Peeter Suure merekinduse kaart
Linnumäe, Kanama
Ivalo pani siin üles ühe vana kaardi, kus on peal kunagine Linnumäe positsioon ja muudki. Hea kaart, aga tänapäeval on selle järgi raske midagi üles leida, kui ise samakandi inimene ei ole. Et paremini orienteeruda, tegin väikese animatsiooni, milles on see kaart pandud maa-ameti kaardiga kokku. Keda huvitab, selle jaoks link:
http://dl.dropbox.com/u/2001780/Linnuma ... 3%A4e.html
http://dl.dropbox.com/u/2001780/Linnuma ... 3%A4e.html
Impiger
Re: Linnumäe, Kanama
Nii, ise oled süüdi, et sellise tee ette näitasid...millal kogu PSM ära teeme? Ja siis muidugi terve Peterburi merekaitse positsioonid, mitte ainult PSM...või võtame Laidoneri liini ette? seal oleks päris palju ettekujutamist, sest olukord on ikka vägagi muutunud...Impiger kirjutas:Ivalo pani siin üles ühe vana kaardi, kus on peal kunagine Linnumäe positsioon ja muudki. Hea kaart, aga tänapäeval on selle järgi raske midagi üles leida, kui ise samakandi inimene ei ole. Et paremini orienteeruda, tegin väikese animatsiooni, milles on see kaart pandud maa-ameti kaardiga kokku. Keda huvitab, selle jaoks link:
http://dl.dropbox.com/u/2001780/Linnuma ... 3%A4e.html
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Hei taas.
Kuna Elektriraudtee nöögib täiega, siis avastasin täna, et järgmise transpordini on tubli tunnike aega. Et ma olin siis Laagris, tekkis mõte veelgi kohti läbi käia.
Seekord alustasin raudteetammi otsimist Tallinna poolt. Võtsin nutitelefoni meie kaardi lahti ja suundusin GPS abil otsingutele. Ja täpselt sel, kus sinine joon jooksis, oligi raudteetamm. Algas see mingi firma piirdeaiast, firma territoorium oli tublisti kõrgem.
Ületasin jõe (sinna oi ehitatud uus sild). Edasi tegin ühe klõpsu kohast, kus üks tammiharu suundub läbi hoovide vasakule:
Edasi kõndisin garaaside vahelt läbi, kus loomulikult raudteest enam jälgegi polnud ning hakkasin lähenema kaardil olevale põhjapoolsele sissepääsule.
Üllatus-üllatus, tuleb välja, et see sissepääs on ka praegu olemas ning lausa tunneliga...
Tunneliava oli tellistega kinni laotud, aga ühes nurgas oli lammutatud auk, kust mahub läbi pugema.
1. kanjoni algus:
2. keskpaik:
3. Tunneli ava:
4. Tunnel lähemalt:
Kuna Elektriraudtee nöögib täiega, siis avastasin täna, et järgmise transpordini on tubli tunnike aega. Et ma olin siis Laagris, tekkis mõte veelgi kohti läbi käia.
Seekord alustasin raudteetammi otsimist Tallinna poolt. Võtsin nutitelefoni meie kaardi lahti ja suundusin GPS abil otsingutele. Ja täpselt sel, kus sinine joon jooksis, oligi raudteetamm. Algas see mingi firma piirdeaiast, firma territoorium oli tublisti kõrgem.
Ületasin jõe (sinna oi ehitatud uus sild). Edasi tegin ühe klõpsu kohast, kus üks tammiharu suundub läbi hoovide vasakule:
Edasi kõndisin garaaside vahelt läbi, kus loomulikult raudteest enam jälgegi polnud ning hakkasin lähenema kaardil olevale põhjapoolsele sissepääsule.
Üllatus-üllatus, tuleb välja, et see sissepääs on ka praegu olemas ning lausa tunneliga...
Tunneliava oli tellistega kinni laotud, aga ühes nurgas oli lammutatud auk, kust mahub läbi pugema.
1. kanjoni algus:
2. keskpaik:
3. Tunneli ava:
4. Tunnel lähemalt:
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Assaraisk, ajasid mul ila tilkuma ! Kas sisse ka hiilisid, kuikaugele ulatub?
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Ei tahtnud riideid määrida ja see ava oli vast nii põlvekõrgune. Roomates oleks ilmselt sisse pääsenud küll.
Panin need pildid ka kaardile fotoaparaadi ikoonidega.
Panin need pildid ka kaardile fotoaparaadi ikoonidega.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Ei märganud nimetamist, aga jutt on ju Pääsküla positsioonist? Ja selle põhjatunnelist?
---------------------------------------
Nüüd tuli pildiikoonijutt ära.
See tunnel läheb varjend nr 1, mis on nõuka-aegse ehitise all. September 2008 on märge 'Külastamiseks sobilik tunnel'.
