www.militaar.net

Minu sugulaste pärimuse alusel ma saan väita, et raudtee kulges kahe pargi vahel piki Kagu tänava äärt.

(See pole küll argument aga vaadake ajalooliste asumite piire tallinna nn pruunide siltide asjas)

See lõunapoolne haru kaardil on minuarust jama.
Lisaks pole hargnemist Hiiul, kust otsetee oli (vähemalt kavandatud) nn Hiiu kaare harukohast Nõmmele. Lisaks ma olen maastikul täheldanud märke mujal kui antud suunal.

Üks on minuarust selge, Rõõmu ja Vabaduse ristist veidi lääne poolt alates jätkus raudtee sirgelt ja seda praeguste kruntide servast.

Jah, läänepoolne ots on selge - tänu sellele, et kruntide serv järgib raudtee liini Vabakast veidi enam linna poole, tekkis vaba ruum mingi pirukaputka jaoks Raudtee oli nöörsirge Pääsküla pöördest Valdeku tänava pöördeni - selle kohta on omaaegne täpne kaart.
Lõunapoolne haru (kui mõtlesid Valdekist Männiku ladude juurde viivat) ei ole kindlasti jama - nii hästi kui Kraavi tänava servas pole tamm pea kusagil säilinud.
Täna trassi läbi sõites jäi üks asi silma: nii Taara tänava tammi kordaval lõigul kui Aate tänaval on männid tänava ääres - üldiselt ei tea, et seda Nõmmel mujal eriti leiduks. Ehk oli nii, et "nullist" planeeritud tänavad aeti sihtidena kogu laiuses lagedaks, raudteejupid aga "olid juba olemas", piirduti mingi sillutisega ja männid jäeti nende serva püst.i

Sättisin veidi kaarti ümber, vaadake ja andke teada, mis te arvate.
Üldiselt, ma olen alti pakkunud, et kes miskit teab, ma saan teid kaardile kaasautorite nimekirja panna, et te saaks oma käega kaarti korrekteerida.
Eriti olen huvitatud kaastööst PSMK kaardilt seni puuduvate osade suhtes - Soome, Ahvenamaa, ida poole jäävad kindlustused jms.

Aitäh pakkumast, aitaksin hea meelega, pole aga päris kindel, kas oskan google kaardi peale jooni teha - proovida igatahes võin, eriti kui mõne vihje saaks.
Praegusest kaardijoonest - see on nüüd peaaegu. Üks parandus oleks veel võimalikl - ilmselt kulges raudtee Looduse puiesteest Kagu-Võidu nurgani mitte päris Kagu tänava äärest, vaid sirgjoonena Kagu tänava Lootuse nurgast veidi kõrgemalt. Lootuse puiesteel on kaardil nimetu tupik Võidu pargi poole - tamm läheb kohe selle alt otse Kagu-võidu nurka, on nähtav selsamal kaardil ja õnneks ka maastikul - pargis on tamm kohati päris hästi säilinud.
Soome omadest - ja Iru omadestki suurt ei tea, uurinud olen jalutuskäigu tasemel. Väga suure töö tegi mullu ära maestro Mati Õun raamatuga Vaateid merekindlustele. Vaatamata pretensioonitule pealkirjale on tegu kuhjaga kõige põhjalikuma PSM alase uurimusega. Seal on ka 1916.a Saksa luurekaardi põhjal tehtud väga hea kaart (tõsi vigu on sealgi - näiteks ei lähe raudtee kaardil üle Pirita jõe, sillasambad on seal aga ilusti alles, samuti dokumenteeritud mälestused, kuidas metallist sillaferm kahekümnendatel sealt mujale sillaks viidi. Mati on väga abivalmis persoon, tema poole võib pöörduda.
Soome koha pealt - äkki teab keegi siinsetest, võib-olla on soomlastelgi midagi militaar.neti sarnast? See oleks kõige loogilisem (ja odavam) koht, kust alustada.

Sobrasin veidi maa-ameti kaardiserveris ja leidsin oma üllatuseks veel nõuka-aegseid (?) topokaarte - kui sisse zoomida, siis kaart muutub...
Mõningad shotid sellest kaardist:

-Vääna-Posti, Alliku




-Männiku




-Nõmme




-Laagri, punktiir kas võiks olla raudtee positsioonil?


-Iru, sama küsimus


-Astangu


-Tondi kasarmud, näha ka tõenäoliselt jupp raudtee kehandit.

Midagi alustuseks:

http://www.novision.fi/viapori/avaus.htm

Mõningaid soome PSM objekte on uurinud Mati Õun.

Paari kaardi kohta oskan elupõlise nõmmekana ja värskelt paigad üle käinuna vastata:
1) Nõmme. Haruldane kaart, ainus seni segane olnud raudteejupp (Kagu ääres või sügavamal pargis) on ainus jupp, mis sel kaardil raudselt paigas - Kagu tänavast veidi kõrgemal. On jumal tänatud ka looduses selgelt alles.
2) Pääsküla. jõest allapoole kindlasti - tamm on sõna "Typbatjostus" algtähe kõrval kaardil märgitud. Jõest ülespoole on asi segasem - punktiir teeb kaare, looduses käies oleks nagu üsna pikk sirge lõik sillast ülespoole.

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 1=1&LANG=1

Kohalikud nimetavad seda kohta Patareimägi.
Väidetavalt olla mullatööde faasis poolelijäänud merekindluse objektiga.
Kas keegi teab täpsemalt?

Jep. Mati Õuna "Vaateid merekindlustele" Saksa 1916 a luurekaardi järgi on sellel kohal tingmärk, mis märgib "patareid või üksikut raskesuurtükki"

Paari kilomeetri raadiuses oli veel 9 suurtükipositsiooni, lisaks hea hulk kaevikuid.
See positsioon on ainus, mis äratuntavalt säilinud, muud ehitised enamuses põllumaadel ja pole looduses enam jälgitavad.

Lugesin huviga Velka ja Wrangeli arutelu kindlusraudtee trassi kohta Nõmmel. Tuli mõte võrrelda eri aegadel eri kaartidele kantud trasse.
Mina tean ainult kaht küllalt usaldusväärset kaarti (muidugi võib neid kuskil ka rohkem olla):
1) Nõmme ja lähiümbruse kaart aastast 1920:
http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid ... igar:44968
2) Battali kaart.
Neist esimese otstarbe kohta ei tea ma midagi, kuid ta tundub olevat parasjagu täpne. Battali kaart põhineb ilmsesti mingil nõukaaegsel sõjaväe topograafilisel kaardil (vististi 1960-ndatest pärit), seega aluskaart peaks olema üsna täpne. Iseasi, kust Battali-mehed raudteetrassid võtsid.
Võtsin vanemalt kaardilt raudteed ja kandsin need export-import-meetodil (ja muidugi mastabeerides) Battali kaardile siniste joontega. Aluseks kolm tugipunkti, mis kindlalt paigas mõlemal kaardil: Liiva jaam, Rahumäe jaam ja Petrovskaja jaam. Tulemus sai niisugune:


Nagu näha, klappimine ei ole täielik. Eriti märgatavalt lähevad lahku laiarööpmelise raudtee trassid alates umbes praegusest Hiiu jaamast. Samas mõned osad kattuvad suurepäraselt.
Põlised nõmmekad peaksid siit küll ära tundma, kust kaudu tolleaegsed raudteed võisid kulgeda.

Üks hea kaart on veel, mis näitab täpselt, kust Janseni haru ära keeras:

http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_l ... -649_2.htm

Ja kõige Liiva-poolsema otsa kohal aitab loodus. Pargis on tamm suuresti väga hästi alles. Aga nüüd peaks jutt küll igati õige olema, v.a. Janseni haru algus - see vist on üks tänavajagu Pääsküla pool - võrdle oma kaarti ja seda, mille lingi andsin. Sinu omal ei näe tänavanimesid, aga Hiiust lugedes näib, et peaks üks krunt Pääsküla pool olema.

Nõmmel asunud/asuva kindlusraudtee kohta on ilmunud selline raamat:

http://www.apollo.ee/product.php/0117660

Täpsustus Suurupi alumise, mereäärse liini kohta. Praegu lõpeb see sadamasilla juures. Kui minna sellele kohale maa-ameti kaardiserveris ja valida "Reljeef", on selgelt näha, et tegelikult tegi raudtee kaist lääne pool suure tagasipöörde/silmuse, millest osa kulgeb merre rajatud tammil. Eile seal ära käidud, tamm on suurepärases korras vähemalt mere äärsel lõigul ja sealt lääne poole. Merepoolsest küljest oli tamm tugevdatud murtud punase graniidiga, mida selles kohas muidu ei esine - nii leiab tammi veepiiril liikudes. Kohas, kus mõlemal pool vesi, on tamm paari meetri kõrgune.
Paneksin ka kaardid, aga ei tea, kuidas seda teha

Herr Velka mõtleb ilmselt mitte Suurupit vaid Rannamõisa kiriku kõrvalt mööda alla rannikule minevat liini. Siin ka pilt sellest:

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/pump/MapSection40458.png