Peeter Suure merekinduse kaart

[mx77]

Mind hakkas üks hetk vaevama küsimus, et kuidas neid PSM maarinde rajatisi kavatseti kasutada, ehk siis milline oleks olnud taktika. Merekindlusega on kõik selge - põhirajatised on kindlustatud patareid. Maarinde puhul on kõik tugevdatud rajatised sellised, millest endast pauku teha ei saa, st. nad olid kõik passiivsed kaitserajatised. Kas siis oleks taktika selline olnud, et näit. suurtükitule ajal oleks kogu mannsaft padavai piki tunneleid nn. rooduvarjenditesse kogunenud ja tule lõppedes jälle tagasi kaevikutesse? Samas see on ikka pikk aeg, arvestades näiteks kui lähestikku olid WWI ajal kaevikujooned siis vastase jalavägi oleks kaevikud ammu hõivanud, enne kui kaitsjad tagasi saavad. Nagu mulje on jäänud, siis kõik maarinde patareid olid suht kerged ja kaitsmata rajatised.

[Castellum]

Merekindlusega on kõik selge - põhirajatised on kindlustatud patareid.

Põhikindlustis on ikkagi miinitõkkesüsteem

Maarinde puhul on kõik tugevdatud rajatised sellised, millest endast pauku teha ei saa, st. nad olid kõik passiivsed kaitserajatised.

Kui Sa räägid varjenditest, siis need on ehitised, mitte rajatised. Suurtükipatareides on betooni küll. Tõsi, suured fordid koos suurtüki- ja kuulipildujapunkrite ja soomustornidega jäid tõesti ehitamata.

Kas siis oleks taktika selline olnud, et näit. suurtükitule ajal oleks kogu mannsaft padavai piki tunneleid nn. rooduvarjenditesse kogunenud ja tule lõppedes jälle tagasi kaevikutesse? Samas see on ikka pikk aeg, arvestades näiteks kui lähestikku olid WWI ajal kaevikujooned siis vastase jalavägi oleks kaevikud ammu hõivanud, enne kui kaitsjad tagasi saavad.

Suurvarjendites ikkagi elati, sõditi eemal. Suurtükitule aegu oleks oldud väikevarjendites. Tule lõppedes kohe kõrvale kaevikute laskepesadesse tagasi. Kõik käe-jala juures...

Nagu mulje on jäänud, siis kõik maarinde patareid olid suht kerged ja kaitsmata rajatised.

Nagu öeldud, on maarinde suurtükipatareides betooni ikka päris palju. Suurtükikompleksid on üldjuhul ehitised, mitte rajatised.

[mx77]

Tänud vastuse eest.
Rajatisi ma siis ei mäelnud ehitusseaduse mõistes. Kõik mis inimene on rajanud võiks nimetada rajatiseks, kui tegemist ei ole detailplaneeringuga.
Ma olen need maarinde jao- ja rooduvarjendid suuremalt jaolt kõik läbi kolistanud, nii palju kui võimalik. Sellepäarst see patareifortide ja kuulipildujapesade puudumine ongi mind imestama pannud.
Oskad sa soovitada, kus oleks sellist korralikku betoonist maarinde patareid võimalik näha.

[Castellum]

Aga ei tee ju paha, kui üritada ka ehitustermoniloogias olla täpsem...vaata või, milline tants siin foorumiski käib sõnade 'tank, soomuk' jms täpse kasutamise ümber...

Fortidest teame kahjuks väga vähe. Praegu tuleb ette kolm -
- Viti mõisa juures. Kohta ei tea. Arvan, et jäi ehitamata positsioonide edasinihkumise pärast;
- Harku mõisa juures. Koht umbes teada. Arvan, et jäi ehitamata positsioonide edasinihkumise pärast;
- Rae mõisa juures. Kohti ei tea. Arvan, et jäid ehitamata, kuna lihtsalt ei jõutudki ehitada;

Minu enda lemmik on Humala patarei nr 4, aga seda lihtsalt sellepärast, et see on koht, kus ma tean, et seal olid 9-tollised mortiirid - sellised, nagu üks on Narva Hermanni linnuse lääneõues. Kõrval on nr 13, milles on tähelepanuväärselt palju betooni alles...
Vaata siit:
http://www.battal.ee/suhfront/karty/pervyi.html
http://www.battal.ee/suhfront/karty/vtoroi.html
http://www.battal.ee/suhfront/karty/treti.html
ja otsi hästisäilinud betooni/ kivi tingmärke. Ise ei ole kõiki leidnud...Ka 12/52 sobib, neli on alles, ainult üks lasti õhku. Muidugi, ega ühtegi "korralikku" polegi vist olemas, kõik on ikka mingil määral "puudulikud"...

