Oksjon tulekul!
OK selge, mida silmas pidasid nüüd. Nagu sa nägid, need F-16 kiirusomaduse eelised on vaieldavad ja suhtelised- õhumanöövrites hoiab JAS-39D oma kinemaatilist energiat paremini kui F-16, mis lubas Saabil A to A lahingus Norra F-16 ületada nii lähi kui BVR situatsioonides.Kapten Trumm kirjutas:Kompromiss - stardi- ja maandumisomadused F-18-lt ning kiirusomadustelt F-18-st parem (kuid jääb F-16-le alla). Miinus mõned asjad, siis ameeriklastel on põhivarustuses, kuuluvad seal (kalli) lisavarustuse nimekirja
kaur3 kirjutas:Trumm, seleta lähemalt kuidas Eesti võimalik lennuvägi saaks hakkama SEAD ülesannetega (Leningradi oblasti S-300 ja S-400 näiteks pluss madalama taseme ÕT-relvad) ning üheaegse maismaasihtmärkide ründamisega.
Liibüa näide- esimene rünnak ÕT süsteemdiele tehti Tomahawkidega.
Meil, peaks olema näiteks maal paiknevad Naval Strike Missile tüüpi raketid, millele ARM pea saada ja lennukaugus 185km ning hind 1-1.5 miljonit USD. Selline all-in-one võimekus väikeriigi puhul ei päde- tulemuseks on keskpärasus igal tasemel, mis suurema oponendi spetsialiseeritud (air superiority) lennukitüüpide vastu ei saa. See oli ka põhiline kaalutlus, miks rootslased JAS-39 multi-role võimekusele nii vähe rõhku panid. JAS-39 on selgelt ja peamiselt mõeldud oma õhuruumi kaitsma ja puhtana hoidma ning seda tunduvalt enam kui F-16 või F-18, mis on mõeldud koos kasutamiseks F-15-ga, kes on eelnevalt initsiatiivi õhus haaranud.
Ülesanded:
Merepiiri kaitse: autodel RBS-15 või Naval Strike Missile tüüpi raketid
ARM võimekus ning piiritaguste S-300 /S-400 tasalülitamine: Jällegi maal paiknevad tiibraketid (RBS-15 või NSM)
Õhuruumi lukku keeramine: Keskmaa ÕT kombineeritult hajutatud ja maanteelt startivate JAS-39 hävitajatega nagu kasutati P-Vietnamis Mig hävitajaid . VF on maavägede vastase õhusõja dimensiooni kadumine esimeste konflikti päevade jooksul kordades valusam kui meile. Mingi jutt, et meie hävitajad peavad maamärke hävitama jne on ulme meie võimaluste juures- nende esmane ja konsentreeritud roll olgu ÕT ruumi nii kaua lukus hoidmine kui võimalik.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40155
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ei ole päris tõsi, Gripeni teine samasuur ülesanne on anti-ship (vaata rannajoone pikkust) RBS-15 rakettidega. Tegelikult oli see juba Viggeni ajal nii. Rootslane oskab ka arvutada ning sai juba 30 aastat tagasi aru, et sellise rannajoone kaitsmine ei ole reaalne üksnes mere või maismaa süsteemidega, sest seda on liiga palju vähemobiilsele platvormile.
ARM on Rootsi oludes vähe teisejärguline, sest Eestist poleks venelased ÕT relvadega ulatunud Rootsi kohal midagi ohustama. Selleks tulnuks enne Soome alistada. Rootsil pole ju maapiiri venelastega ning vene ÕT hakkaks esmalt edenema "ülalt alla" alates väheasustatud tundra-aladest kaugel Põhjas.
Meil aga ulatub venelane piltilikult öeldes Ämari glisaadiala tulistama, jäädes ise piiri taha. Sealhulgas ka ohustama NATO airlifti.
Edasi on küsimus, kuidas see oht elimineerida/heidutada? Üks võimalus oleks muidugi ka ESTSOF. Aga kui S-300 veetakse Suursaarele? Lähevad paadiga?
Hetkel - oleme ausad, Eestil ei ole ja ei saagi olla elujõulist plaani Ämari kohal õhuruumi puhtana hoidmiseks. Me suudame parimal juhul Iglaga Ämari ümber luuravaid spetsnaznikke mööda metsa taga ajada.
Ja high value assetid EI TULE siia enne, kui asi on turvatud, rääkigu kaitseminister või kes iganes meedias, mida soovib. Sealhulgas ka meie osalusega airlifterid. Need võivad käia kenasti Kabuli ja Bagrami vahet.
Ja vastane saab sellest suurepäraselt aru - kui Brüssel hakkab arutama abivägesid, liiguvad mõned kaugmaa kompleksid Ivangorodi alla ja ongi FINITO. Nende hävitamiseks peab võõrriik, kes ise pole otseselt sõjas, ründama tuumariigi territooriumi.
ARM on Rootsi oludes vähe teisejärguline, sest Eestist poleks venelased ÕT relvadega ulatunud Rootsi kohal midagi ohustama. Selleks tulnuks enne Soome alistada. Rootsil pole ju maapiiri venelastega ning vene ÕT hakkaks esmalt edenema "ülalt alla" alates väheasustatud tundra-aladest kaugel Põhjas.
Meil aga ulatub venelane piltilikult öeldes Ämari glisaadiala tulistama, jäädes ise piiri taha. Sealhulgas ka ohustama NATO airlifti.
Edasi on küsimus, kuidas see oht elimineerida/heidutada? Üks võimalus oleks muidugi ka ESTSOF. Aga kui S-300 veetakse Suursaarele? Lähevad paadiga?
Hetkel - oleme ausad, Eestil ei ole ja ei saagi olla elujõulist plaani Ämari kohal õhuruumi puhtana hoidmiseks. Me suudame parimal juhul Iglaga Ämari ümber luuravaid spetsnaznikke mööda metsa taga ajada.
Ja high value assetid EI TULE siia enne, kui asi on turvatud, rääkigu kaitseminister või kes iganes meedias, mida soovib. Sealhulgas ka meie osalusega airlifterid. Need võivad käia kenasti Kabuli ja Bagrami vahet.
Ja vastane saab sellest suurepäraselt aru - kui Brüssel hakkab arutama abivägesid, liiguvad mõned kaugmaa kompleksid Ivangorodi alla ja ongi FINITO. Nende hävitamiseks peab võõrriik, kes ise pole otseselt sõjas, ründama tuumariigi territooriumi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lugesid ikka minu postituse läbi Kapten Trumm- tõin ju seal RBS-15 + JAS-39 koosluse välja. Laevavastaseid rakette suudavad lasta isegi 1 ja 2 tranche EF Typhoonid, mis on selgelt air superiority mitte aga multi role lennukid. Seega see sinu RBS-15 näide ei lükka ümber rootslaste väidet, et JAS-39 on peamiselt A to A lennuk suunitlusega õhuruumi lokaalsele kaitsele- täpselt see mida vajame.
Võrdle ikka Rootsi ja Eesti rannajoone pikkust ka- RBS-15 või (NSM) oma 250km (185km) lennuulatusega ei peagi meie väikses sõjateatris mobiilne olema ja võib vabalt maal paikneda. 3-4 patareid RBS-15 hajutatult 5-30km rannajoonest (Pärnu, Saaremaa, Keila, Kunda) ja rannajoon on enam kui kaitstud. Õhk-maa toetus lennuväelt on küll asi, mida endal pole vaja arendada ja mille puhul võiks peaks NATOle lootma. Kogu ressurss pigem suunata õhk-õhk võimekusse.
No ja neid S300 ja S400 saite võib maha võtta näiteks sellise 500km ulatusega ja 950 000€ per tükk maksva tiibraketiga Taurus, mille CEPi on hinnatud alla 10m. Peaks ju piisav olema.
Võrdle ikka Rootsi ja Eesti rannajoone pikkust ka- RBS-15 või (NSM) oma 250km (185km) lennuulatusega ei peagi meie väikses sõjateatris mobiilne olema ja võib vabalt maal paikneda. 3-4 patareid RBS-15 hajutatult 5-30km rannajoonest (Pärnu, Saaremaa, Keila, Kunda) ja rannajoon on enam kui kaitstud. Õhk-maa toetus lennuväelt on küll asi, mida endal pole vaja arendada ja mille puhul võiks peaks NATOle lootma. Kogu ressurss pigem suunata õhk-õhk võimekusse.
No ja neid S300 ja S400 saite võib maha võtta näiteks sellise 500km ulatusega ja 950 000€ per tükk maksva tiibraketiga Taurus, mille CEPi on hinnatud alla 10m. Peaks ju piisav olema.
Vaata ette, annad siin tuumapüromaanile kasutajale Eldrp halba inspiratsiooni.medieval kirjutas:Sõja ajal tuleb üks kõmakas selle Taurus KEPD 350-ga Sosnovõi Bor tuumaelektrijaamale panna ning siis ei taha üksi sõdur enam Peipsist põhja poolt läbi tulla, rindejoon mida kaitsa, poole väiksem. Ega see vist väga hästi ka meie elanikele mõjuks sealkandis, aga... mis sa meeleheitest ikka teed.
[quote=\\\\\\"Tiam\\\\\\"]
No ja neid S300 ja S400 saite võib maha võtta näiteks sellise 500km ulatusega ja 950 000€ per tükk maksva tiibraketiga Taurus, mille CEPi on hinnatud alla 10m. Peaks ju piisav olema.[/quote]
Lubage küsida kust see lennuk selle Taurusega startima peaks? Suursaarelt Sõrve sääre tippu on ainult 375 km.
Igasugune tõsisem sõjaline konflikt tähendaks Eesti riigi ja rahva lõplikku hävingut. Kellele neid hävitajaid, liikursuurtükke ja tanke enam siis vaja on? Ma usun, et isegi T-50/FA-50 oleks selles mõttes overkill...
Mis mõtet on sellise masohhismiga tegeleda?
No ja neid S300 ja S400 saite võib maha võtta näiteks sellise 500km ulatusega ja 950 000€ per tükk maksva tiibraketiga Taurus, mille CEPi on hinnatud alla 10m. Peaks ju piisav olema.[/quote]
Lubage küsida kust see lennuk selle Taurusega startima peaks? Suursaarelt Sõrve sääre tippu on ainult 375 km.
Igasugune tõsisem sõjaline konflikt tähendaks Eesti riigi ja rahva lõplikku hävingut. Kellele neid hävitajaid, liikursuurtükke ja tanke enam siis vaja on? Ma usun, et isegi T-50/FA-50 oleks selles mõttes overkill...
Mis mõtet on sellise masohhismiga tegeleda?
Viimati muutis vetewana, 23 Mär, 2011 19:23, muudetud 1 kord kokku.
Ma räägin siin kogu aeg ja kõikides postides maismaal paiknevatest tiibrakettidest (Taurus ja RBS-15) ja olen siin vastu vaielnud Kapten Trummile teemal ARM kasutamise võimaluse vajalikkusest lennukite puhul Ka minu hinnangul on lennukitega S-400 jahtimine ilma eelneva Eestile kättesaamatul tasemel ECM sõjategevuseta on enesetapp. Seega enne sõimavale laadile kalduvat mahategemist loe ennem mu postid hoolikalt läbi ja klõpsa toodud viidetele. Taurus on 100% olemas nii veoautokastist konteinerist lastavana (kas või tsiviilrekka pealt) kui ka laevalt lastavana. Loe nüüd korra veel mu postitus üle:vetewana kirjutas:Lubage küsida kust see lennuk selle Taurusega startima peaks? Suursaarelt Sõrve sääre tippu on ainult 375 km.Tiam kirjutas: No ja neid S300 ja S400 saite võib maha võtta näiteks sellise 500km ulatusega ja 950 000€ per tükk maksva tiibraketiga Taurus, mille CEPi on hinnatud alla 10m. Peaks ju piisav olema.
Igasugune tõsisem sõjaline konflikt tähendaks Eesti riigi ja rahva lõplikku hävingut. Kellele neid hävitajaid, liikursuurtükke ja tanke enam siis vaja on?
Mis mõtet on sellise masohhismiga tegeleda? Ma usun, et isegi T-50/FA-50 oleks selles mõttes overkill...
Tiam kirjutas: Liibüa näide- esimene rünnak ÕT süsteemdiele tehti Tomahawkidega.
Meil, peaks olema näiteks maal paiknevad Naval Strike Missile tüüpi raketid, millele ARM pea saada ja lennukaugus 185km ning hind 1-1.5 miljonit USD. Selline all-in-one võimekus väikeriigi puhul ei päde- tulemuseks on keskpärasus igal tasemel, mis suurema oponendi spetsialiseeritud (air superiority) lennukitüüpide vastu ei saa. See oli ka põhiline kaalutlus, miks rootslased JAS-39 multi-role võimekusele nii vähe rõhku panid. JAS-39 on selgelt ja peamiselt mõeldud oma õhuruumi kaitsma ja puhtana hoidma ning seda tunduvalt enam kui F-16 või F-18, mis on mõeldud koos kasutamiseks F-15-ga, kes on eelnevalt initsiatiivi õhus haaranud.
Ülesanded:
Merepiiri kaitse: autodel RBS-15 või Naval Strike Missile tüüpi raketid
ARM võimekus ning piiritaguste S-300 /S-400 tasalülitamine: Jällegi maal paiknevad tiibraketid (RBS-15 või NSM)
Ma ei sõima ega tee maha kedagi aga siiski minu isiklik arvamus on, et see millega te siis suuresti tegelete on puhas vaimne masohhism.
Teatavasti ka tiibrakette on võimalik alla lasta, nii et pole erilist vahet kas sa lased selle välja lennukilt või autolt.
Pealegi õhutõrjet on võimalik mitmekordselt dubleerida. Ei ole päris nii, et venelased liigutavad oma S-400 kompleksi sinna Suursaarele või kuhu iganes ja jäävad siis vastase tiibrakette ootama. Tegelikuses aga pannakse sinna S-400 kaitseks püsti veel omakorda Pantsir, Tor või mis iganes üksus.
Teatavasti ka tiibrakette on võimalik alla lasta, nii et pole erilist vahet kas sa lased selle välja lennukilt või autolt.
Pealegi õhutõrjet on võimalik mitmekordselt dubleerida. Ei ole päris nii, et venelased liigutavad oma S-400 kompleksi sinna Suursaarele või kuhu iganes ja jäävad siis vastase tiibrakette ootama. Tegelikuses aga pannakse sinna S-400 kaitseks püsti veel omakorda Pantsir, Tor või mis iganes üksus.
Ok, pannakse S-400 Suursaarele, see on ju ka puhtalt kaitsev vidin. Gripeni algkontseptsioon oli ju ka "Point Defensive Interceptor". Eesti ongi umbes sama väike nagu "point". Siin mehed aga räägivad ründevõime olulisusest. Kui Eesti kuulutab sõja siin regioonis kellegile, siis on puhta jama majas.
Kui me mõtlematult siit ühe tiibraketi vales suunas teele paneks, siis peaks äkki püssiga metsa elama minema järgmine päev.
Kui me mõtlematult siit ühe tiibraketi vales suunas teele paneks, siis peaks äkki püssiga metsa elama minema järgmine päev.
Algsest teemast, milleks oli \\\\\\\"Aga miks meile ei pakuta?\\\\\\\" oleme juba jõudnud ei tea kuhu...
Sellepärast ei pakuta, et ei ole vaja!
Ma olen kindel, et isegi kui pakutaks, neid ei võetaks vastu. Ja ma julgen arvata, et isegi kui pakutaks midagi hoopis enamat, ei võetaks sedagi vastu. Mis mõtet on siis pakkuda neile kel vajadus puudub?
Kunagi oli selline uudis:
http://www.postimees.ee/?id=260611
Balti taevast jäävad tõenäoliselt aastakümneteks valvama meie liitlaste hävituslennukid, sest kolme riigi kaitseministrid leppisid reedel Vilniuses kokku, et Balti riigid endale hävituslennukeid ostma ei hakka.
Kunagi valvasid aastakümneid meie taevast vaprate vennasvabariikide lendurid idast, seekord läänest.
Ja miks peaksimegi me seda ise tegema? Vaata kui palju kulusid me sellega iga aasta kokku hoiame. Maksame iga aasta ainult mingi sümboolse summa ja ongi tehtud. Lendama peaksid nad niikuinii, mis vahet sel siis on kus nad lendavad, lennaku siis parem juba siin. Lisaks hoiavad tehtavatelt kulutustelt mingi osa kokku. Ma kujutan ette , et see on selline kolmepoolne kompromiss, esiteks venelased on rahul, teiseks liitlased kes lendavad on rahul ja kolmandaks, mis kõige tähtsam eestlased ise on rahul, nii et igatmoodi kasulik värk.
Sellepärast ei pakuta, et ei ole vaja!
Ma olen kindel, et isegi kui pakutaks, neid ei võetaks vastu. Ja ma julgen arvata, et isegi kui pakutaks midagi hoopis enamat, ei võetaks sedagi vastu. Mis mõtet on siis pakkuda neile kel vajadus puudub?
Kunagi oli selline uudis:
http://www.postimees.ee/?id=260611
Balti taevast jäävad tõenäoliselt aastakümneteks valvama meie liitlaste hävituslennukid, sest kolme riigi kaitseministrid leppisid reedel Vilniuses kokku, et Balti riigid endale hävituslennukeid ostma ei hakka.
Kunagi valvasid aastakümneid meie taevast vaprate vennasvabariikide lendurid idast, seekord läänest.
Ja miks peaksimegi me seda ise tegema? Vaata kui palju kulusid me sellega iga aasta kokku hoiame. Maksame iga aasta ainult mingi sümboolse summa ja ongi tehtud. Lendama peaksid nad niikuinii, mis vahet sel siis on kus nad lendavad, lennaku siis parem juba siin. Lisaks hoiavad tehtavatelt kulutustelt mingi osa kokku. Ma kujutan ette , et see on selline kolmepoolne kompromiss, esiteks venelased on rahul, teiseks liitlased kes lendavad on rahul ja kolmandaks, mis kõige tähtsam eestlased ise on rahul, nii et igatmoodi kasulik värk.
Trumm, tänud seletamast! Mis missioonid meie õhuväele siis jääksid? Air-policing?
Tiam, kas Sinu poolt pakutud raketid hammustavad lingi all olevad võimalikud segajad läbi? Mida oleks vaja nende teelt kõrvaldamisek?
http://www.ausairpower.net/APA-SAM-DefA ... ocId679399
SAM kompleksid on vaid osa Eesti lennuväe vastu suunatud ohtudest.
http://www.globalsecurity.org/military/ ... 1/Ch10.htm
Tiam, kas Sinu poolt pakutud raketid hammustavad lingi all olevad võimalikud segajad läbi? Mida oleks vaja nende teelt kõrvaldamisek?
http://www.ausairpower.net/APA-SAM-DefA ... ocId679399
SAM kompleksid on vaid osa Eesti lennuväe vastu suunatud ohtudest.
http://www.globalsecurity.org/military/ ... 1/Ch10.htm
Viimati muutis kaur3, 23 Mär, 2011 21:59, muudetud 1 kord kokku.
Sümboolse summa?! Seda kolme riigi peale kokku. Pigem see näitab madalat aktiivsust kaasarääkimises. Täpsemalt hoolimatust.
/.../ praegu maksavad Balti riigid õhuturbe kõigist kuludest vaid väikese osa, mis on seotud liitlaste kaitseväelaste majutamise ja transpordiga, ent trend on pigem sinnapoole, et järjest enam tuleb kinni maksta kõik liitlaste õhuturbega seotud kulud./.../
kas otsuste tegemise edasilükkamine kuidagi parandab olukorda?
Eelnevalt küse air-policing'i kohta on õigustatud. Lisaks veel ka valmisolek kasutada NATO ühisoperatsioonides. See, kas need on Gripenid, ja kogu muu nodi tuleb kpt Trummi meelest kohale viia nt Globemasterite osakute najal on juba delo-tehniki ja kahtlemata nö saavutatav igas asendis.
/.../ praegu maksavad Balti riigid õhuturbe kõigist kuludest vaid väikese osa, mis on seotud liitlaste kaitseväelaste majutamise ja transpordiga, ent trend on pigem sinnapoole, et järjest enam tuleb kinni maksta kõik liitlaste õhuturbega seotud kulud./.../
kas otsuste tegemise edasilükkamine kuidagi parandab olukorda?
Eelnevalt küse air-policing'i kohta on õigustatud. Lisaks veel ka valmisolek kasutada NATO ühisoperatsioonides. See, kas need on Gripenid, ja kogu muu nodi tuleb kpt Trummi meelest kohale viia nt Globemasterite osakute najal on juba delo-tehniki ja kahtlemata nö saavutatav igas asendis.
Viimati muutis setu, 23 Mär, 2011 22:54, muudetud 5 korda kokku.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Hetke seisuga enam paremat olukorda ei saakski olla. See on selline tehing, millest kõik võidavad. Milles see madal aktiivsus ja hoolimatus siis täpsemalt seisneb? Kas selles, et makstakse ainult mingi murdosa tegelikest kuludest? Samas ega otsuse edasilükkamine ka olukorda otseselt halvenda. Seni kuni me ei pea kinni maksma liitlaste õhuturbega seotud kõiki kulutusi, sealhulgas lennukite amortisatsiooni oleme omadega plussis.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist