www.militaar.net

Tere!

Paar kunagist Kavastu elanikku otsivad ja paluvad infot sõja ajal Kavastus olnud puusilla kohta (praegune Kavastu parve asukoht), mis Alfons Rebase käsul lasti õhku 25. augustil 1944 enne Punaarmee suurpealetungi. Silla olevat väidetavalt ehitanud vene sõjavangid ja see oli suur ja tugev ehitis, mille alt mahtus kõrvuti läbi isegi kaks laeva.
Hetkel on elus veel mitu inimest, kes lapsena seda silda on ületanud või sellel kala püüdnud. Peale õhkimist käis kohalik elanikkond rusudest endale naelu hankimas. Silla mõned vanad postiköntsud on siiani mäe nõlval maapinnast välja turritamast.
Arhiividest oleme uurinud ja pole abi saanud, aga kusagilt on kuulda, et mingeid pilte sellest sillast on siiski kellegi käes liikunud. Oleksime tänulikud igasuguse informatsiooni eest.

See on ainus sild mis Kavastus üldse olnud on.

See on ajutine pontoonsild, aga oli ka suur puusild, mis õhiti enne venelaste rünnakut koos Luunja sillaga. Laevad said alt läbi sõita. Seda räägivad kohalikud, kelledest mõni siiani elus ja mäletab. Pontoonsilda ei ole tarvidust õhata.

Siin veel üks foto pontoonsillast. Tänud ka Teie foto eest. Seda polnud näinud veel.

devision kirjutas:See on ajutine pontoonsild, aga oli ka suur puusild, mis õhiti enne venelaste rünnakut koos Luunja sillaga. Laevad said alt läbi sõita. Seda räägivad kohalikud, kelledest mõni siiani elus ja mäletab. Pontoonsilda ei ole tarvidust õhata.

Ma annan nüüd ühe väikse vihje,kui sobib.
1938 aasta lõpus valmis Luunja sild.Sillaavad ehitati võimaluste piires max kõrgeks aga ikkagi pidid Emajõe lodjad oma maste lühemaks lõikama,et silla alt läbi saada.

Küsimus - kui kõrge pidi olema Kavastu puusild mille alt lodjad läbi mahtusid ?

Räägime sõja ajal ehitatud puusillast, mille postijäänused veel siiani poole mäeni näha. Ju siis enam ei arvestatud lodjamastidega. Silda on mainitud mitmetes ajalooraamatutes, aga pilte pole veel leidnud. Võin ühenduse luua Teile ka inimesega, kes sellelt sillalt üle käinud ning mäletab asja väga selgelt. Oli alt laevadel läbitav kõrge sild. Sai suheldud ka Mart Laariga, kes sealset ajalugu uurinud ning samuti tunnistas silla olemasolu. Õhati 25.08.44.
Teemaks ei ole kas see oli, vaid kust lisamaterjali leida?
Tänan!

Google otsing andis ehk vastuse. Kas võis olla midagi sellist? See küll võimalik, et teisest kohast tehtud-kahtlaselt kõrged kaldad. Aga välistada ei saa, et pilt ja tekst ei lähe kokku. Võimalus ka et see, kes mäletab ehk joonistab selle silla kuju, kui võimalust.

Tänan. Püüan asja uurida ning asjaosalistele pilti näidata. Annan tulemustest teada.

ruger kirjutas:Google otsing andis ehk vastuse. Kas võis olla midagi sellist? See küll vimalik, et teisest kohast tehtud-kahtlaselt kõrged kaldad. Aga välistada ei saa, et pilt ja tekst ei lähe kokku. Võimalus ka et see, kes mäletab ehk joonistab selle silla kuju, kui võimalust.

Pildil on 1956 aastal Tartusse ehitatud pontoonsild.

devision

Kolme aasta jooksul ei ehitanud sakslased Kavastusse kolmandat silda.
Kahest erineva konstruktsiooniga sillast on siin pildid olemas.

Kordan veelkord - pontoonsillad on lihtsasti kokkupandavad ja lahtivõetavad ja neid ei pidanud Alfons Rebase käsul meeskonnad laengutega koos Luunja sillaga õhkima 25.08.1944. Ka kiirus ei olnud argument, sest Punaarmee rünnak ja forsseerimine algas alles 17.09.1944
Sellest on juttu Alfons Rebase mälestustes kui ka mitmes teises raamatus, mis tolle perioodi sündmusi kajastavad. Luunja sillast on nii ehitusjärgus kui ka õhituna palju pilte säilinud (ajapaik), aga Kavastu omasid pole veel leidnud.
Tugeva ja laevatatava silla ehitasid sõjavangid. Selle kohta on tunnistajad ning siiani mäenõlval tugipostide jäänused (pontoonsild neid ei vaja).
Mart Laar ütles, et ka tema on teadlik selle silla olemasolust, aga fotomaterjal ka temal puudub.
Püüame küsida ka Saksa arhiivist, kus Kavastu kohta mitmeid materjale säilinud.

Lugupeetud kaasfoorumlasel rettil oli ka esimene kindel väide koos saadetud fotoga, et see on olnud Kavastus ainuke sild. Uue foto lisades on olnud neid siiski juba kaks. Usun, et ei jää ka kolmas foto tõestuseks tulemata. Pisut kannatust.

Nüüd tekkis õrn variant saada ühelt kohalikult vana pilt kõnealusest hävitatud sillast, aga ta keeldub seda laenamast. Püüame kompromisse saavutada.

Too sild ehitati siis 1943, ma saan aru?

devision kirjutas:Kordan veelkord ......
... siiani mäenõlval tugipostide jäänused (pontoonsild neid ei vaja)

Oleks hea kui saaks pildi neist jäänustest koos asukoha viitega (google maps, geograafilised koordinaadid või L-EST vms asukohamäärangu kaudu). Teema hakkas huvi pakkuma, kuigi, arvestas maastiku tasasust, suht lähedal olevat Luunja silda (tõsi, õhiti 1941, miks sinna uut asemele ei ehitatud, eriti, arvestades teedevõrgustikku) olen hetkel natuke skeptiline silla mõõtmete (2 laeva sai kõrvuti läbi sõita) osas. Milline võis olla silla sõidutee laius? Kandevõime? Ja kui sild oli olemas, ehk leiab viite mõnest 1941...44 vastava piirkonna kaardist?

Aga jah, 1943 a kaardil (Heereskarte mõõtkavas 1:300 000), saadaval meie geoportaalis on nagu sild ära täheldatud) Varasematel ja hilisematel mulle hetkel kättseaadavatel avalikel ei leia

Ja selle silla alt pidid sellised laevad läbi pääsema?

Lõpetame nüüd selle fiktsiooni ära.
Pildil on rataslaev Kavastus.
Proovige siia paigutada puusild (kõrgus veepinnast + pikkus) nii,et laev alt läbi mahuks.Kahest laevast ma ei hakka isegi rääkima.