Oksjon tulekul!

[rbl]

Müüdavad Hungari tankid ja hävitajad on downgrade´itud relvasüsteemide ja avioonikaga Nõukogude isendite “monkey” versioonid: T-72M, T-72M1, MiG-29B(9-12A), seega suht kasutu vanaraud, millede moderniseerimine on samahästi kui mõtetu.

[Bigboss]

http://www.armytechnika.cz/nabidka/pasova-technika

[Kapten Trumm]

http://www.osta.ee/laev-vessel-pvl-111- ... 04563.html

Kes tahab sõjalaeva endale, luftitage natuke rahakotti

[Kapten Trumm]

Ainult üks probleem on sellega - asi vajab kutsetunnistusega kaptenit, sest väikelaevajuhi paberitega võib sõita kuni 25 meetrise laevaga.

[ktamm]

Väikelaev kuni 24 m.
Jupp maha saagida.

[Some]

Ehitushind oli 38 miljonit krooni. Päris kena odavnemine 13 aastaga. Huvitav, mis müügi põhjus?

[Kapten Trumm]

Meil ei vaja ju piirivalve enam gunboat'e, vaid multi-kulti-relvastamata reostustõrjelaevu.

Tegelikult on sellele küsimusele juba meedias ka vastatud:
http://www.postimees.ee/1114586/ppa-loo ... ast-vapper

PVL-111 on suhteliselt uus laev, kuid kahjuks ei ole seda tagasihoidlike meresõiduomaduste tõttu võimalik kõigiks meie ülesanneteks efektiivselt kasutada,» märkis PPA merevalvebüroo juht Allan Oksmann. «Eelkõige tekib probleem raskemate mereolude korral.»

Laeva veealuse osa pilte vaadates on näha, et tegemist on kiireks sõiduks konstrueeritud kerega (suht lame ahtriosa annab hüdrodünaamilist tõstejõudu, mis suurel kiirusel hoiab laevakere horisontaalsena ja seeläbi vähendab veetakistust), millele on natuke antud kumerust (ilmselt eesmärgiga vähendada lengerdamist). Piirivalvel aga pole piisavalt pappi kiireks sõiduks kuluva kütuse jaoks, aeglasel käigul või triivpakis on taolist tüüpi laevadele iseloomulik suur õõtsumine, selleks oleksid sobivamad ümarad kerevormid (mis ei toeta jällegi sõidukiirust). Kui selle laeva tegevus on mitmepäevased merepatrullid, siis ilmselt meeskond sellest laevast väga vaimustuses pole. Täpselt samad probleemid on iga taoliseks otstarbeks (suur sõidukiirus) konstrueeritud laevaga, olgu selleks siis kas WWII aegne PT-paat või vene Osa-raketikaater. Lame põhi võimendab lainete üleslükkejõudu samahästi ja asi kiigub ikka päris kenasti.

Täpselt sama dilemma ees olete siis, kui ostate endale paati. Kui enamiku ajast käite kalal või reisite saarelt saarele, tasub osta ümarapõhjaline aegalsekäiguline matkapaat, sest lameda(ma)põhjaline kiirkaater loksutab päevases triivpakis olemisega teil sisikonna segamini. Samas taoline matkapaat ei arenda eriti suurt kiirust, sest ümar ahter ei oma piisavat kandepinda, teatud hetkest sukeldub ahter sügavale, vees asuva kere ristlõikepindala kasvab, tekib tohutu takistus ning ahtrilaine ning kiirust ei tulegi.

[hummel]

Selle laevaga oli tegelikult see jama, et ehitajad projekteerisid raskuskeskme liiga kõrgele (või valesti). Tormiga kipub üleloomulikult kõikuma ja on ohtlik. Korra sattus ka kunagi õppusel avariisse, mille käigus sai viga väiksem piirivalvekaater (ja sellel olnud mehed). Lahendus võiks iseenesest olla alumiiniumist tekiehitise lammutamine ja uue väiksema-kergema projekteerimine, kuid ilmselt ei oleks see finantsiliselt kuigi arukas.

Vaevalt see 100 t laev nii lihtsalt ostjat leiab, sest ta ei ole tsiviilakautuseks kaugeltki multifunktsionaalne ja arvutuste kohaselt ei saa kütusekulu tulla eriti alla 300 ltr/h.

Minu surematu nägemus oleks muidugi, et PPA ei vaja üldse põhifunktsiooniks - merepiiri valveks ja kiprite puhumisreidideks - erilist merelaevastikku peale mõningate suuremate mootorpaatide-kaatrite, mida saab veel treilal vedada. Pääste- ja reostustõrje funktsioon peaks kuuluma VTA-le ja suurte jõudu nõudvate jamade (huvitav, mitu korda aastas neid esineda võiks küll?) lahendamine Mereväele. VTA saaks pääste- ja reostustõrjealuseid kasutada muul ajal multifunktsionaalselt näiteks hüdrograafia ja osasid ka jäämurdetöödeks. VTA-l on praegu väga suur ja suht esinduslik laevastik ning minuteada peab ta end osaliselt isegi omatuludest üleval. Mereväele, kui relvajõule, tuleks aga kooondada kõik relvastatud laevad, mis sarnaselt osade VTA abilaevadega peaksid olema korda-mööda stand-by käsu peale väljumiseks. PPA merevalvekeskuse ülesandeks jääks seejuures kogu reageerimissüsteemi juhtimine, koordineerimine ja käsuõigus rahuajal. Praegu on dubleeriv valvekeskus ka Mereväes, mille kannataks siis kinni panna.

Aga loota, et meie küüned-omapoole-ametnikud eelnimemet vägitükiga riigi huvides hakkama saaksid, on pisut lihtsameelne.

[mart69x]

Karm möelda, et ühe laevukuse amrotisatsiooni maksumus oli 12 aasta jooksul vähemalt ca 10 000 krooni PÄEVAS ja kütuse kulu ka vist mingi 4000 krooni päevas. Lisaks sellel sadama kulud, remondi ja hoolduse kulud + meeskonna kulud jne. Seega kuskil 20 000 krooni päev tulema maksumaksjale selle laeva hinnaks???

[viiking]

MA OLEN LOLL JA IDIKAS, OK, AGA jätkame...rahanumbreid oskab ja suudab kalkullida ainult koolis käinu...seega enne kui post kustub ja siit mind ennegi on kustutatud, mõelge...mis krdi numbritest jutt käib...paberilt lükatakse üle, siis sahtlisse, siis edasi jne., jne., --kuniks asi küps ja taas välja.

Tulemus.

Ainest mõtlemiseks on. Riiklik MAFFIA...Oma rahva heaks? Tervitan ja saluteerin!

MOTT.

[Kapten Trumm]

Selle laevaga oli tegelikult see jama, et ehitajad projekteerisid raskuskeskme liiga kõrgele (või valesti). Tormiga kipub üleloomulikult kõikuma ja on ohtlik

Ohtlik pole mitte selline näiliselt kiikuv laevuke, vaid see mis ei kiigu või õõtsub sedasi "raskelt" - selline läheb kergemini kummuli kui selline "kiikuv". See tundub inimesele loogikavastane, aga nii on. Laeva kummuli keeramine on üldiselt üsna raske, näiteks tavalise lõbusõidukaatrile võib anda isegi 90 kraadise kreeni ja kui raskuspunkti mitte nihutada (pole vett täis, inimesed ei lenda ühte paadi äärde, siis õigesti ehitatud paat keerab end õigeks tagasi.

