Siin tundub veel olema segadus külmladude ehituslikus pooles,
TTJA aruandes on kõik küsimused vastatud.
Lühike kokkuvõte:
Külmladu, külmkamber, jaheladu, külmruumid – TTJA kasutab nimetust külmladu, algses projekteerimise juhendis olid külmruumid, ehitusdokis oli ka jaheladu, aga kõikidel juhtudel nõudega +2..+8 C .
Koosneb 3-st eraldiseisvast ruumist nr. 111-113, kõigil on üks külg välissein ja betoonpõrandas on välisseina ääres põrandapinnast umbes ¼ ulatuses vesi-põrandaküte.
Selline põrandaküte paigaldatakse olukorraks, kus talvel välisseina ja maapinna kaudu jahtumine alandab ruumi temperatuuri nõutavast madalamaks. Süsteem peaks olema varustatud õhuanduriga termostaadiga, mille asukohta ei suudetud tuvastada.
Külmladudes töötanud ventilatsiooniga pani projekteerija/ehitaja täiesti puusse. Tundub, et külmladude nõuded jäid kahe silma vahele ja tehti kõrvaolevate ruumidega ühine lahendus. (Kõrval asuvad teiste ravimite laoruumid, mis nõuavad head ventilatsiooni).
Jahutussüsteem oli projekteeritud liiga väikese varuga, mis ammendus kõikide negatiivsete asjaolude kokkulangemisel. Lisaks oli valitud toote välisosa (kondensaatori) võimsus arvestatud välistingimustes töötama ümbritseval temperatuuril kuni +32 °C. Avarii ajal oli välistemperatuur kõrgem, mistõttu seade lülitus välja.
Lisaks olid konstruktiivsed vead- puudulik üldine lahendus (oleks pidanud olema ruum-ruumis), mittesobivatest materjalidest aladimensioneeritud isolatsioon ja mittevastav uks.
Kogu selle käki eest vastutavad
- põhiprojektis jama kokkukeeranud peaprojekteerija OÜ EstKonsult ja
- tööprojekti peaprojekteerija ja peatöövõtja AS Oma Ehitaja, kes töid organiseerides midagi ei kontrollinud ja ei märganud,
solidaarselt ja ei ole oluline, missugused allprojekteerijad või -töövõtjad täpselt mida tegid.
Kõik küsimused, kes ja palju kahju hüvitama peaksid, tuleks suunata RKAS-le teemal, millal esitatakse kahjunõue eelpool nimetatud ettevõtetele.