---------------------------------------
Nüüd tuli pildiikoonijutt ära.
See tunnel läheb varjend nr 1, mis on nõuka-aegse ehitise all. September 2008 on märge 'Külastamiseks sobilik tunnel'.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Kui keegi viitsiks kaardilde lisada: Järgmine kord saadan teised suunad (kui aega leian) Alates Tallinna sadamast mööda rannikut Kakumäeni... on puudu. 1. Vesilennukite angaarid 2. Teise angaaridegrupi vundament olemasolevate kõrval (kahekuplilise) 3. Noblessneri allveelaevatehas (16 säilinud hoonet koos korstende ja ellingutega 4. Miinisadam (4 hoonet + punker) 5. Erika tn nn Punased kasarmud - üleajateenijate elamud (4 hoonet). 6. Arsenal koos veetorniga (pole 100% kindel, ta on paar aastat varem ehitatud-uurin) 7. Katariina kai 8. Vene Balti laevatehas (üle 70 hoone säilinud) 9. Bekkeri laevatehas (13 objekti + slipp, viadukt ja veetorn). 10. Kakumäelt on kolm positsiooni puudu ning elektrijaama võiks nimetada jõujaamaks. Andmed on sissekandjal võetud ilmselt mälestiste registrist, mis kahjuks õhkulastud positsioone ei kajasta.
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Kaardi nimi on ikkagi ju Peeter Suure Merekindlus, mitte lihtsalt 'tsaari-aegsed sõjalised ehitised'?Abramis kirjutas:Kui keegi viitsiks kaardilde lisada: Järgmine kord saadan teised suunad (kui aega leian) Alates Tallinna sadamast mööda rannikut Kakumäeni... on puudu. 1. Vesilennukite angaarid 2. Teise angaaridegrupi vundament olemasolevate kõrval (kahekuplilise) 3. Noblessneri allveelaevatehas (16 säilinud hoonet koos korstende ja ellingutega 4. Miinisadam (4 hoonet + punker) 5. Erika tn nn Punased kasarmud - üleajateenijate elamud (4 hoonet). 6. Arsenal koos veetorniga (pole 100% kindel, ta on paar aastat varem ehitatud-uurin) 7. Katariina kai 8. Vene Balti laevatehas (üle 70 hoone säilinud) 9. Bekkeri laevatehas (13 objekti + slipp, viadukt ja veetorn). 10. Kakumäelt on kolm positsiooni puudu ning elektrijaama võiks nimetada jõujaamaks. Andmed on sissekandjal võetud ilmselt mälestiste registrist, mis kahjuks õhkulastud positsioone ei kajasta.
Aga nendest on - nr 1, 2, 4 ja 7 - Peeter Suure Sõjasadam;
nr 5 arvatavasti ka; nr 6 arvat ka, aga pole praegu kindel. Mis on peale kolme elamu neljas Punaste Kasarmute ehitis?;
nr 3, 8 ja 9 - üldiselt peamiselt erakapital ja mitte üldse sõjaline omandus;
nr 10 on õige PSM.
Vaatasin ja leidsin praegu 2 asja, mis on pärit EW-ajast ja ei peaks olema sellel kaardil:
- raudtee Väike- ja Suur-Paljassaare vahel ehitati 1921;
- miinilaod Suur-Paljassaarel ehitati 1925-26.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Neljas Punaste kasarmute ehitis on hoone milles paikneb hetkel Keskkonnaministeeriumi mingi allasutus (Kopli 76). Pole küll arhitektuurimälestis kuid kindlasti samast projektist. Leidsime venemaalt kogu Miinisadama ületeenistujate elamukompleksi projekti, milles kajastub kogu kavandatu - millest valmis jõuti ehitada umbes pool. Seal on ka juba nimetatud hoone kajastatud.
Samuti pidavat olema üks teiselpool Erika tn u Arsenali vastas üks hoonetest (tundmatuseni ümberehitatud) olema samast kompleksist. Pole sees käinud, ei tea...
MIna olen siiski arvamusel, et kaardile võiks kanda ka Linnakud, Kindlusraudteed, Eriotstarbelised munakiviteed jne ning siis ei saa välja jätta ka tööstusmaastikke mis ikkagi PSM väga tihedalt seotud olid ja milleks nad ehitati. See, et osa neist pooleldi erarahadega tehti ei oma minu arvates tähtsust (Nobel-Essener, Armand jne).
Kuigi kui nüüd Bekkerist (Boeker & co) rääkida siis väidetavalt Prantsusmaalt pärid rahad olid tegelikult Venemaa pankadest... see on omaette teema.
Samuti pidavat olema üks teiselpool Erika tn u Arsenali vastas üks hoonetest (tundmatuseni ümberehitatud) olema samast kompleksist. Pole sees käinud, ei tea...
MIna olen siiski arvamusel, et kaardile võiks kanda ka Linnakud, Kindlusraudteed, Eriotstarbelised munakiviteed jne ning siis ei saa välja jätta ka tööstusmaastikke mis ikkagi PSM väga tihedalt seotud olid ja milleks nad ehitati. See, et osa neist pooleldi erarahadega tehti ei oma minu arvates tähtsust (Nobel-Essener, Armand jne).
Kuigi kui nüüd Bekkerist (Boeker & co) rääkida siis väidetavalt Prantsusmaalt pärid rahad olid tegelikult Venemaa pankadest... see on omaette teema.
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Praeguse Keskkonnainspektsiooni hoone Kopli 76 on ehitatud 1924. aastal ja oli algselt Mereväe Ekipaaži uus kasarm ja peahoone. Seega puhas EW. Pole küll mälestis, aga varsti pole algset hoonet üldse enam ära tunda. Viimane aeg inventeerida?
http://www.rkas.ee/co2/hanked#objects/112
Võimalik, et sellel kohal oli Punaste kasarmute algprojektis mingi hoone, aga sellisel kujul seda ei ehitatud. Aga hästi ei usu ka, sest Punased kasarmud olid ikkagi elumajad ja Mereväe Ekipaaži kohal olid allveelaevnikud, ehkki mõlemad seotud siis Peeter Suure Sõjasadamaga. Mingeid tsaari-aegseid puithooneid sel alal oli, aga kas neid on veel järgi, ei tea.
Arsenali vastas (tänavast pisut eemal) oli küll kaks maja, aga need ei klapi küll ühegi praeguse Erika tn hoonega.
http://www.rkas.ee/co2/hanked#objects/112
Võimalik, et sellel kohal oli Punaste kasarmute algprojektis mingi hoone, aga sellisel kujul seda ei ehitatud. Aga hästi ei usu ka, sest Punased kasarmud olid ikkagi elumajad ja Mereväe Ekipaaži kohal olid allveelaevnikud, ehkki mõlemad seotud siis Peeter Suure Sõjasadamaga. Mingeid tsaari-aegseid puithooneid sel alal oli, aga kas neid on veel järgi, ei tea.
Arsenali vastas (tänavast pisut eemal) oli küll kaks maja, aga need ei klapi küll ühegi praeguse Erika tn hoonega.
Kui on seotud PSM-ga, siis muidugi. Aga tööstusasulad pole seotud PSM-ga ning neid pole ehitatud PSM jaoks! Eraldi institutsioonid...või siis nimetame kaardi ümber, nt 'tsaari-aegsed militaarehitised'...siis pole eri institutsioonidega mingit muret...Abramis kirjutas:MIna olen siiski arvamusel, et kaardile võiks kanda ka Linnakud, Kindlusraudteed, Eriotstarbelised munakiviteed jne ning siis ei saa välja jätta ka tööstusmaastikke mis ikkagi PSM väga tihedalt seotud olid ja milleks nad ehitati.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Sul on jällegi õigus. Uurisin plaane lähemalt ning Kopli 76 on tõesti hilisem. Samale kohale on planeeritud midagi punaste kasarmute taolist - ilmselt arvasin, et kaks tiiba ehitati toona kokku ja saigi samade kabariitidega mahu kokku...
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Hoopis teisest PSM teemast... Robert, mis krdi moodi töötas Haubitsapatarei Pirita jõeorus, Vabaõhukooli kõrval? Ja mis ajast ta ikkagi on? Ametlikult on ta PSM osaks märgitud, kas ikka on? Minul, ainult visuaalse vaatluse põhjal tundus küll midagi hilisemat ja kvaliteedilt hoopis madalamat struktuuri... nagu oleks pooleli jäänud vms.
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Mitmed PSM objektid leidsid kasutust hilisemal ajalgi, ka nõukaajal. Küll mitte enam algse otstarbe järgi. Kose patarei maa-alale oli vististi ette nähtud veel üht-teist ehitada juba PSM ajal, kuid enne sai Vene Impeerium otsa. Nõukaajal, pärast II maailmasõda, leidsid väikesed betoonvarjendid kasutust ilmsesti laopaikadena. Neile ehitati ette uksed, mis vahepeal olid kaduma läinud. Selle rohmaka töö tulemused on praegugi näha.
Samas paiknev suurem maa-alune betoonvarjend, aga ilmsesti ka Vabaõhukooli tee alguse ja Kose tee ristmiku läheduses paiknev betoonvarjend/kelder on ka vististi nõukogude ajast pärit. Või siis ümber ehitatud.
Mitte kaugel sealt, Maarjamäe asumis, kus praegu on uus eramurajoon, rajati pärast sõda terve vojengorodok, mis ilmsesti kuulus Lasnamäel paiknenud sõjaväe (harjutus)lennuvälja juurde. Selle gorodoki ehitasid arvatavasti (sõja)vangid, majad olid Soomest saadud nn kergmajad, millest paljud olid veel uuenenud Eesti Vabariigi alul alles ja põhjustasid palju kadedust ja pahandust hilisema erastamise käigus.
Samas paiknev suurem maa-alune betoonvarjend, aga ilmsesti ka Vabaõhukooli tee alguse ja Kose tee ristmiku läheduses paiknev betoonvarjend/kelder on ka vististi nõukogude ajast pärit. Või siis ümber ehitatud.
Mitte kaugel sealt, Maarjamäe asumis, kus praegu on uus eramurajoon, rajati pärast sõda terve vojengorodok, mis ilmsesti kuulus Lasnamäel paiknenud sõjaväe (harjutus)lennuvälja juurde. Selle gorodoki ehitasid arvatavasti (sõja)vangid, majad olid Soomest saadud nn kergmajad, millest paljud olid veel uuenenud Eesti Vabariigi alul alles ja põhjustasid palju kadedust ja pahandust hilisema erastamise käigus.
Impiger
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Oi, kui ilus plaan...annad viite ka?Abramis kirjutas:Sul on jällegi õigus. Uurisin plaane lähemalt ning Kopli 76 on tõesti hilisem. Samale kohale on planeeritud midagi punaste kasarmute taolist - ilmselt arvasin, et kaks tiiba ehitati toona kokku ja saigi samade kabariitidega mahu kokku...
Sama plaani (?) põhjal tehtud skeemi kasutas kadunud Jevgeni Kaljundi oma Punaste kasarmute artiklis EA (Raami halli leksikoni) Tallinna köites, lk 91. Ilmselt pärit 1970. a-te keskelt, kui ta Peterburgi uurima päästeti.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Siin on Impigeril õigus, kogu maarinde lääneosa on olnud muutustes...ja sovettide hilisemaid kasutamisi on üldse väga raske kommenteerida...Impiger kirjutas:Mitmed PSM objektid leidsid kasutust hilisemal ajalgi, ka nõukaajal. Küll mitte enam algse otstarbe järgi. Kose patarei maa-alale oli vististi ette nähtud veel üht-teist ehitada juba PSM ajal, kuid enne sai Vene Impeerium otsa. Nõukaajal, pärast II maailmasõda, leidsid väikesed betoonvarjendid kasutust ilmsesti laopaikadena. Neile ehitati ette uksed, mis vahepeal olid kaduma läinud. Selle rohmaka töö tulemused on praegugi näha.
Samas paiknev suurem maa-alune betoonvarjend, aga ilmsesti ka Vabaõhukooli tee alguse ja Kose tee ristmiku läheduses paiknev betoonvarjend/kelder on ka vististi nõukogude ajast pärit. Või siis ümber ehitatud.
Mitte kaugel sealt, Maarjamäe asumis, kus praegu on uus eramurajoon, rajati pärast sõda terve vojengorodok, mis ilmsesti kuulus Lasnamäel paiknenud sõjaväe (harjutus)lennuvälja juurde. Selle gorodoki ehitasid arvatavasti (sõja)vangid, majad olid Soomest saadud nn kergmajad, millest paljud olid veel uuenenud Eesti Vabariigi alul alles ja põhjustasid palju kadedust ja pahandust hilisema erastamise käigus.
Gustavson kirjeldab üsnagi suuri plaane, mis üksteisele järgnesid ja suures osas jäid ellu viimata. Arvan, et see Kose haubitsapatarei nr 73 on üldse mingi varasem järk, mille otstarve on mulle mõistatus. Oma liini ette Maardu mõisa juures on 7 km lasta? Natuke kaugevõitu? Ja venelaste andmetel olla seal üldse 240-mm Jaapani kahurid? Ei oska seda pundart praegu lahti harutada...
Ja meil on ju kohti küll, kus mitu eri kihistust üksteise peal...nt Suurupi patarei nr 3 (EW nr 9) - seal PSM, EW, sovettide 1940/41 ja kohe kõrval ka 1945/55...alati soovitan vaadata (kuni veel alles) EW-tulejuhtimistorni, kus sees on alg-"Lembitu" (ex-Bobr/ Bieber) suurtükikilp...
Maarjamäe on ka mõistatus, mida jagub veel tükk aega pusida...2008 vajus sisse osa Levadia staadioni harjutusväljakut, staadionikatte all oli mingi veekogumisruum. Tallinna Vesi ei teadnud asjast midagi...arvatavasti oligi lennuvälja sadeveekogumise osa. Tegime veel skeemi ja kirjelduse, peaks TKVA arhiivis olemas olema...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist