Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Kapten Trumm]

No, siin pakuti, et võiks lausa olla vene rööpmelaiusega...?
Any way, mina arvan, et idatransiidiga pole mõtet arvestada, see on kui rasvane juustutükk hiirelõksus ja tohutute poliitiliste riskidega.
Kui, siis kaubavooga põhjast lõunasse ja lõunast põhja (mis käib täna laevade ja autodega).

[2korda2]

Mina pakkusin vene rööpmelaiust ja olen kindel selle eelistes. Küsimus pole mitte Vene transiidis, vaid RB taristu sidumisel ülejäänud Baltikumi raudteevõrguga. Lisaks - (ennustuslikult) RB kaubavedudest suure osa moodustavad Soome kaubad on ka pärit vene laiuselt (väike vahe, mis jääb tolerantsi piiresse). Kui kunagi ka peaks saama teoks Talsinki tunnel, siis oleks võimalik saata kaupa ümberlaadimiseta Soome põhjaosast kuni Kaunaseni.
Soovitan uuesti - kuulake Vare raadiointervjuud. Kaubavedu RB-l ei ole planeeritud mahus reaalne. Eeskujud on võtta kasvõi Rootsis, kus kiire otseliini avamise järel jätkasid kaubarongid suuresti pikema ja aeglasema alternatiivi kasutamist. Põhjuseks hind.

Mis puudutab aga Via Balticat, siis selle 2+2-ks ehitamist võib vältida üksnes robotrekade võimalikult kiire saabumisega + kellaajaliselt differentseeritud maanteemaksud suurtele masinatele. See suunaks kaubaveod öötundidele (roboti jaoks vahet pole). RB valmimine ise ei suuda ära hoida 2+2 vajadust (eriti, kui 2+2 projektis hakata analoogselt sotsiaalmajanduslikke tulusid ritta seadma).

[nordlys]

Paar sõna Vene elektrisüsteemist lahtiühendamise kohta.Olen osalenud kohtumisel Eleringi juhtimiskeskuse esindajatega.Nende info - otsus on poliitiline,otsest tehnilist vajadust selleks pole.

[Kapten Trumm]

Hetkel pole ka Narva jõe kaldapealse kindlustamiseks vajadust - vene amfiibjõud jõe idakaldal veel ei koondu

[vanahalb]

Paarirealine kokkuvõtte padukollases Õhtalehes.

http://www.ohtuleht.ee/802447/majandusk ... analuusiga

Kaupa pole ja reisijateveoga ei tasu Baltikumist välja minna. No siis pole tõesti kogu rabelemisel mõtet...

[pagan]

RB valmimine ise ei suuda ära hoida 2+2 vajadust (eriti, kui 2+2 projektis hakata analoogselt sotsiaalmajanduslikke tulusid ritta seadma).

Ehk kirjutaksid põhjenduse võhiku jaoks arusaadavalt lahti? Tuleneb see 2+2 vajadus mingist eurodirektiivist või millest?
Ma just lootsingi et selle 2+2 asemel panustataksegi Rail Balticasse.
Sest pikamaa veod maanteedel on minu arvates paras rahapõletamine: Kuluartikliteks suurel hulgal töötunde, rehve, kütust, mootorihooldusi, laagreid, õlisid, filtreid, rihmasid, avariisid, teeremonti, teehooldust, liiklusjärelvalvet, tanklaid, ajakulu ja samas stiilis edasi. Ja iga kuluartikkel peab sellega toimetava tegelase jaoks kasumlik olema. Piisavalt kasulik, et maksta ka selle aja eest kui masinad seisavad ja juhid puhkusel/haiguslehel/pensionil on.
Ühesõnaga jutt on meie kandi firmade Euroopa turul osalemise kuludest ja tingimustest.

[Peavoolumeedia]

Eesti on tänaseks saavutanud sellise ääremaastumise (kolka seisundi), et RB on ikka täitsa hea plaan, isegi kui see ei ole majanduslikult eriti jätkusuutlik.

[Some]

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ra ... d=78083168

Riigikogu majanduskomisjonile esitleti slaide, mis saadeti ajakirjandusele juba eelmisel esmaspäeval.

Eile toimunud riigikogu majanduskomisjoni avalikul istungil tutvustasid uuringut ühisettevõtte RB Rail juhatuse esimees Baiba Anda Rubesa ja EY tasuvusanalüüsi koostaja Nauris Klava. Aga esitleti slaide, mis saadeti ajakirjanikele juba eelmisel esmaspäeval. Uuringu täismahus tekst jäi endiselt kättesaamatuks.

Klava tutvustas uuringut ettevaatlikult ja rõhutas korduvalt, et see on koostatud juba lähtudes eeldusest, et projekt kindlasti teostub. „Võib-olla on paremaid viise avalikku raha kasutada, kuid meie eesmärk polnud seda hinnata,” märkis ta.

Klava ütles otse, et idee rongiga Tallinnast Berliini sõitma hakata võib maha matta. „Kui võrrelda lennupiletite hindadega, siis majanduslik reaalsus on, et sõitma hakatakse Balti riikide vahel,” sõnas ta.

„Ma ei ole seda [uuringut] täismahus näinud, loodan selle saada sel nädalal ja nädalavahetusel korralikult läbi lugeda,” ütles Ärilehele majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul ei tule uuringu kättesaamiseks pöörduda mitte nende, vaid RB Raili poole. „Uuringu tegi RB Rail koos Ernst & Youngiga. Meie oleme samamoodi uuringu lugejad, mitte selle kirjutajad,” ütles ministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide. Tema sõnul pole ka ministeeriumil uuring veel lõppkujul käes.

Kurioosne stiil
Lätis asuva peakorteriga RB Raili infoedastamise stiil on kurioosne. Eelmisel esmaspäeval saatis Läti kommunikatsioonibüroo Vīlands assistent Simona Ruska pressile RB Raili kommunikatsioonispetsialisti Ilze Rassa teate uuringu kokkuvõtte tutvustamise kohta. Kui Ärileht soovis teada, kas on võimalik kogu uuringuga tutvuda, vastas Ruska lakooniliselt: „Vabandust, ei.”

„Kes teile nii vastas? Mina seda teinud pole.”
Kui Ärileht pöördus seepeale Rassa poole palvega sellist vastust selgitada, küsis Rassa üllatunult: „Kes teile nii vastas? Mina seda teinud pole.” Ta selgitas, et uuring vajab veel veidi tehnilist toimetamist. Edasise pärimise peale, kuidas on võimalik, et riigikogule samal päeval tutvustatav uuring on veel toimetamisfaasis, vastas Rassa, et tutvustatakse siiski üksnes uuringu kokkuvõtet ja kogu dokumendiga on „läbipaistvuse huvides” võimalik tutvuda alles maikuu esimeses pooles.

Järgmisele kirjale tuli juba automaatvastus: „Olen puhkusel. Naasen kontorisse 8. mail.” Ometi vastas Rassa eile lõpuks Ärilehele, et venitamise põhjus on uuringu 230-leheküljeline maht. „Seisame läbipaistvuse eest ja seetõttu avaldame kogu uuringu, kuigi see pole alati rahvusvaheline praktika,” märkis ta.

Suurimad võitjad on pärnakad - saavad hakata Riias ja Tallinnas tööl käima

[Dr.Sci]

Olles süsteemis otsapidi sees (TTÜ teedeala õppejõud (teedeinstituut ise likvideeriti 1.01.2017 ja terve ehitusteaduskond kahandati instituudiks, sellest saaks isegi omaette teema kuna minu hinnangul käib järjepidev Eesti insenerihariduse mahategemine ja see on vabalt ka julgeolekuoht), on IHMO Rail Balticu projekt riigile tulus seni kuni seda ehitatakse (ehitusest tulenev majanduskasv ja EL raha), pärast seda muutuks ta mõttetumaks kui Tallinn-Haapsalu raudtee - ja kõvasti kulukamaks.
Kui miski üldse omaks majanduslikku mõtet, oleks see sild üle Suure väina (autod+raudtee), ja Virtsu raudtee taastamine ja pikendamine teiselt poolt kuni Saaremaa süvasadamani mille saaks kasutusele võtta siis kaubasadamana.

[Some]

Juba praegused kaubasadamad on hetkel alakoormatud, iga uus sadam teeks olemasolevatel elu veel raskemaks. Aga muidu nii too Saaremaa süvasadam kui Koidula raudteepiiripunkt on ilmekad näited, kuidas EL-i raha põletatakse lihtsalt sellepärast, et vaja raha hakkama panna. Midagi tarka nonde valminud objektidega pole siiani suudetud ette võtta. Saaremaa silla osas olen nõus, see tasuks pikas perspektiivis ennast kenasti ära.

[pagan]

Kui võtta Euroopa raudteede kaart ette ja küsida eneselt: Kuhu jõuaks minu kaup /inimesed raudtee võrgustike kaudu ja kuhu sadamate kaudu? Kui tahta turustada väärindatud kaupa/teenuseid, muutub faktoriks ka aeg.
Transaktsiooni kulu, ühisturul osalemise kulu, on meie jaoks kõrgem kui teistel eurooplastel.
Laevandus tundub olema globaalsema haardega.

Vaikselt tekib hirmus uitmõte, et oleks pidanud süvasadama ja lennunduse ära jätma. Ning Via Baltica 2+2 ka ära jätma. Ning täis pangaga RB panustama. Kui rong olemas siis lennata saaks Riia kaudu.
Naljakas asi see rahvuslik uhkus, et kõik peab omal olemas olema. Süvasadam Saaremaal ja oma stjuardessiga lennuliin.

Aga kui vaja miskit amazonist tellida siis pooltel kordadel ei ole Eesti toetatud riikide nimekirjas ja teisel pooltel juhtudel tuleb kaup kuu aega. + olematu garantii.

[Kapten Trumm]

Aga muidu nii too Saaremaa süvasadam kui Koidula raudteepiiripunkt on ilmekad näited, kuidas EL-i raha põletatakse lihtsalt sellepärast, et vaja raha hakkama panna.

Sellistes asjades ei maksaks alahinnata ka poliitilist ja poliitikute motiivi.
Motiiv on lihtsalt pääseda "pildile" ühes või teises valimispiirkonnas, tuues sinna investeeringuid. Kunagi oli Rahvaliit selline tore partei, mis külvas igasugu objekte äärealadele.
Neil on tihti üks ühine joon - täna pole neil mõistlikku rakendust.

Inimesena RB mulle meeldiks. Sõdurina meeldiks. Rahalist ja tasuvusasju ei oska rohkem kommenteerida - pole süvenenud ja raudteeasjandust ei jaga ka.
Päris selge see, et iga taolise suurema objektiga käib kaasas kisakoor, kus igaühest saab automaatselt ökonomist, insener ja mida kõike veel.
Vaadake või KV harjutusaladega toimuvat.

[Some]

Kui võtta Euroopa raudteede kaart ette ja küsida eneselt: Kuhu jõuaks minu kaup /inimesed raudtee võrgustike kaudu ja kuhu sadamate kaudu? Kui tahta turustada väärindatud kaupa/teenuseid, muutub faktoriks ka aeg.
Transaktsiooni kulu, ühisturul osalemise kulu, on meie jaoks kõrgem kui teistel eurooplastel.
Laevandus tundub olema globaalsema haardega.

Vaikselt tekib hirmus uitmõte, et oleks pidanud süvasadama ja lennunduse ära jätma. Ning Via Baltica 2+2 ka ära jätma. Ning täis pangaga RB panustama. Kui rong olemas siis lennata saaks Riia kaudu.
Naljakas asi see rahvuslik uhkus, et kõik peab omal olemas olema. Süvasadam Saaremaal ja oma stjuardessiga lennuliin.

Aga kui vaja miskit amazonist tellida siis pooltel kordadel ei ole Eesti toetatud riikide nimekirjas ja teisel pooltel juhtudel tuleb kaup kuu aega. + olematu garantii.

Ma ei suuda Amazoni kaupa kohe kuidagi RB-ga seostada. Nad tavaliselt saadavad lennukiga. Rahvusliku lennukompanii laialisaatmine ei tähenda, et lendamiseks peaks rongi või bussiga Riiga sõitma. Teised kompaniid võtavad kasumlikumad liinid üle ja lennud Tallinna lennujaamast jätkuvad. Mis transiiti puutub siis tõesti võiks kaardile vaadata. Oletame, et kuskil Taani väinade vahel ukerdab suur konteinerlaev Hiina kaupadega. Kuhu sadamasse oleks tal mõistlik suunduda, et enamik EL-i klientidest võimalikult lähedal oleks? Kuhu sadamasse oleks tal mõistlik pöörduda, et kaubad Venemaa Euroopa regiooni (loe - Moskva ja Peterburg) rongidega edasi saata? Eeldusel, et RB tõesti valmis on.
Ärge saage minust valesti aru, ma ei ole RB põhimõtteline vaenlane, temast võib mingi kasu ju olla aga see ei ole otseselt rahaline kasu. Trükitud raha tuleb ringluses hoida ja RB on selleks sama hea investeering kui miski ülikeeruline liiklussõlm keset Järvamaa metsi. Mingil tulevikuhetkel muudab inflatsioon need miljardiinvesteeringud nagunii odavaks
Kaubaveo osas ei anna RB mingit võitu, kui vanal raudteel jääb vedamine odavamaks, siis kasutatakse vana raudteed.

[2korda2]

Sest pikamaa veod maanteedel on minu arvates paras rahapõletamine: ...

Üks logistikutest hiljuti avaldas artikli milles tõi välja konteineri saatmise kulud Tallinn-Viin maanteel vs raudteel. Tulemus 1000EUR vs 2600EUR maantee kasuks. Turuhinnad. Järelikult ikka ei ole maanteevedu rahapõletamine. Pane siia kõrvale veel maanteetranspordi valdavalt kõrgem maksustamine (vs raudtee puhul sisuliselt taristute riigiabina tasuta välja ehitamine), siis on pilt tegelikult päris selge. Lähitulevik (so. enne RB planeeritud valmimist) käristab seda vahet pigem suuremaks - robotite kasutuselevõtt mõjutaks maanteeveo hinda (ja kiirust) oluliselt rohkem kui analoogne liigutus raudteel.
RB analüüsis kirjutati 400 elu säästmisest tulenevast suurest võidust. 2+2 säästaks oluliselt rohkem elusid (meelde on jäänud "40% vähem hukkunuid võrreldes 1+1 teega, sama liiklusintensiivsuse juures" - võimalik, et eksin).

Olles süsteemis otsapidi sees (TTÜ teedeala õppejõud (teedeinstituut ise likvideeriti 1.01.2017 ja terve ehitusteaduskond kahandati instituudiks, sellest saaks isegi omaette teema kuna minu hinnangul käib järjepidev Eesti insenerihariduse mahategemine ja see on vabalt ka julgeolekuoht), on IHMO Rail Balticu projekt riigile tulus seni kuni seda ehitatakse (ehitusest tulenev majanduskasv ja EL raha), pärast seda muutuks ta mõttetumaks kui Tallinn-Haapsalu raudtee - ja kõvasti kulukamaks.

Süsteemivälise majandusinimesena olen jõudnud täpselt samale järeldusele. Ehituse ajal sisse voolavast rahast jookseb küll parajalt suur tükk kohe välja tagasi (rööbastest alates ja juhtimissüsteemidega lõpetades) aga multiplikaator teeb oma töö ja nagu ikka - jagaja näpud jäävad rasvaseks. Kui oleks kindlalt teada, et EU RB valmimise hetkeks praegusel kujul otsa saaks, oleks tegemist hea avantüüriga - ehitame asja valmis aga kasutusele võtma ei peaks (ülalpidamise kulu jääks ära) ja raha tagasi ka ei maksaks.

EY raport on ka lõpuks saadaval ( http://railbaltica.org/wp-content/uploa ... REPORT.pdf ). Mahukas. Enne nädalavahetust pole kahjuks aega uurida aga kavatsen seda lähemal ajal kindlasti teha.

[Kapten Trumm]

Ma ei suuda Amazoni kaupa kohe kuidagi RB-ga seostada. Nad tavaliselt saadavad lennukiga. Rahvusliku lennukompanii laialisaatmine ei tähenda, et lendamiseks peaks rongi või bussiga Riiga sõitma.

Noh, selle "ei tasu ära" transpordikorraldusega on mitmeid "agasid". Mina nt ei kujuta ette Eestis mingit rahvusvaheliste tegijate paradiisi, kui siin puuduvad lennuühendused Euroopa keskustega.
Inglise poissmeeste jne Ryanairi projektid ju päriselt ei asenda usutava ja pikaajalise graafikuga toimuvaid lende.

Eesti on majandusgeograafiliselt Euroopa perifeeria, selleks, et siia midagi tõsist tuleks, peab esmalt ühendus muu ilmaga supper-pupper olema. Kus turg toimib (nt Tallinn-Helsinki laevaliin), pole põhjust riigil sekkuda. Sekkuda tuleb, kus ei toimi. Raudtee infra osas samuti ei toimi, kui meenutada õndsaid aegu, kui raudtee veel Ameerika onude käes oli. Väinamere liinidel ka ei toimi.

Loomulikult alternatiivsed teenusepakkujad kisavad. Kummalisel kombel siis ei rääkinud nad tasuvusest, kui Tallinn-Iklasse või Tallinn-Narva maanteedesse mõni 100 miljonit sisse pannakse.