on vaja ette võtta? Tundub et hektel keegi meie niinimetatud juhtidest ei taha seda seda sambateemat puutuda, ilmselt meenub rahvatarkus s*** näppimisest.

Vabadussõja võidusammas vajab taas remonti
http://majandus24.postimees.ee/4108657/ ... i#comments

Tehku see samasugusena graniidist ja pääseks pidevatest hooldus- ja püsikuludest. Valgust võib ka väljast peale näidata. Ennem tuleks muidugi tunnistada, et midagi läks valesti ja sellega on kõige raskem.

Jaanus2 kirjutas:Tehku see samasugusena graniidist ja pääseks pidevatest hooldus- ja püsikuludest. Valgust võib ka väljast peale näidata. Ennem tuleks muidugi tunnistada, et midagi läks valesti ja sellega on kõige raskem.

Samba tipus olev Vabadusrist võiks ka (kohalikust) klaasist ja sisevalgustusega jääda.
Aga selgitus ümberehitusele - "Ühe rahva vabadust tähistav sammas peab olema valmistatud sama rahva poolt. Teiste rahvaste esindajad ei võta seda tööd nii hingega".
Tegelikult kipubki nii olema.

Jaanus2 kirjutas:Tehku see samasugusena graniidist ja pääseks pidevatest hooldus- ja püsikuludest. Valgust võib ka väljast peale näidata. Ennem tuleks muidugi tunnistada, et midagi läks valesti ja sellega on kõige raskem.

Nõus, ma vist oleksin valmis veelkord annetusega toetama.

Õhtuleht: Kui suured olid Vabadussamba kulud 2016. aastal?
http://www.ohtuleht.ee/787689/kusimus-k ... 016-aastal
Madis Idnurm, Riigi Kinnisvara AS kommunikatsioonijuht: Vabadussõja võidusamba ülevalpidamiseks kulus 2016. aastal 125 823 eurot, millest suurema osa moodustas võidusamba tagaseina rekonstrueerimine summas 72 696 eurot. Tööde käigus vahetati välja tagaseina graniitplaadid ja valgustus. Väiksemaid remonttöid tehti 2367 euro ulatuses. Tehnohooldusele, heakorratöödele, kindlustusele, valvele ja sideühendusele ning elektrienergiale (sealhulgas küte) kulus 50 760 eurot. Kõigile summadele lisandub käibemaks.

Kui meil kulub aastas samba ülevalpidamiseks ca 50K, pluss käive, siis andke andeks, oleme ikka krdi kilplased küll.

Teema taas (IMHO õigusega) päevakorras
Ma siin googeldasin natuke ja tabasin aastatetagusest meediast pärle, üks neist oli näiteks: Klaasi eelis dolomiidi ees, millest esialgu sammast vormida taheti, on hinnaeelis, sest dolomiidi lagunemise vältimiseks oleks tulnud seda eri tehnoloogiate abil töödelda, mis oleks teinud selle tunduvalt kulukamaks kui klaasi.

Huvitav kas asi on nii hull selle kohaliku kiviga,Hiiumaale sõites läbi suve möödun Riisipere ( mingi pubi peale-enne silda ) Vabaduseristi koopiast.
Tundub täitsa korras olevat. Kes selle tellis või maksis ei oska öelda kahjuks.

Terve vanalinn on ehitatud kohalikust kivist ja püsib sajandite kaupa...

oliver kirjutas:Terve vanalinn on ehitatud kohalikust kivist ja püsib sajandite kaupa...

No aga kohalik kivi ei ole innovatiivne (juba egiptlased ehitasid kivist), sinna ei saa sisse pikkida sisemist valgustust nii et see helendaks öösel (väline valgustus on ka OUT) jne...
Õudust äratab aga see et kogu seda protsessi kontrollinud isik kujundab nüüd oma käe ja kaasajooksikute abil ümber TTÜ-d mille tulemusena tehakse saiast s...a, ja kaasnevaks protsessiks on see et ma ei kavatse taaskandideerida oma praegusele professori ametikohale (kui just midagi drastiliselt ei muutu, ~3 aastat on veel aega) (OK, see on nutt ja halateema juba)
Aga tegin eile (kuna samba tegelike mõõtmeid peast ei tea siis veits üledimensioneeritud) arvutusi ja kui sammas oleks valatud valgest kõrgkvaliteedilisest betoonist (ntx monteeritavad elemendid, kõiksugu eluiga kõrgendav keemia, tehasekvaliteediga pinnatöötlus jne), sain maksumuseks 120 miljoni asemel 30 miljonit. Ehitusinsenerina tean ka mida teha et sellest veel pool maha tõmmata... Ja ülejäänud maastikukujundus ei maksa ka suurt midagi, selleks et uuesti 120 kätte saada tuleks ehitushinna hulka liita märkimisväärne osa maaalusest parklast.
Muide,
Võrdlemiseks hinnad:
Tartu Vabaduse sild - ~165 miljonit EEK, väga keeruline, arhitektuurselt ilus lahendus, ületas päris korralikult esialgse eelarve, kõrgem, ja pikem kui Vabaduse võidusammas, pimedas paistab selliselt: http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 101&size=l
Rannu-Jõesuu sild - 30 miljonit EEK, pikem ja kõrgem, pimedas: http://jannofoto.blogspot.com/2017/11/r ... ajoel.html
Ihaste sild üle Emajõe - maksumus 8,75 miljonit eurot koos projekteerimisega - ehk 137 miljonit EEK. 400,4 meetrit, 12 m lai, sammaste kohalt kuni 5 m kõrge, vaiad üle 20 m sügavusele, kannatab panna otsast otsani soomukeid täis, pilt: https://www.tehnikamaailm.ee/aasta-beto ... aste-sild/

Seega - tahaks saada lõpuks kuluaruannet, kuhu kadus 120 miljonit. (EEK)

ps. vabandan võõraste fotode kasutamisel tekkinud võimaliku autoriõiguse konflikti üle, samas on pildid rajatistest millega ma olen vähemal (Vabaduse) või ülisuurel määral seotud olnud.