Tervist foorumikaaslased,
Sattusin hiljuti vestlusesse ühe meditsiinitöötajaga, kellega läks jutt haigla maaaluse infra juurde ja oma suureks üllatuseks väitis ta mulle et Tartus Maarjamõisa(Puusepa tn) haigla all asuvast suurest varjendikompleksist. Kõik loogiline. Seal ka viimastel aastatel hoonete alla ühendustunnelid kaevatud ( 7-9m sügavusel ) Suur oli mu imestus kui ta täpsustas et töötab kopsukliinikus ( vist tänapäeval Raja Tartu Ülikooli Raja kopsukliinik ). Kas oskab keegi öelda, millest võib jutt käia? Internetis infot ei leia.
Ravila kopsukliiniku varjend
Re: Ravila kopsukliiniku varjend
Kopsukliinik ja nakkushaigla on jah üks hoonekompleks seal Raja tn. pargis (hullumaja taga ). Aadress Riia 167. Varem oli sama hoone ühes tiivas ühel korrusel õendushooldus ka, kas ka praegu, ei tea.
https://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/ajalugu
https://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/ajalugu
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Ravila kopsukliiniku varjend
Mulle pakkus huvi väide, et selles pargis asuva hoone all varjend on. Majast u 50 meetrit Riia tn poole tuleb maaseest miski venntilatsiooniasjandus küll. Eitea kellepoole pöörduma peaks kui selle kohta infot tahaks pärida, TÜ Kliinikumi majandusosakonna ?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40170
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Ravila kopsukliiniku varjend
Iga varjendi (kompleksi) tunnuseks on ventilatsioonikorstnad, mis peaksid olema betoonist valatud või metallist keevitatud. Tüüpseid ventkonstrnaid ehitati ka varasemate varjendite juurde, näiteks Toompeal endise Kl peastaabi hoone vastas asuva bastioni all asuval varjendil on see rajatud kõrvalolevale parkimisplatsile.
Sellise NSVL aegse tüüpprojekti järgise ventkorstna kaudu oli lahendatud ka varjendi varuväljapääs, peasissepääsu mattumisel rusude alla pidid asukad sama ventilatsioonitunnelit pidi roomades varjendist välja pääsema. Selleks on ventkorstna päises vinkelterasest valmistatud luugid, mida saab seespoolt avada.
Kui neid ventkorstnaid polnud (või polnud vanasti), on tõenäoliselt tegemist lihtradiatsioonivarjega. Need olid varjenditest nõrgema konstruktsiooniga. Kui varjendid (mida oli viis klassi, vastupidavusega 5, 3, 2, 1 ja 0,5 kg/cm2) olid mõeldud tuumaplahvatuse otseste mõjude eest kaitseks, siis lihtradiatsioonivarjenid oli vaid üksainus klass, vastupidavusega 0,2 kg/cm2 ja läbistava kiirguse vähendamise võimega 200 korda. Lihtradiatsioonivarjel neid ventkorstnaid polnud, sest kuni 0,2 kg/cm2 ülerõhk maja kokku ei kukuta. Selleks võis olla lihtsalt ventilatsioonirest hoone seinas ja selle taga oli tolmufiltriga ventilaator, mida sai käitada nii elektri kui käsitsi väntamisega.
Varuväljapääsuna kasutatav ventkorsten peab olema hoonest kaugusel min 1,5x hoone kõrgus (tagamaks, et hoone ei variseks selle peale). Selle asukoht ei markeeri varjendi gabariite või nurka.
Varjendeid 2-4 klassis ei ehitatud üldiselt ei tellistest ega ehituslikest paneelidest, vaid neid valati rohkem betoonist monoliitsena.
Ahjaa-kui selllel kompleksil olid keldriaknad, siis varjend see kindlasti ei olnud. 3 klassi varjend, mida Tallinnas mitmel pool näha on, on rajatud umbes 60 cm paksusest valubetoonist, mille sees on armatuuri samapalju kui betooni. Võiblla neid kõige madalamaid klasse saab teha ka masstootmises olevatest materjalidest.