Ja siit võid ka vaadata:
http://www.melkon.lv/ru/baltfort/bf_007/
М.О. Трутс. Артиллерия сухопутного фронта Морской крепости Императора Петра Великого. Прекрасная статья таллиннского исследователя Максима Трутса.

http://www.melkon.lv/ru/baltfort/bf_008/
М. О. Трутс. Артиллерия Сухопутного Фронта Морской крепости Императора Петра Великого (Вторая часть)
Интереснейшее, грамотное исследование молодого энтузиаста военной истории Максима Трутса из Таллина.

[ivalo]

Mõisaküla patareist No 41 oli 1918 aastal sakslaste pihta ka tuli avatud.
Enne patareipositsiooni mahajätmist lastud Kiili (võin ka eksida) suunas 4-5 lasku.
Sakslased võtsid järgmisel päeval tühja positsiooni üle.
Suurtükid ja laskemoon oli maha jäetud ja rikkumata.

[ivalo]

Ei ole küll merekindluse raudtee, aga sellest eelpool veidi juttu:

Kurjam kirjutas:

"See haru ehitati selleks, et oleks võimalik trollibussiliini Koplisse viia.Kontaktvõrgu alt poleks rongid läbi mahtunud. Rajati see uus liin ja läbi Stroomi metsa viiv raudtee likvideeriti.Aastat täpselt ei mäleta.

Sõitsin raudteetammi Koldest kuni Akadeemia teeni läbi.
Kokku sai 4,5 km.
Stroomi metsas ja Õismäe pool on teetamm päris lai.
Veskimetsa vahel kisub kole kitsaks ja ühe koha peal suisa mudamülkaks ära.
Tekkis huvi, millal see raudtee ja mis otstarbel üldse ehitati?
EW aegsetel kaartidel seda veel ei ole. Kas ehitati sõjaväe tarbeks Astangu ladudesse või hoopis Harku kärjääri?

Kolde poolses otsas säilinud liiprite järgi on tegu olnud laiarööpmelise raudteega.

Koldest.jpg (131.48 KiB) Vaadatud 4946 korda

[Castellum]

Ei ole küll merekindluse raudtee, aga sellest eelpool veidi juttu:

Kurjam kirjutas:

"See haru ehitati selleks, et oleks võimalik trollibussiliini Koplisse viia.Kontaktvõrgu alt poleks rongid läbi mahtunud. Rajati see uus liin ja läbi Stroomi metsa viiv raudtee likvideeriti.Aastat täpselt ei mäleta.

Sõitsin raudteetammi Koldest kuni Akadeemia teeni läbi.
Kokku sai 4,5 km.
Stroomi metsas ja Õismäe pool on teetamm päris lai.
Veskimetsa vahel kisub kole kitsaks ja ühe koha peal suisa mudamülkaks ära.
Tekkis huvi, millal see raudtee ja mis otstarbel üldse ehitati?
EW aegsetel kaartidel seda veel ei ole. Kas ehitati sõjaväe tarbeks Astangu ladudesse või hoopis Harku kärjääri?

Kolde poolses otsas säilinud liiprite järgi on tegu olnud laiarööpmelise raudteega.

Koldest.jpg

Jüri Loog. 125 aastat raudteid Eestis. Tallinn 1997:
Ehitamine - 1949. Lk 92;
Sulgemine - 1990. Lk 41. Karjääriosa suleti küll alles mõni aastat tagasi. Lugu sellest, kuidas rööbe võeti üles ja vedur jäi karjääriteele lõksu:
http://uudised.err.ee/index.php?0591474

Ehitamise põhjus - pööre 1949. aastal Kopli sadamate ja laevatehaste ehitamiste/ rekonstrueerimiste intensiivistamisele. Robert Nerman on oma Kopli-raamatutes seda nähtust libamisi kirjeldanud, seda rohkem siis elanikkonna muutumise ja piirkonna režiimi karmistamise võtmes.

