Terviseameti ravimiladu

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Terviseameti ravimiladu

Postitus Postitas Manurhin »

maksipoiss kirjutas:
Manurhin kirjutas: (võimalik, et see peldikuomanik peab sel juhul mõne kindlustusfirmas otsuseid langetava inimesega õhtul kuskil hämaras parklas korraks kohtuma :wink:)..

Ei usu et neil omanikel peale sooja käepigistuse midagi anda oleks olnud.

Sellised "omanikud", kel hinge taga midagi peale sooja käepigistuse pole, üldiselt oma uberikke ka ei kindlusta.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
croman40
Liige
Postitusi: 804
Liitunud: 10 Okt, 2020 21:42
Kontakt:

Re: Terviseameti ravimiladu

Postitus Postitas croman40 »

Saaga sai lõpplahenduse: Valitsus hüvitab Terviseameti külmlao veaahela
Kuna kindlustusselts saatis ilmselt TA pikalt ja omasid (TA ja RKAS) ei torgita, siis ei jäänud valitsusel muud üle kui enda taskust raha välja käia. Aga vara on rõõmustada, et Kaja ja teised isiklikult midagi kompenseerivad, tegelikkuses tähendab see ikkagi maksumaksjate kaasamist kulude katmiseks.

Seega jäävad kahjuks tundmatuks geniaalsete lahenduste, nagu suvel külmruumides töötava põrandakütte, autorid.
Ajaloo jaoks veel mõned varem leitud killud:
- küttesüsteemi projekt on igati loogiline ja läbimõeldud. Külmruumides on õhuanduriga termostaadid (T-111...113), mis reguleerivad nende ruumide põrandakütteringide ventiile.
B465_PP_KK-5 - 1. korruse küttesüsteemid_1.png

- BIM mudelis tundub olema kõik vastavalt küttesüsteemide projektile.
B465_EP_KVJ_mudel.png

- nüüd automaatikaprojektis on toimunud märgatavad muudatused, termostaatide asemel on temperatuuriandurid (TE16.111...113) ja enam ei ole vaid nende ruumide põrandaküttega seotud kollektorit/ventiile.
140099-EA-901_1k.png
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Terviseameti ravimiladu

Postitus Postitas Dr.Sci »

See on vältimatu hind sellisele poliitikale kus ehitatavad lahendused tehakse läbi projekteerimise ja ehituse odavriigihangete - kui miski tuksi läheb, ongi see riigihankega kaasnev täiendav kulu. Odavhanke puhul võib ebaõnnestumine juhtuda ka kõige parematel.

Tegelikult peaks vastutama ametnikud - aga pole ühtegi seadusepügalat millega vastutust nende kaela lükata. Ja kui minna nõudega praeguse projekteerija või ehitaja kallale... maksab maksumaksja selle läbi uute hangete lähiaastatega 10 või 100 kordselt kinni.
croman40
Liige
Postitusi: 804
Liitunud: 10 Okt, 2020 21:42
Kontakt:

Re: Terviseameti ravimiladu

Postitus Postitas croman40 »

"Mõista ja andestada" lähenemine ei ole paraku tulevikku hinnates parim lahendus. Ilma negatiivse tagasisideta ei toimu nii üldist arengut kui süsteemi korrastamist.
Dr.Sci kirjutas:See on vältimatu hind sellisele poliitikale kus ehitatavad lahendused tehakse läbi projekteerimise ja ehituse odavriigihangete - kui miski tuksi läheb, ongi see riigihankega kaasnev täiendav kulu. Odavhanke puhul võib ebaõnnestumine juhtuda ka kõige parematel.

Ei taandaks tulemust riigihankemenetluse üldist põhimõtet (võidab odavaim kvalifitseeritud pakkuja) negatiivselt illustreerivaks näiteks. Ega te ei taha väita, et lepingu said mingid turusolkijad, keda oleks pidanud hankest igal juhul eemale peksma?

Lisaks veel, et antud juhul toimus arhitektuurikonkurss järgnevalt
Žürii hindab kvalifitseeritud Osaleja poolt esitatud ja vastavaks tunnistatud kavandi:
- vastavust Terviseameti vajadustele ja lähteülesandele s.t. ruumide paigutus vastavalt hoone kasutusfunktsioonile (40% osakaal koguhindest);
- energiasäästlikkust ja ekspluatatsioonikulud s.t. hoone energiatõhusus, ehituslik ökonoomsus ja kulude suurus hoone elukaare jooksul (20% osakaal koguhindest);
- arhitektuurset lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi (40% osakaal koguhindest)

ja selle konkursi võitjale korraldab Hankija suunatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde hankelepingu sõlmimiseks.

Juba arhitektuurikonkursi alguses anti teada, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus sõlmitava projekteerimistööde töövõtulepingu eeldatav maksimaalne maht on 240 000 eurot, hilisem leping tuli kokku 252 000 + km.

Ehituskonkursi hindamiskriteeriumite järgi määras 80 punkti 100-st pakkumise maksumus ja 20 punkti töö programm, sh. kvaliteedikontrolli plaanid.

Kui pakutud summa töö käigus napiks kipub jääma, on tegemist tavalise optimistliku eelarvestamisega, mis ei anna töövõtjale kuidagi alust suhtuda oma ülesannetesse kuidagi pealiskaudsemalt või nö. üle jala.
Kas on usutav, et juhul kui tellijaks oleks olnud erakapitalile kuuluv ettevõte, nt Magnum Medical, jäetaks selline juhtum samamoodi sinnapaika ja võetaks loss tuimalt sisse?
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 1969
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Terviseameti ravimiladu

Postitus Postitas MadMan »

https://www.err.ee/1608436415/peeter-ernits-miks-valitsus-varjab-kobarkaki-sigitajaid
Raport näitas halastamatu selgusega, kui lõdvalt ja süüdimatult asjad Eesti riigis tegelikult käivad. Riigisekretär ütles raporti esitlusel otse välja, et kogenud riigiametnikuna vajus ka temal kõike seda nähes imestusest suu lahti, sest kõik olid lati alt läbi jooksnud.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Terviseameti ravimiladu

Postitus Postitas Dr.Sci »

croman40 kirjutas:Ehituskonkursi hindamiskriteeriumite järgi määras 80 punkti 100-st pakkumise maksumus ja 20 punkti töö programm, sh. kvaliteedikontrolli plaanid.
Kui suunata tootvale tööle nii need kes ühelt poolt kontrollivad kvaliteedikontrolli plaani olemasolu ja kontrollivad sellest kinni pidamist ning teiselt poolt need kes koostavad kvalteedikontrolli plaane ja kvaliteedikontrolli, läheksid hanked odavamaks, töö kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Kvaliteedikontroll on iseenesest vajalik aga plaan vastava dokumendina on veel 1 tellis bürokraatia seinas
Kui pakutud summa töö käigus napiks kipub jääma, on tegemist tavalise optimistliku eelarvestamisega, mis ei anna töövõtjale kuidagi alust suhtuda oma ülesannetesse kuidagi pealiskaudsemalt või nö. üle jala.
Kas on usutav, et juhul kui tellijaks oleks olnud erakapitalile kuuluv ettevõte, nt Magnum Medical, jäetaks selline juhtum samamoodi sinnapaika ja võetaks loss tuimalt sisse?
Selleks et pakkumist võita arvestataksegi mõnedesse asjadesse ülejala suhtumine kohe hankepakkumisse sisse - sai just äsja ise ühel hankel osaletud ja pakkumine ausalt kokku kirjutatud vastavalt kõikidele hanketingimustele - tulemusena jäime viimaseks ja ületasime hankeeelarve 2-kordselt, võitja ja paar teist pakkujat mahtusid eelarvesse. Tegemist ka siis projekteerimishankega.
Zwyx
Liige
Postitusi: 110
Liitunud: 29 Dets, 2017 13:13
Kontakt:

Re: Terviseameti ravimiladu

Postitus Postitas Zwyx »

