Ülehelikiiruse lööklaine relvana

[Soobel]

Kuulsin sõbra käest, et ameeriklased lõhkunud Vietnamis raudteeliine niimoodi, et litsuti pikuti raudtee kohal üle 1M ja rööpad lennanud liiprite küljest lahti.

Kas selline asi on reaalne?

Endal veel siin väike ulmeloo projekt, kus kohati figureerib atmosfääris pooleteisekilomeetrine emalaev - põhimõtteliselt kolmnurkne vaidtiib, sadakond meetrit paks.

Füüsikateadlikemate kodanike käest tahaks küsida, mis sellise peletise liigutamisega atmosfääris kaasneda võiks? Kui mõne kilomeetri kõrgusel üle 1M lasta, peksab kõik pulbriks, mis alla jääb? Kuidas sellisega üldse kosmose ja atmosfääri vahet käia? Tõusta eelhelikiirusega kuhugi 20000 meetri peale ja alles seal hakata takka andma, et allolijaid säästa?

[Kapten Trumm]

[Soobel]

Mis pildi peal toimub (näen küll üle 1M madallennul fantoomi)? Mis sellise ülelennu tagajärjed on?

[EOD]

Rööpad vast liiprite küljest lahti ei tule, kuid ülehelikiirusel lennuga kaasneb lööklaine, mis läheb üle helilaineks. See on koonuse kujuline. Mida suurem kiirus, seda "teravam" koonus. Praktiliselt väga madala ülelennu korral kahjustub vähemalt kõrvakuulmine, kõrgema puhul kuuldakse pauku sellel joonel, kus helilaine maani jõuab.
Kuskilt meenub, et Hruštšovi ajal oli seda taktikat kasutatud Venemaal mingite rahvarahutuste vastu.

[Soobel]

Mäletan 1986 Tartus juhtumit, kus paugu tagajärjel läksid mõned aknaklaasid. Ajakirjanduses oli vaidlus, Tartu lennuväli ajas tagasi, et polnud nende lennuk. Ise tulin sel ajal koolist koju ja nägin seda lennukit - lendas parasjagu nii kõrgel, et tundsin ära - tahapainutatud tiibadega Tu22m. Ei mäleta, kas ka valge jutt taga oli, ilmselt pidi olema, muidu poleks teda märganud. Selge külm sügispäev oli. Ja see mütakas oli ikka tummine, tundis rohkem keha kui kõrvaga, nagu tulnuks subwooferist. Ehmatas ka omajagu, lennuk oli selleks ajaks ammu üle lennanud.

[Kasutajanimi]

kusjuures kunagi oli USA-s projekt Pluto mis käsitles tuumajõul lendavat raketti.

http://en.wikipedia.org/wiki/Project_Pluto

the radiation from its engine, coupled with the shock wave that would be produced by flying at Mach 3 at treetop level, would have left a wide path of destruction wherever it went. The SLAM as proposed would carry a payload of many nuclear weapons to be dropped on multiple targets, making the cruise missile into an unmanned bomber.

[Hellcat]

yks kindel asi on ka see et kui sust läheks mööda paari meetri kauguselt mõni ülehelikiirusega sõiduvahend või asi, siis inimkeha saaks sellelt lööklainelt sihukese matsu et saaks silmapilkselt surma...
sama asi on ka rongidega,need võiksid vabalt juba nii kiiresti liikuda kuid kõik ümbritsev satuks ohtu kuna lööklaine hävitaks nii mõndagi hõlpsalt...

tolle pildi peal on näha kuidas tekib lööklaine madallennul...tea mis selle laine maani jõudmise tagajärg oli aga vaevalt mõni inimene siis nii ohtlikult lähedal oli...lööklaine võis ka maale,asfaltile mingi jälje jätta...kes teab.

[Hydrazine]

Helilained levivad heliallikast lähtuvalt ringikujuliselt igas suunas ühtlaselt. Kui heliallikas liigub, siis tekib heliallika taha nö koonus, mille teravus sõltub otseselt heliallika liikumiskiirusest(mingil määral ka keskkonnast, näiteks helikiirus sõltub antud teema korral õhurõhust): http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Sonic_boom.svg
Kui objekt(lennuk) liigub alla helikiiruse, siis lained levivad heliallikast lähtudes nö igaüks omasoodu hajusalt, kui aga objekt liigub üle helikiiruse, siis helilained moodustavad ühe helikiirusel liikuva frondi, sest nad jäävad üksteisele nö jalgu(lennuki nina pootl tekitatud helilaine ei jõua saba poolt tekitatud lainete eest ära). See kui palju aknaklaase kildudeks lendab või kui palju keegi ehmub sõltub konkreetselt selle helifrondi poolt tekitatud rõhust aga igasugune raudteede lammutamine on täielik utoopia.
Teada on, et venelased terroriseerisid afganistaanis niimoodi külasid tehes ülehelikiirusega ülelende aga peale korraliku ehmatuse ei juhtunud midagi. Savionnid jäid püsti ja aknaklaase neil ju polnud.
Minu lapsepõlv oli "sonic boome" täis(Pihkva poolt tulevad punakotkad hoolitsesid selle eest) ja ei ole mu kõrvakuulmisel häda midagi. Tänapäeva rullnokad oma kilukarpi installitud helisüsteemidega kahjustavad oma kuulmist palju enam kui mõni üksik kõmakas. Sonic boomi puhul lisabki müstikat ja paanikat see ehmatuse moment, et justkui ei millestki käib korraga babahhh... Ega välk ja pauk on ka nö "sonic boom" aga seal annab lähenevast helifrondis märku eelnev välgusähvatus, ja pole häda meil kellegil ja raudteed püsivad ka koos
Aga need koonusekujulised udupilved lennukite ümber ei ole otseselt just seotud helikiiruse ületamisega. Need tekivad teinekord ka madalamatel kiirustel. Täpse olemuse üle on vastakaid arvamusi aga levinud arusaam on, et tegemist on õhuniiskuse ja kiirelt vahelduvate rõhkude tõttu tekkivate kondenspiiskadega.

[Soobel]

Mõtlesin selle üle natuke järgi ja jõudsin möningaste järeldustele.

Pommi plahvatusel tekkib hetkeliselt atmosfääri teatud kogus uut gaasi (lõhkeaine põlemisgaasid). Selle gaasikera tekkimisega kaasnevad tagajärjed on sõltuvuses gaaside hulgast ja nende tekkimise kiirusest, peenem kunsttükk oleks välja arvutada, mis mõõtmeteni paisudes see gaasikera tekitab lööklainet. Siit saaks kätte ka selle lennuki jämeduse ehk kui suure läbimõõduga lennukikere peab olema, et ta üle heli lennates teeks samatugeva lööklaine kui kõnesolev pomm. Midagi erilist ilmselt sellega ei kaasne. Tegelikult ei kaasne vist ka suvalise kahurimürsu plahvatusega paarikümne meetri kõrgusel midagi peale ehmatuse, kui killud välja jätta? Aknad jääks terveks?

Teine lugu oleks 100 meetrit jämeda ulmelaeva või meteoriidiga, selle ülelennuga ikka peaks mõningased tagajärjed kaasnema.

[EOD]

Ära võrdle näppu ja seda teist asja. Ülehelikiirusega lennuki või näiteks püssikuuli lennuga ja lõhkeaine plahvatusega kaasnev pauk on oma olemuselt üksjagu erinevad.
Plahvatusel toimivad laengu vahetus läheduses plahvatusproduktid. Sealt edasi lööklaine, mis läheb üle helilaineks. Kusjuures plahvatusel moodustunud gaaside kogus ei pruugi olla suurem enne plahvatust olnud gaaside kogusest. Näiteks paukgaasi (hapnik+vesinik) plahvatusel moodustub lõpp-produktina vesi, mille maht on reageerinud gaaside omast väiksem. Vaid plahvatuse hetkel on gaaside maht suurem. Samuti on alarõhu faas eriti tugev nn. vaakumlahingumoonal, mis kasutab õhuhapnikku. Kõrge kalorsusega kütuse kiirel põlemisel õhus tekib esmalt ülerõhk ja seejärel tugev alarõhk. Seda viimast taluvad näiteks inimese keharakud tunduvalt halvemini kui ülerõhku. Lööklaine tugevus ei sõltu vaid plahvatanud lõhkeaine kogusest ja kaugusest, vaid ka näiteks peegeldustest. Samal kaugusel epitsentrist võib ülerõhk erineda 3 - 8 korda.
Ka lendava keha ümber on teatud alarõhk, kuid see ei levi kuigi kaugele.

[T-62]

Lugedes siin eelnevaid kirjutisi, julgen arvata, et helibarjääri ületamine ei ole inimesele eluohtlik. Lisaks omad üle elamised. Nimelt lendasid mul õndsal N- ajal punakotkad igal selgel päeval üle maja. Ja asukoht on selline, et see kriitiline moment saabus just minu pea kohal. Isegi ei ehmatanud selle väikese mütaka peale. Muud häda ei kurda midagi, aga kuulmine ei ole enam 100%, tea kas peaks kompensatsiooni nõudma, kelle käest? Maja seisab koos. Raudtee lammutasid inimesed, muide seda mööda sõitis viimane kitsarööpmeline reisirong Eestis.

[Soobel]

Raudtee lammutasid inimesed, muide seda mööda sõitis viimane kitsarööpmeline reisirong Eestis.

Kas see või?
http://fotoalbum.ee/photos/Soobel/sets/516737

Paukgaasi plahvatusel on küll hetkeks vabanevate gaaside ruumala suurem: soojuspaisumine (Litakas pole muidugi nii kõva kui lõhkeaine toimel)

Võrdlusmoment on ikka olemas - kui kõrgelt või kaugelt punakotkad üle panid? Pakun, et sellisest kaugusest, kus, kui mürsk plahvataks ja sa kildudega pihta ei saaks, kuuleksid ka paljast pauku ja tagajärgi ei oleks. Kui aga see lennuk litsuks sinust mööda 2m kauguselt, siis lööks ikka vist lapikuks küll.

[T-62]

Ma mõtlesin Riiselja ja Ikla vahelist teed, kus väidetavalt sõitis viimane kitsarööpmeline reisirong (100% ei luba).

Kes seda lennukite kõrgust enam nii täpselt oskab öelda. Viimases lõpus eriti ei paugutatud, see-eest lendasid üle ikka suhteliselt madalalt.

Sagedasem paugutamine oli 1970 ja varem. Vahel võttis aknaklaasid klirisema küll. Ja hobune, kes ei kartnud autot, traktorit ja isegi vanakuradi vanaema, läks ikka täitsa lolliks.

Mingisugune lööklaine on kindlasti olemas. Ise olen kuulnud legendi, et venemaal rajati madallennul metsasihte . Palju sellel jutul tõepõhja all on, ei tea.

[maanus]

Ühes filmis (mis ei pruugi olla reaalsus) 2 debiili ronisid lennuvälja maandumisrajale, et proovida 747 pöörisjälje tugevust!
Kui see 747 neist maandudes ülimadalalt üle lendas siis need vennakesed lendasid sealt rajalt põõsasse nagu kaltsukotid. Ja seda maandumiskiirusel!
Mis juhtuks siis ülehelikiirusel???

[Tux]

lennukimootoriga ei maksa jõudu proovida...
http://video.bgstuff.net/index.php?opti ... nk&id=1073
http://uk.youtube.com/watch?v=XKt5uCHu7 ... re=related
http://uk.youtube.com/watch?v=Zxf4rrS-b ... re=related
http://uk.youtube.com/watch?v=BE0IqW0JH ... re=related