Peamiselt siis betooni tooraine vedu ehk raudtee siis Harku karjääri. Astangu ladudesse tehti kõrvalharu. Mul on jäänud meelde 1952. aasta, aga praegu ei leia allikat. Laod tehti küll juba 1945. aastal. Mati Õun (Vaateid merekindlustele Tallinna lähiümbruses. Tallinn 2010) arvatavasti eksib, kui ütleb, et rdt tehti just ladude jaoks (lk 109).

Miks ei kasutatud sel ajal veel hästi säilinud PSM raudtee tammi, ei tea. Liiga kauge vedu? Väike läbilaskevõime? Lilleküla tasandikul oli tamm juba eramajade kruntide all?

Muide, selle koha, kust on võetud pilt, lähedal on ka PSM raudteetammi üks säilinud ots. Varsti lehed läinud, siis on siht ka paremini näha. Tuleb ilus ilm, käime ükskord selle ka läbi...

Arvatavasti olid Harku - Kopli raudteeehitajate omad (võib-olla ka osaliselt) ka barakid praeguse Puhangu tn piirkonnas. Teadaolevalt viimane barakk lammutati 1968, siis oli seal sees kino "Pelgurand". Sellest on praegu majade vahel veel järgi teejupp kino peaukseni.

[ivalo]

Tänan põhjaliku selgituse eest.
Sõltuvalt ilmast oligi plaanis Merekindluse raudtee säilinud osa Hipodroomi taga üle vaadata.

[Sporrenberg]

Sõja-mereväe haldusalas olnud Harku karjäär koos killustikutootmisega varustas mööda sedasamust raudteeharu materjaliga Linnahalli kõrvalkrundil laiutanud sellesama struktuuri betoonitehast. Linnahalli projekt oli omakorda joonistatud selliseks et killustikuvagunid jalutuspromenaadi alt läbi mahuksid.

[alax]

Ei ole küll merekindluse raudtee, aga sellest eelpool veidi juttu:
Impiger kirjutas:
Kurjam kirjutas:

"See haru ehitati selleks, et oleks võimalik trollibussiliini Koplisse viia.Kontaktvõrgu alt poleks rongid läbi mahtunud. Rajati see uus liin ja läbi Stroomi metsa viiv raudtee likvideeriti.Aastat täpselt ei mäleta.


Sõitsin raudteetammi Koldest kuni Akadeemia teeni läbi.
Kokku sai 4,5 km.
Stroomi metsas ja Õismäe pool on teetamm päris lai.
Veskimetsa vahel kisub kole kitsaks ja ühe koha peal suisa mudamülkaks ära.
Tekkis huvi, millal see raudtee ja mis otstarbel üldse ehitati?
EW aegsetel kaartidel seda veel ei ole. Kas ehitati sõjaväe tarbeks Astangu ladudesse või hoopis Harku kärjääri?

Kolde poolses otsas säilinud liiprite järgi on tegu olnud laiarööpmelise raudteega.

Samuti toimus selle raudteega masuuditsisternide veda Mustamäe-Kadaka katlamajja.

[ivalo]

Tänan kõiki selgitamast, häbi tunnistada, aga minu mälus seda raudteed lihtsalt pole!
Ainus, mis koidab on taudteerööpad üle Sõle tänava, oli vist isegi kolm paari teisi?

Täna tegin kodus väikese kaardisobituse ja siirdusin siis "välitöödele" Hipodroomi tagusesse metsa.
Tõstsin kokku 2010. aastal riputatud Impigeri kaardi ja maaameti reljeefikaardi.

00Kopli 2.jpg (167.17 KiB) Vaadatud 4849 korda

Üllatavalt täpselt sobivad kokku!

Eelpool samas teemas pakutud, et Hipodroomi sisetee võis olla kunagise raudtee tamm, paraku see nii vist ikka ei ole!
Üle Paldiski mnt. jooksis raudtee praeguse bensiinijaama kohalt ja lõikas Hipodroomi tagumist sirget poolviltu kliiniku ja tallide suunas.
Tallide tagant algab raudteetamm juba silmale nähtavalt.
Kahel pool kraavidega ääristatult kulgeb see otsejoones Kolde tänava äärse kõrgepingemasti suunas.
Mast peaks olemagi ehitatud kunagisele raudteetammile.
Enne ristumist Astangu suunalise raudteega kaob tamm esiteks võssa ja sealt väljudest juba ka maastikult.
Ju muudeti siin pinnavorme seoses veneaegse raudtee ja kõrgepingeliinide ehitusega.
Abiks võttes reljeefikaarti näeb aga päris hästi, et Kolde tänavasse lõikub raudtee täpselt praeguse jalgrattatee ülekäigu kohal.
Teisel pool teed pole raudteetamm enam jälgitav.
Tammi algus

001.jpg (207.32 KiB) Vaadatud 4849 korda

Vaade tagasi, paistavad hobusetallid.

002.jpg (228.52 KiB) Vaadatud 4849 korda

[Castellum]

Ainus, mis koidab on taudteerööpad üle Sõle tänava, oli vist isegi kolm paari teisi?

Seal oli mitu haruteed. Peatee tuli kaubajaamast, teisel pool praegust Sõle tänavat hargnes mitu teed tagasi - köievabrikusse, sitsivabrikusse jm. Praegu on veel alles sealpoolsed raudteeväravad.
Ja muidugi, ülesõidud ka Paldiski mnt-l ja Ehitajate teel...aga paraku, endal puuduvad ka mälupildid olukorrast enne "Saku" õlleka ehitamist...

Eelpool samas teemas pakutud, et Hipodroomi sisetee võis olla kunagise raudtee tamm, paraku see nii vist ikka ei ole!
Üle Paldiski mnt. jooksis raudtee praeguse bensiinijaama kohalt ja lõikas Hipodroomi tagumist sirget poolviltu kliiniku ja tallide suunas.

Osade kaartide järgi tegi rdt praeguse hipodroomi kohal käänaku. Seal oli "Baltika" jaam ja harutee tellisetehasesse. Seega võivad osad vanade kraavide jäänused hipodroomi ja trollipargi vahel kuuluda kunagisele tammile.

Enne ristumist Astangu suunalise raudteega kaob tamm esiteks võssa ja sealt väljudest juba ka maastikult.
Ju muudeti siin pinnavorme seoses veneaegse raudtee ja kõrgepingeliinide ehitusega.

Tondi - Kopli k-rdt tamm kaob juba enne Harku l-rdt tammi ära, seal on mingeid suuremaid pinnasetöid tehtud...aga siht on alles, praegu ehk on juba ka näha. Lähen vaatan homme üle...

[ivalo]

Osade kaartide järgi tegi rdt praeguse hipodroomi kohal käänaku. Seal oli "Baltika" jaam ja harutee tellisetehasesse. Seega võivad osad vanade kraavide jäänused hipodroomi ja trollipargi vahel kuuluda kunagisele tammile.

Seda silmas pidades tegin hipodroomi tagateel kraavist ühe pildi.

008.jpg (193.25 KiB) Vaadatud 4832 korda

[ivalo]

Miskil põhjusel ei saa üle kolme pildi korraga riputada, mõned pildid lisaks.
Tallidetaguse raudteetammi keskosa on maastikul päris hästi jälgitav

003.jpg (241.89 KiB) Vaadatud 4832 korda

004.jpg (224.72 KiB) Vaadatud 4832 korda

005.jpg (203.39 KiB) Vaadatud 4832 korda

[ivalo]

See foto on tehtud suunaga tagasi hipodroomi poole. Pildistamise hetkel jäi seljataha juba eelmainitud võsa, kus tammi edasikulgemist enam silmaga ei seleta.

006.jpg (182.55 KiB) Vaadatud 4831 korda

Reljeefikaardi järgi peaks tamm Koldesse välja jooksma punasega kriipsutatud suunal.

007.jpg (135.11 KiB) Vaadatud 4831 korda