Küll aga on kindlasti selles "kipakuses" annus tõtt sees, sest laevukese ahtriosa põhi on täiesti lame ja selline kerekuju kõlbab 30-sõlmeliseks kihutamiseks, kuid ei kõlba triivpakis või aeglase kiirusega patrullis loksumisels lainetaval merel - selleks on paremad ümara (munakujulise) põhjaga laevad, kuna selline põhjakuju leevendab lainete mõju laevale paremini. Selline kaater võis olla täiesti vabalt "oksekomeedi" kuulsusega. Lamedapõhjaliste alustega on võimalik saada sama võimsusega suuremaid kiirusi kui V-põhjaliste või ümarakerelistega.

Merepiiri valveks ja kiprite puhumisreidideks - erilist merelaevastikku peale mõningate suuremate mootorpaatide-kaatrite, mida saab veel treilal vedada

Kasutajad ise nende suht kallite suurte RIB-paatide kohta nii ei arva - kasutatavad on nad patrulliteenistuses üksnes vaikse(ma) ilmaga, praktiline lainepiirang nii 3 m (uskuge, Irbeni väinas ei ole see isegi see noor torm veel) ja sõitmine karvase merega raputab sisikonna seest ära. Nõuka piirivalve kasutas siin 38-meetriseid kaatreid, mille kütusetarve tunnis mõõdeti tonnides, eks vist põhjusel, et selliste väikeste asjadega (väinamere jaoks olid siin 25-meetrised) poleks lootust tagada ei meeskonnale tingimusi ega ka relvade kasutamist.

[Kapten Trumm]

Karm möelda, et ühe laevukuse amrotisatsiooni maksumus oli 12 aasta jooksul vähemalt ca 10 000 krooni PÄEVAS ja kütuse kulu ka vist mingi 4000 krooni päevas. Lisaks sellel sadama kulud, remondi ja hoolduse kulud + meeskonna kulud jne. Seega kuskil 20 000 krooni päev tulema maksumaksjale selle laeva hinnaks???

Sama jaburatele konstruktsioonidele (ise oma autoga sõidukilomeeter kallim kui taksoga) on võimalik jõuda vast iga uuena ostetud masinaga, mis müüakse nn esimeses nooruses, sest hinnalangus on kõige suurem poe uksest välja minnes. Ilmselt oleks see laevuke 10a pärast umbes võrreldavas hinnas ja amortisatsioon oleks sootuks teine. Alati on muidugi võimalus, et merepiiri valvab ka FSB piirivalvelaevastik, nemad ilmselt avalikkuses aru oma kütusekulude kohta ei anna.

Praegu just vaatasin, ostjaid taolisele laevale meil ei ole. See on professionaalse kasutusega asjake ja kui mõni arengumaa piirivalve jaole ei tule, siis lõbusõiduks seda ei ostetaks, esiteks pole väikelaevajuhi lubadega opereeritav ja teiseks sellisega sõitmiseks peab miljonär olema.

[hummel]

Piiri valvatakse tänapäeval minuteada radaritega, mitte patrull-laevadega. Kui jutt käib juba piiri kaitsmisest, siis see peaks kaitseväe ülesanne olema.
Nagu ka õhuväed lahendavad õhuruumis toimuvaid vastavaid probleeme.

[Kapten Trumm]

Ei valvata midagi ainult radaritega, vaid tehakse ka merepatrulle ja väljasõite kahtlaste laevade kontrolliks - selleks ongi laevu tarvis.
Kas merevägi või PV, on iseasi. See, et PV laevastik enamasti sadamas konutab, pole mitte kasutuse puudus, vaid ikka rahapuudus.
Kõige kuumem koht on seejuures Narva jõe suue.

[mart69x]

Mis kuradi autoga hinnast võrdlemisest sa räägid. Hetkel on selle laeva ostuhinnast jäänud 12 aastaga järgi ümardatult 1% kuigi laeva eluiga peaks palju pikem olema võrreldes autoga ja samas pole sellel laeval ka töötunde väga palju. 12 aastat vanal autol on enamasti jääkväärtus ca 10 kuni 20% oatuhinnast. Seega riigi poolt on olnud mõttetu ost ja jutul lõpp. Tegemist on olnud raha ebaefektiivse kasutamisega.