1. leht 2-st

Kaliningradi fordid

Postitatud: 03 Veebr, 2010 21:40
Postitas Tarmo Männard
Pilt


Nagu kokku lugesin, ümbritseb Kaliningradi linna 14 forti.
Teab ehk keegi nende ajalugu?

Nendest kolm- tähistatud nimedega "koer1", "koer2" ja "koer3" tunduvad olevat sõjaväe käsutuses. Teisi forte on seest ja väljast pildistatud, aga neid mitte. Ning need kolm tunduvad olevat ümbritsetud okastraadiga. Teenisin mõnda aega ühte seesugust forti valvava koertekarja hooldajana.
Aga olen absoluutselt unustanud, kus ta asus või kuidas sinna sai.
Kas on ehk keegi sealkandis teeninud ja oskab vihjata?

Väidetavalt hoiti selles fortis Artilleriiskaja tänava suurtükiväeosa moona. Sh mingeid kahuriga tulistatavaid tuumamürske.


Pilt Pilt Pilt

Postitatud: 03 Veebr, 2010 23:33
Postitas Castellum
Vaata esmalt saksakeelsena:
http://de.wikipedia.org/wiki/Fortifikat ... Königsberg

ja võta sealt venekeelne, seal on foorumite aadressid ka. Mul ei anna slaavi tähti õigesti edasi, ei saa Sulle otseviiteid panna.

Põhjalik poolakeelne koos joonistega on:
http://www.mars.slupsk.pl/fort/tkrstart.htm

Maa-alune.

Postitatud: 14 Veebr, 2010 14:31
Postitas Vandersell
Nii et Kaliningradi all pidi olema "Teine Kaliningrad" - hiiglaslikud asutusalad.

Postitatud: 14 Veebr, 2010 17:49
Postitas kalleb
sinna teise kalingradi saab minna väga lihtsalt -teed saksa kulliga kanalisatsiooniluugi lahti ja ronid sisse

väljapääsemine aga pole garanteeritud

ja kindlasti ära jäta selga vene sõduri vormi muidu läheb seal halvasti 8)

Postitatud: 14 Veebr, 2010 20:50
Postitas Tarmo Männard
Tundub, et Artilleriiskaja tänava kahuridiviisi moona hoiti fordis nn "Koer 1"

Postitatud: 14 Veebr, 2010 22:22
Postitas kalleb
kas nendes fortides asus niinimetatud basa hranenija?

ma olen olnud seal paar päeva komandeeringus ,meie väeosast oli ca 20 minuti trammisõidu kaugusel kusagil äärelinnas ilmselt

Postitatud: 15 Veebr, 2010 0:25
Postitas Tarmo Männard
Ega mind saladusse ei pühendatud. Ja sõjaväes olles olid mul ka teised huvid. Pigem ikka et kuidas saaks süüa ja kuidas magada. Oli muudki teha, kui asja vastu huvi tunda.

Eks sestap küsisingi, et ma ju ise ei teadnud.
Aga mäletan, et fordi ümber oli valve, siis tuli vallikraav, siis okastraat, siis veel üks valve ja koerad ja siis veel okastraat.
Midagi seal vast ikkagi oli, sest valve oli vägev. Vägevam, kui konservide või saabaste jaoks vaja oleks läinud.

Kusjuures neid kuradi krantse püüdsime külavahelt. Nad nimelt roteerusid. Keegi jooksis ära, keegi kooles maha.
Meelitasime siis mõne uue kroonu lobile. Meil oli pakk koerte pabereid. Ja otsisime siis umbkaudu samavana ja samasoolise koera passi.
Nii nad teenistusse astusid.

See 1877- 1892 ehitatud kindlus kannab tegelikkuses nime " nr XI Döhnhoff"

Postitatud: 15 Veebr, 2010 19:26
Postitas kalleb
mul oli ka üks tuttav 1987-89 aasta paiku seal fortide juures ,ta oli semjorka sigalasse end munsterdanud

seal ligidal oli ka sklad GSM (see kõige suurem Kaliningradi peale kus maa oli nii kütusega läbi imbunud et võis põlema minna kui sodat suitsu ette pani)

seal olid ka koerad ja muud elajad ringi käimas

Postitatud: 17 Veebr, 2010 19:17
Postitas Castellum
Panen haagi venekeelsele foorumile, siin on lehetede kaupa Köningsbergist...

http://fortoved.ru/forum/index.php?t=ms ... 7edb79f012

Ja sealt eraldi veel üks pilt, kus Maa nägu Köningsbergi fortide kohal muutma hakatakse...

http://nagi.ee/photos/Castellum/14195841/

"Бойцы батареи капитана В.Лескова подвозят артиллерийские снаряды на подступах к г. Кенигсбергу. 1944 г."
В архивной датировке снимка ошибка, год - 1945 ...

Postitatud: 18 Veebr, 2010 23:55
Postitas Himik
Kuskil fortis oli laskemoonaladu, sealt sai toodud tankidele mürsukomplekte, mürsud olid kahekaupa kastis. Päev otsa läks autodele laadimisega ära, et tankid oma lahingukomplekti täis said, ma küll ei mäleta, mitu mürsku tanki peale välja anti, vaevalt, et kogu lahingukomplekt. Meie, upravlenije poisid, olime fortis ja laadisime autodele, väeosas siis tankistid toppisid mürske tankidesse. Samas oli see fort üks kõige "lihtsamaid" karauule. Üksainuke pitsat väraval ja kolm posti ümber perimeetri kahe okastraataia vahel, kus öösel tuli kõmpida ja päeval valgel ajal vahtisid võškas. GSM fortis oli igavene jama karauulis olla, seal oli vist iga prapor oma vaadi oma pitsatiga ära plomminud. Kes neid jõudis jälgida, milline päeval maha kakuti ja kas õhtal ikka vaat ära plommiti või oli prapor selleks ajaks juba...

Postitatud: 19 Veebr, 2010 0:15
Postitas Tarmo Männard
No hetkel tundus olema okastraadiga ümbritsetud vaid kolm kindlust. Teised on ilmselgelt kasutusest maas.

Postitatud: 20 Apr, 2010 14:55
Postitas T72
Koer1 oli minuteada sapööride/inseneride lõhkeaineladu. Ehitusaastaks 1893. See silt oli kuskil ukse või värava kohal. Ümberringi oli vesi kanalis. Kanalite seinad raudkividest ja betoon mademega, millel metallvarbadest piire. Ohved rääkisid, et ei maksa sina sisse kukkuda, kuna allpool vett võivad olla metallorad püsti... Vahepeal käis mingi kohalik mats sealt kala püüdmas. Ma olin täitsa kummastuses kui rahulikult vahtkonna boss, leitnant Ganžara, asja võttis. Ma tarisin venna kohale ja vahtkonna boss soovitas tal lihtsalt lahkuda. Mingi kord oli see sell jälle kala püüdmas. Tegemist oli siis vahtkond nr 2. ga. Semjorkast see kaugel polnud, sest seal oli ka ognevoi gorodok läheduses, kuhu käisime jala. Muidugi jäi siis teepeale ka pood :) , mis asus "eramu kvartalis".
Fjorti pääses üle silla. Kogu ehitus oli punasest tellisest ja laskeavadega pikitud. Sees ma ise pole käinud aga osad käisid. Prapporil, kes sõitis maastiku zapakaga, muideks, oli siis mingit abi vaja ja laenas paari sõjardit. Need rääkisid, et sees olevat ka kaev olnud.
Veel oli kuskil ligiduses väiksem mahajäetud fjort, millel oli uksekohal 1888. Mõtlesin ,et vat kui vahva, täpselt 100 aastat...
Tankide laskemoon asus kuskil teises kohas. Olen korra seal käinud. Himik räägib, et käis laost tankimoona laadimas. Huvitav, mida sul sinna asja oli? Kogu tegevus pidi ikka olema tankipataljoni sisene.
Koertekarjast ei tea ma midagi. Mõned koerad olid aga need olid ka sigala või siis strelbise koerad. Ühe raseda koera laskis GSM lao võskast maha mehaanik 1. roodust ehk siis minu roodust. Sellest tuli suur ablava. Hiljem, kui pehotnikute hulgast lasti ühte paukpadruniga (plastkuuliga) tagumikku, muide sealsamas vahtkonnas nr 2. oli meie staabiülem major Šõlov väga rahulolev - tankistid lasevad koeri aga no pehotnikud summivad lausa üksteist :D

Postitatud: 20 Apr, 2010 15:11
Postitas T72
[quote="Himik"]Kuskil fortis oli laskemoonaladu, sealt sai toodud tankidele mürsukomplekte, mürsud olid kahekaupa kastis. Päev otsa läks autodele laadimisega ära, et tankid oma lahingukomplekti täis said, ma küll ei mäleta, mitu mürsku tanki peale välja anti, vaevalt, et kogu lahingukomplekt. Meie, upravlenije poisid, olime fortis ja laadisime autodele, väeosas siis tankistid toppisid mürske tankidesse.

Laaditi peale kogu lahingkomplekt - 39 tükki. Karusellis oli 24 ja ülejäänud paigutati mööda tanki laiali. Näiteks kütusepaagid olid ehituselt nagu meekärjed. Ainult mee asemel olid laengud. Kuna laengu komplekt koosnes 2 osast, siis mürsk ja laeng olidki kastis koos. Kastis nad niisama loksusid, ei olnud neil mingeid tugesid ega muidu kinnitusi. Veeti neid Uraliga. Kõige raskem - fugass/kildmürsk kaalus 23 kg, kumulatiivne oli 19 kg ja soomustläbistav oli mingi 9 kg. Karuselli laeti nad "mäluseadmega". Kõige ohkem oli f/k mürske ja kõige vähem broneboinõid. Igakord kui panin mürsu kassetti, pidi selle õige nupuga salvestama mällu, et imperialistide rünnaku puhul oleks võimalik soovitud "karakteristkuga" moon karusellist rauda laadida, selleks oli sihikul 3 nuppu. :wink: Vajutasid nuppu ja raua laadimine algas soovitud moonaga.

Postitatud: 20 Apr, 2010 17:43
Postitas kalleb
fortides kummitab!!!

Postitatud: 21 Apr, 2010 8:19
Postitas T72
kalleb kirjutas:fortides kummitab!!!
Siis on hea, et ma sinna sisse ei sattunud. Nüüd kummitab kindlasti enamgi. Seal lähedal mahalastud rase baskervillide koer, näiteks :D
Loodetavasti said kõik lugejad lõuatäie naerda minu kasutatud väljendi, "rase koer", peale :write: Endale tuli see meelde, siis kui nautisin õhtul magustoiduks rosinasaia keefiriga. Palju ei jäänud puudu, et keefir poleks suus püsinud :D