Ja nõuka 6 m õõnsatest laeplaneelidest ei saa ka varjendit - seega maa-alused garaazid, mille laeks on selline paneel ja 30 cm pinnast, varjendiks ei kvalifitseeru,
Soovitaks panna siia üles mõned fotod, üldiselt saab juba ventkorsta ehituse järgi aru, kas on või ei ole. Nt PERH keldril küll varjendi tunnuseid ei paista.
Sellise NSVL aegse tüüpprojekti järgise ventkorstna kaudu oli lahendatud ka varjendi varuväljapääs, peasissepääsu mattumisel rusude alla pidid asukad sama ventilatsioonitunnelit pidi roomades varjendist välja pääsema. Selleks on ventkorstna päises vinkelterasest valmistatud luugid, mida saab seespoolt avada.
Kui neid ventkorstnaid polnud (või polnud vanasti), on tõenäoliselt tegemist lihtradiatsioonivarjega. Need olid varjenditest nõrgema konstruktsiooniga. Kui varjendid (mida oli viis klassi, vastupidavusega 5, 3, 2, 1 ja 0,5 kg/cm2) olid mõeldud tuumaplahvatuse otseste mõjude eest kaitseks, siis lihtradiatsioonivarjenid oli vaid üksainus klass, vastupidavusega 0,2 kg/cm2 ja läbistava kiirguse vähendamise võimega 200 korda. Lihtradiatsioonivarjel neid ventkorstnaid polnud, sest kuni 0,2 kg/cm2 ülerõhk maja kokku ei kukuta. Selleks võis olla lihtsalt ventilatsioonirest hoone seinas ja selle taga oli tolmufiltriga ventilaator, mida sai käitada nii elektri kui käsitsi väntamisega.
Varuväljapääsuna kasutatav ventkorsten peab olema hoonest kaugusel min 1,5x hoone kõrgus (tagamaks, et hoone ei variseks selle peale). Selle asukoht ei markeeri varjendi gabariite või nurka.
Varjendeid 2-4 klassis ei ehitatud üldiselt ei tellistest ega ehituslikest paneelidest, vaid neid valati rohkem betoonist monoliitsena.
Ahjaa-kui selllel kompleksil olid keldriaknad, siis varjend see kindlasti ei olnud. 3 klassi varjend, mida Tallinnas mitmel pool näha on, on rajatud umbes 60 cm paksusest valubetoonist, mille sees on armatuuri samapalju kui betooni. Võiblla neid kõige madalamaid klasse saab teha ka masstootmises olevatest materjalidest.
Ja nõuka 6 m õõnsatest laeplaneelidest ei saa ka varjendit - seega maa-alused garaazid, mille laeks on selline paneel ja 30 cm pinnast, varjendiks ei kvalifitseeru,
Soovitaks panna siia üles mõned fotod, üldiselt saab juba ventkorsta ehituse järgi aru, kas on või ei ole. Nt PERH keldril küll varjendi tunnuseid ei paista.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Ravila kopsukliiniku varjend
Minuteada oli seal all vanasti surnukuur ja see surnukuuri ventilatsiooni korsten.
Tõeliselt vinget, meetrise betoonlae ning püramidjate otstega sammastega varjendit olen näinud "Tartu maja" ühe madala admin hoone all - siis oli see kasutusel tööliste riietusruumina.
Tõeliselt vinget, meetrise betoonlae ning püramidjate otstega sammastega varjendit olen näinud "Tartu maja" ühe madala admin hoone all - siis oli see kasutusel tööliste riietusruumina.
Re: Ravila kopsukliiniku varjend
klm kirjutas:Tõeliselt vinget, meetrise betoonlae ning püramidjate otstega sammastega varjendit olen näinud "Tartu maja" ühe madala admin hoone all - siis oli see kasutusel tööliste riietusruumina.
Kui Maaameti kaardirakendust vaadata, siis on see punker praegugi alles.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist