www.militaar.net

Oskaks siis keegi konkreetsemat infot ehitise kohta rääkida?
Kogusin natuke pilte, käisin ise kohapeal ja tegin ka ühe.

Eesti ajal.



2011, koordinaadid on samad, jõgi on küll oluliselt kitsenenud, ainus võlv on alles ja üks jõesammas ka, teist võlvi pole.
Pidin fotot pildistama.

_________________
15 aastane fanaatik

_________________
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament

Piibe maantee (enne 20. sajandit peamise Tallinna-Tartu suvise maantee) ülekäik Pedja jõest. Minu andmetel rajatud püsiva (aastaringse) rajatisena kusagil 16.-17. sajandil, varasem ülekäik Tallinna-Tartu suvisel (keskaegsel) teel käis ülesvoolu jäänud Pikaperse koolmekoha juurest. Painkülas pole minu hinnangul looduslikku koolmekohta olnud, kõige tõenäolisemalt on sealne ülekäik tekkinud seoses vesiveskiga. Paraku ei võimalda puudulikud arhiivid varaseima vesiveski ja silla ehituse aega kindlaks teha, vaid üksnes hinnata.

Praeguseni säilinud sillaosad pärinevad tõen. 19. sajandi teisest poolest, nagu viimane veskihoonegi. Veski asus samas paigas hiljemalt 18. sajandil. Varasem sild oli seal (nagu igal pool mujalgi) tüüpiline kärgkast-tehnikas sild. Pole võimatu, et viimase silla postid asuvad vanade kärgkastide kohtades ehk vundamentidel.

_________________
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta

Olen sunnitud Vaidole vastu vaidlema ja tema Painküla ülekäigukoha kasutuselevõtu aja, Pikapersega võrreldes hilisemaks seades, kahtluse alla panema. Painküla ülekäigukoht on oma kivise põhja ja madala vee taseme poolest isegi soodsam kui seda on kiirevooluline lõik Pikaperse kohal.

Lisaks Painküla ülekäigule on sellest ca 1,5-2 km allavett veel teinegi väga soodne Pedja ületuskoht Eesti lõuna-põhja suunalisel peateel nn. Pakaste mõisa all, kus mõisa ajal asus Pakaste viinavabrik ja mille varemeid on praegugi võimalik vaadelda.

Seega väidan, et Pikaperse, (Sae tammist ca. 1 km allavett) ei olnud minu arvates kuidagiviisi Eesti põhja-lõunasuunalisel peateel eelistatum kui Painküla ülekäik. Ma kaldun eelistama hoopis viimatinimetatut, sest sedakaudu on Tartu-Tallinna vahemaa lühem.

_________________
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament

Miks sellest sillast üldse ei räägita? Inimesed ei ole seda silda vist põhimõtteliselt näinud üldse?

Mis silda kasutati siis eelmine sajand ja kuhu teine sillakaar on kadunud?

_________________
15 aastane fanaatik

Miks Sa arvad, et sillal oli 2 kaart? Sillal oli tegelikult 1 võlvkaar ja 1 kast. Kastist kahel pool plid puidust kaaned. E. Sellekese fotol on sild üsna terviklikult (ca. 80-90%) näha. Näha ei ole Tartu poolset pealesõitu ja osa sillakaanest.

Oleks huvitav näha mõnd foto Tartu poolse pealesõidu ääres asunud iidvanast hoonest, nn Painküla kõrtsist, mis veeti 50-nendatel Painküla elektrijaama tammi täiteks.

_________________
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament

Mulle lihtsalt tundub loogiline, et kui ühel pool kaar, siis teisel pool samuti. Kuhu see puitkonstruktsioon siis kadunud on? Sõda on üle käinud?

_________________
15 aastane fanaatik