Kui suunata tootvale tööle nii need kes ühelt poolt kontrollivad kvaliteedikontrolli plaani olemasolu ja kontrollivad sellest kinni pidamist ning teiselt poolt need kes koostavad kvalteedikontrolli plaane ja kvaliteedikontrolli, läheksid hanked odavamaks, töö kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Kvaliteedikontroll on iseenesest vajalik aga plaan vastava dokumendina on veel 1 tellis bürokraatia seinas


Mingisugune bürokraatia on siiski vajalik, et protsess üldse kuhugi suunduks. RKAS oma komplekskatsetuste plaaniga on liikumine õiges suunas, vähemalt saab kirjeldada, mida mingi süsteem peab tegema. Tehnosüsteemide ning eriti hooneautomaatika valdkond on selline tagasihoidlik, millega hakatakse tegelema hoone ehitusprotsessi lõpus, kui peaaegu aeg ja raha on betooni ning muude nähtavamate (ning katsutavate) asjade peale ära kulutatud. Hiljutisel koolitusüritusel mainis automaatikafirma esindaja, et ~20 aastase töö jooksul on olnud täpselt üks objekt, mille algses ajakavas oli ette nähtud kaks kuud automaatikasüsteemide seadistamiseks ning häälestamiseks. Ning tegelikult läks ka antud objektil nagu alati - eelnevad etapid ei saanud õigeks ajaks valmis ning seadistusaeg jäi napiks. Erinevad ehitusfirmade juhid, arhitektid, projekteerijad on aeg-ajalt avalikku arvamust avaldanud, et ei peaks Eesti ehitussektoris lakkamatult selline rabelemine + tõmblemine käima, veidi rahulikumalt tegutsedes ja rohkem mõeldes saaks paremaid tulemusi. Aga hetkel on sektor selline, kus "tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik" (ühte raamatupealkirja meelde tuletades), ei saa välja tulla ideedega "ei saa, ei jõua, tähtaeg ei sobi", sest senini on ju hakkama saadud (tegelikult mitte).
Selleks et pakkumist võita arvestataksegi mõnedesse asjadesse ülejala suhtumine kohe hankepakkumisse sisse - sai just äsja ise ühel hankel osaletud ja pakkumine ausalt kokku kirjutatud vastavalt kõikidele hanketingimustele - tulemusena jäime viimaseks ja ületasime hankeeelarve 2-kordselt, võitja ja paar teist pakkujat mahtusid eelarvesse. Tegemist ka siis projekteerimishankega.

Projekteerimishangete hinnapakkumiste tegemine on väga tänamatu asi. Võtad hoone ruutmeetrid kokku, vaatad analoogide ajakulusid, siis korrutad püha tunnihinnaga, saad koleda arvu. Korrutad seda igaks juhuks koefitsiendiga 0,5, arv veidi parem, läheb hankesse. Siis selgub, et parim pakkuja oli veel kaks korda odavam. Mõningad kodanikud on väga täpselt tööprotsessi ja nõuded projektile läbi mõelnud, mistõttu ei tee ühtegi liigset liigutust (ega kuluta kallist aega). Hoone tehnosüsteemide puhul on näiteks probleemiks põhiprojekt, mis idee poolest peaks olema ehitushinna määramiseks ja tegeliku töö jaoks peaks olema koostatud tööprojekt. Parimate kohalike traditsioonide alusel aga seda ei tellita, kuna ehitaja sõnul pole tellijal selleks raha (Terviseameti maja oli erand, aga sealgi tööprojekt väga ei päästnud). Siis käibki projekteerijate vahel suur tõlgendamine, et mis ikka mis staadiumis peaks olema lahendatud. Vastav standard EVS 932:2017 on mahukas, aga pakub väga erinevaid tõlgendusvõimalusi. Mõned väga kiiresti ja soodsalt projekte tegevad härrased on väga osavaks muutunud keerukamate kohtade lahendamata jätmises põhiprojekti staadiumis. Väidavad, et tegemist on puhtalt tööprojekti osaga, kuigi teavad ette, et ei pea tööprojekti kunagi tegema. Seletuskirjad ning joonised kubisevad terminist "täpsustada", kuigi kuidas ehitusprotsessi käigus see täpsustamine peaks välja nägema?
Et osadele kodanikele hetkeolukord sobib.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist