Tehisintellektist ja selle militaarkasutusest

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Vaevalt, et teatud homo sapiensi omadusi masinale omistada õnnestubki. Näiteks leidlikkus, improvisatsioon jne.
Offtopic hoiatus!

Muu jutu üle ei viitsi edasi diskuteerida (seda on siin juba tehtud), kuid see lause ei lase mitte vaiki olla. Mille poolest siis inimene nii väga eriline on? Meie maailmakäsitlus on reeglina nii enesekeskne, et natukenegi kaugemale on raske näha. Kunagi oldi täiesti kindlad, et maakera on nii eriline, et kogu stuff tiirleb selle ümber. Siis tuli Kopernikus.

Inimene on vaid vaevalt enamat kui loomaliik, millel on mõningase analüütiliseks mõtlemiseks vaba ressursiga massiivselt paralleelne neurovõrkudel põhinev bioloogiline vektorarvuti. Suurema osa oma oskustest oled sa omandanud elu jooksul e. siis teisisõnu ise endasse programmeerinud. Leidlikkus ja improvisatsioon on järgmiste aju eripärade loomulik tagajärg:
• Mustrite eristamine (nii sensoorne kui ka mentaalne)
• Motoorne kontroll
• Eeldamine
• Paindlik suhtestamine
• Intuitsioon
• Edukas ära arvamine

Kahjuks on aju ka:
• Aeglane
• Ebatäpne
• Teeb vääraid üldistusi
• Omab eelarvamusi
• On tihti võimetu selgitama oma tegevusi ja järeldusi

Ajule sarnaselt toimivaid AI juppe on loodud juba ammu ja luuakse aina edasi. Teadliku arvutisüsteemi loomine pole mitte küsimus "kas", vaid "millal".

Kogu see plära inimese erilisusest tuleneb usust jumalasse, millist usku haritud inimene reeglina ei evi.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Postitus Postitas Gideonic »

Kapten Trumm kirjutas:
Tehisintellektiga on seotud ka hoopis ohtlikum teema, mis kindlasti ei lase poliitikutel masinaid "puldi juurde" lubada. Küsimus on autonoomsete masinate kontrollitavuses ja lojaalsuses - maailma filmitööstus on hunnikutena tootnud reaalsuse lähedasi õudukaid sellest, mis juhtub kui tehisintellekt hakkab oma elu elama - Terminator, Stealth ja nii edasi. Viimane on muide UAV teemaline.
Olles ise IT haridusega ja ka selles valdkonnas töötav (samuti ka reaalaja-süsteemidega kokku puutnud) võin öelda, et need filmid on tänapäeva mõistes ikka paras utoopia. See ei saa hetkel osutuda probleemiks. Katsun ka põhjendada miks nii.

See asi muutuks probleemiks kui suudetaks valmis teha tegelik tehisintellekt kasvõi väga algeliseltki. Tähendab, arvutisüsteem mis oleks suuteline ISE ulatuslikult õppima. Praegused nn "õppivad" süsteemid on tegelikult kurja vaevaga programmeeritud muutma mingeid parameetreid mingis väga kitsas vahemikus. Meeletu vaev on nähtud, et tagada, et selle "õppimise" käigus arvuti midagi kanni ei keeraks. Seda mida nad sel hetkel teevad, ei ole nad suutelised analüüsima.

On olemas terve rida projekte, kus üritatakse midagi taolist saavutada ja väikestviisi on selles osas ka areng toimudnud. Kuid hoolimata meeletust tööst ei ole veel suuri edasiminekuid tehtud, järgmine natukenegi lootustandev õlekõrs on kui hakatakse arvutitega täsemalt emuleerima inimese ajurakkude vahelist närvivõrkku. Siin aga jääb veel aruvutsvõimsus vajaka.

Kuna ka see ei garanteeri mingit sisulist lahendust võib ka esimeste kasvõi minimaalselt ise mõtlevate süsteemidega minna 10-15 aastat kuni lõpmatus, kuna võib ka selguda et need on põhimõtteliselt võimatud.

Ning kui kunagi mingi selline süsteem ka tehakse (isiklikult siiski väga loodan et see siiski on võimalik :P) ei hakka üksi hull ja loll programmeerija seda lambist militaar-tehnoloogiaga ühendama nagu filmis ! :roll:


Ja nüüd sellest ,kuidas 99,9% tänapäeval nii argielus ka ka militaar-valtkonnas olevad ning tulevad arvutisüsteemidt töötavad :

Sisuliselt võib neid ette kujutada kui väga suure arvutusvõimsuse, suutlikusega tegeleda 100 000 asjaga korraga, kuid lõpmatult lolli ametnikuna:

Puutudes kokku probleemiga (saades mingi hunniku sisendeid kuskilt) vaatab suurest paksust määrustikust (no pigem mingist planeedisuurusest raamatukogust) järgi, kuidas käituma peab (teeb rea determineeritud protsesse ja annab ühe väljundi). Kui satutakse juhule midag määrustik ei kata on mingid üldised paragrahvid kus on kirjas kuidas vastaval juhul käituda, mis üldiselt on suht lollid. (Kui neid aga üldse ei oleks oleks error cräshh ja reboot, ehk siis ametnik kukuks kooma vms, mis oleks veel väheke hullem :lol:)

Sisuliselt ei ole amentik suuteline absoluutselt, mitte kõige vähemalgi määral, probleemi tegelikust olemusest aru saama, vaid ainult väga kiiresti näpuga järge ajama :D. Nüüd kui sa teed määrustiku 1000x paksemaks ja sellise ametniku 1000x kiiremaks, siis ei muutu ta olemuselt intelligentsemaks. Lihtsalt määrustikus on suurema tõenäosusega esitatud hetkeolukorrale vastab ja adekvaatne probleemi lahendus, mistõttu ta näib targem.

Kõik reaalselt militaar-kasutuses olevad ja lähiajal tulevad süsteemid on sarnaselt klassikalised ja determineeritud (tegelt KÕIK arvutisüsteemid mis on tavakasutause).

Seega, sisuliselt on kõik arvutisüsteemid ja programmid üheselt määratud. Tähendab kui sul oleks aeg kogu see krempel üle käia võib iga sisendi puhul määrata üheselt kuidas süsteem reageerib (näiteks kõikvõimalikud signaalid mida ta sensoritelt saab), seda masinkoodi ja elektrisignaalideni välja.

Kuna võimalike käitumiste hulk on väga väga suur, siis teevad insenerid/programmeerijad paratamatult omajagu vigu. Aga need vead on kujul a la: "määrustikus on mingi kirjaviga või täiesti vale mõttega sätestatud paragrahv." Esimesel juhul ametnik lihtsalt crässhib ja vajub kuni restardini kooma. Teisel juhul käitub süsteem tegelikult ikkagi 100% nii nagu määrustikus kirjas on, lihtsalt mitte nii nagu kirjutaja ise mõtles :D


Veel üks näide: Tegelikult on võimalik misiganes arvutikiipi elektri asemel ülesse ehitada näiteks vee peale (ok, siis oleks signaali liikumiskiirus valguskiiruse asemel vee voolamise kiirus- Samuti oleks süsteem pindala mingi keskmise riigi suurune, kuid see on võimalik). Kas nüüd keegi kujutab ette, et ütleme et laseme sellisele paari miljardi värava, lüüsi jms veekanali süsteemile kuskilt otsast vee sisse, ja laksust hakkab see ise mõtlema ? :D


Võiks veel pikalt sel teemal jahu ajada, aga ei viitsi pikemalt kirjutada. Kui kellegil on küsimusi või vastu tahab vaielda, siis muidugi võib :)
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Veelkordne ettepanek: Lõpetame selle offtopicu siin nüüd ära. Kes tahab saab mõningad algteadmised wikist omandada. Edasi tuleks süveneda neuroarvutuste alasesse kirjandusse. Siin vaielda selle üle, kas AI tuleb või ei on täiesti viljatu.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Postitus Postitas Gideonic »

MODERAATORILE:
Ups, sattusin nii hoogu ja postitasin ära enne kui offtopicule korralikult mõtlema hakkasin :P

Ehk lööks selle uude teemasse ?

Kilo Tango kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Vaevalt, et teatud homo sapiensi omadusi masinale omistada õnnestubki. Näiteks leidlikkus, improvisatsioon jne.
Offtopic hoiatus!

Muu jutu üle ei viitsi edasi diskuteerida (seda on siin juba tehtud), kuid see lause ei lase mitte vaiki olla. Mille poolest siis inimene nii väga eriline on? Meie maailmakäsitlus on reeglina nii enesekeskne, et natukenegi kaugemale on raske näha. Kunagi oldi täiesti kindlad, et maakera on nii eriline, et kogu stuff tiirleb selle ümber. Siis tuli Kopernikus.

Inimene on vaid vaevalt enamat kui loomaliik, millel on mõningase analüütiliseks mõtlemiseks vaba ressursiga massiivselt paralleelne neurovõrkudel põhinev bioloogiline vektorarvuti. Suurema osa oma oskustest oled sa omandanud elu jooksul e. siis teisisõnu ise endasse programmeerinud. Leidlikkus ja improvisatsioon on järgmiste aju eripärade loomulik tagajärg:
• Mustrite eristamine (nii sensoorne kui ka mentaalne)
• Motoorne kontroll
• Eeldamine
• Paindlik suhtestamine
• Intuitsioon
• Edukas ära arvamine

Kahjuks on aju ka:
• Aeglane
• Ebatäpne
• Teeb vääraid üldistusi
• Omab eelarvamusi
• On tihti võimetu selgitama oma tegevusi ja järeldusi

Ajule sarnaselt toimivaid AI juppe on loodud juba ammu ja luuakse aina edasi. Teadliku arvutisüsteemi loomine pole mitte küsimus "kas", vaid "millal".

Kogu see plära inimese erilisusest tuleneb usust jumalasse, millist usku haritud inimene reeglina ei evi.

Sinu seletus oleks muidu 100% adekvaatne, aga see ei käsitle sellest tekkivat küllaltki suurt filosoofilist probleemi.

Mõte on selles: Kui eeldada, et kogu meie olemus ongi 100% taandav mingile ülivõimasle üliparalleelsele vektorarvutile. Muide, keegi mõistuslik inimene ei kahtlegi, et selline arvuti meie ajus sisuliselt on, ja et ilmselgelt on selle arvuti osad kõik omandatu, a la intuitsioon, mälu, kogemused jms...

...Teema juurde tagasi tulles, kui ikkagi eeldada et ajus ei käi mingeid selliseid protsesse, mis töötaksid totaaselt teisel printsiibil kui arvutid. Protsesse mida ei saa taandada lõplikule (siis kuitahes mahukale) arvutusvõimsusele. Siis sellises olukorras saab loogilise tõestusega üheselt ära näidata, et vaba tahe ei ole võimalik. (Võib küll tunduda, on vaba tahe ja valikuvõmalused on, kuid sisuliselt peaks meie käitumine olema ette määratud. Sisulilselt midagi saatuse taolist).

Täpsustaks, esiteks et olen vägagi materiaalse maailmavaatega ja ateist ja tegelikult selline tulemus mulle absoluudselt ei meeldi.

Sellest tulenevalt oleks sellese lihtne suhtuda kui mingisse jamasse ja seda lihtsalt ignoreerida. Paraku ei ole mingite päris uduvendade jutt, vaid seda on lahatud mahukates teostes üsna nimekate teadlaste ja filosoofide poolt. (Hetkel ei ole käepärast, kuid vajadusel või konkreetesid teoseid otsida).

Ühesõnaga: Inimese täielik matkimine puhtalt elektorn-, kvant-, valgusarvutite abil (ma ei räägi millestki suht sarnasest vaid 100%) võib osutuda põhimõtteliselt võimatuks, avastamata midagi totaalselt uut. Seda kõike muidugi eeldusel, et vaba tahe on olemas.

Mu eesmärk ei ole siin mingit tõde kuulutada või kedagi veenda :) Kui kellelegi on selline arutelu põhimõtteliselt vastuvõetamatu, siis saan täiesti aru (ennemgi on ette tulnud, et mingi loogilise arutelu väljatoomisel on eksitud).

Aga minujaoks on probleemikse just see, et need arutluskäigud, kus selleni on välja jõutud, ei ole üldse triviaalsed. Nende püsitamisega/ümberlükkamisega on väga palju vaeva nähtud nii neid pooldavate kui ka vastu olevate teadlaste poolt. Sellegipoolest ei suudeta neid hetkel ümber lükata. Seega see asi võib olla palju palju keerulisem kui võiks tunduda. Samas ma kindlasti ei nõustu mingite usu hulludega kes selle koha peal kohe oma hinge ja jumala juttu materdama kipuvad.
mehaanik
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 25 Mai, 2008 23:39
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas mehaanik »

Gideonic kirjutas:MODERAATORILE:
Ups, sattusin nii hoogu ja postitasin ära enne kui offtopicule korralikult mõtlema hakkasin :P

Ehk lööks selle uude teemasse ?

Teema iseenesest põnev. Loeks kah huviga.
Kel ei ole lootust tulevikuks, selle minevik röövib temalt oleviku.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Gideonic kirjutas:
Aga minujaoks on probleemikse just see, et need arutluskäigud, kus selleni on välja jõutud, ei ole üldse triviaalsed. Nende püsitamisega/ümberlükkamisega on väga palju vaeva nähtud nii neid pooldavate kui ka vastu olevate teadlaste poolt. Sellegipoolest ei suudeta neid hetkel ümber lükata. Seega see asi võib olla palju palju keerulisem kui võiks tunduda. Samas ma kindlasti ei nõustu mingite usu hulludega kes selle koha peal kohe oma hinge ja jumala juttu materdama kipuvad.
Minu teada ei ole inimese ajus fundamentaalsel tasandil midagi põhimõtteliselt sellist, mille kohta ei osataks põhimõtteliselt öelda, kuidas selline nähtus (pean silmas selliseid asju, nagu näiteks: kuidas laekub sensoorne info, kuidas seda töödeldakse, kuidas toimib mälu, kuidas toimub unustamine, kuidas toimub organite juhtimine jne.jne.. Ma ei pea silmas seda, miks mõnele meeldib roheline ja teisele tütar vms. :-)) toimib välja arvatud eneseteadvus. Muidugi on neuroteadustes palju asju, mida ei teata, kuid need on detailid (ehkki neid detaile on tohutult). Praegu lihtsalt ei teata, kuidas see tekib.
Kunagi kirjutasin oma kursusetöös järgmist:
Tänapäeva filosoofia, füüsika ja neurobioloogia ei ole suutnud anda ammendavat vastust küsimusele, milline on teadvuse neurobioloogiline olemus. On olemas 3 peamist hüpoteesi.
a) Teadvus on “jumalik” ehk siis universumi kvantmehhaanilise määramatuse esitlus füüsilises kehas märgistamaks subjekti elusust ja teadvuselolekut. Selle teooria kohaselt saab kogu universumi mateeria osa üldisest teadvusest, mis eksisteerib kvantmehhaanilisel tasandil, kusjuures see teadvus on “jumalik”. Erinevus inimeste, kivide ja koerte vahel tekib teadvuse välismaailmale vahendamise võimest (kvantiteet, kvaliteet ja tempo) ning sellega kaasnevate protsesside intelligentsuse määrast.
NB! Teadvus ei ole selle teooria kohaselt intelligentsusega otseselt seotud
Selle teooria aluseks on kuulsa Prantsuse filosoofi Jean Guinioni filosoofiline vestlus Vene tuumateadlaste Griša ja Igor Bogdanoviga, mille vennad Bogdanovid koondasid pärast Guinioni surma raamatusse “Jumal ja teadus” (11).
b) Teadvus tekib mingite kvantmehhaaniliste protsesside tulemina lokaalselt olemata sealjuures jumalik. Selle teooria üks esindajaid on Roger Penrose, kes väitis, et nii teadvuse kui teadvusetuse mehhanisemides sisalduvad kvantgravitatsioonilised fenomenid, mis toimivad läbi mikrotorukeste neuronites. Penrose väidab, et: “Teadlik inimmõte sisaldab vähemalt mõnedel, kuid võib-olla ka kõigil juhtudel mittealgoritmset mõtlemist ning toetub seega printsiipidele, mis on väljaspool tänast füüsikalist arusaamist, kuid mitte väljaspool füüsikalisi nähtusi üleüldse.” (6)
c) Teadvus tekib iseenesest juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
a. On olemas piisava võimsusega neurovõrkudel töötav arvuti (näit. inimaju)
b. On olemas mitmekesised sensoorse tajumise võimed
c. On olemas baasprogramm mitmete eksistentsiks vajalike oskustega (reflektoorsed ja mittereflektoorsed)
d. On olemas piisav hulk omandatud ja suhtestatud kogemuslikku või omandatud informatsiooni (teadlik elu ei alga sünniga)
Lähtutakse eeldusest, et teadvus on pigem „tunne“ kui mingi spetsiifiline füüsikaline/bioloogiline protsess.
Seda suunda esindavad peamiselt neuroarvutusteaduse esindajad, kuid seni on nii see kui teised teadvuse olemuse teooriad oletuste staadiumis. Superintelligentsi seisukohalt on huvitav ka see, et praegu ei ole teadaolevalt olemas ühtegi testi, mille alusel oleks võimalik eristada mitteteadvuslik intelligents teadvuslikust intelligentsist.
Huvitav on siinkohal ka märkida filosoofide Rick Grushi ja Patricia Smith Churchlandi kommentaare Roger Penrose väidetele teadvuse seotusest kvantmääramatusega (7), mis elegantselt ja veenvalt välistasid teadvuse igasuguse seotuse kvantmehhaaniliste fenomenidega, kuid mis vaatamata sellele ei ole saanud üldtunnustatud aksioomiks, kuna nad ei pakkunud midagi kandvat asemele.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Off-topic teema on tõesti huvitav, kui ainult ei esineks sarnaseid tundepuhanguid:
Kogu see plära inimese erilisusest tuleneb usust jumalasse, millist usku haritud inimene reeglina ei evi.
või
Samas ma kindlasti ei nõustu mingite usu hulludega kes selle koha peal kohe oma hinge ja jumala juttu materdama kipuvad.
Kuna asi on praegu, nagu isegi materialistid tunnistavad, ikkagi hüpoteeside tasemel, siis mille poolest on võitlev-sõimav ateism parem usuhullu seletustest? Paljud inimesed usuvad antud küsimuses seda, mis neile meeldib. Mõnele meeldib materialism, teisele idealism. On veel ka agnostikud - nemad justkui ei usu antud küsimuses midagi. Mina usun, et isegi juhul, kui materialistidel on antud küsimuses tegelikult õigus, ei suuda nad mitte kunagi tõestada, et idealistid antud küsimuses eksivad (või eksisid - seda juhul, kui idealismi ei peaks enam eksisteerima). Materialistide enda usk oma seisukoha õigsusesse pole veel tõestus. Idealism suudab kõigele alati leida seletuse oma usust lähtudes. Nagu praegu aktsepteerivad paljud usklikud evolutsiooni, nõnda ei veena neid materialistide seisukoha õigsuses isegi tõelise AI valmimine.
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Ja nii saidki Rootsi hävitajad Eestile....

Ei, teema on huvitav, õigupoolsest on siin mitu teemat:
- sõjalennunduse tulevik ja sellest pungunud
- tehisintellekt ja sõjandus
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2180
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Tundub, et jumal on täiesti olemas - see on inimestes sees ja teeb loomadele ja inimestele vahe vahele. Nii et kui teadusmehed suudavad jumala lõplikult lahti nuputada, siis teevad nad AI kah ära.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Vabandan, et jumala teema sisse tõin. Kuna tegemist on offtopicu offtopicu offtopicuga, siis enam sellel teemal ei diskuteeri.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas EOD »

Kilo Tango kirjutas:Vabandan, et jumala teema sisse tõin. Kuna tegemist on offtopicu offtopicu offtopicuga, siis enam sellel teemal ei diskuteeri.
Aga võiks küll. Iseenesest väga huvitav arutlusaine. Paluks ainult modedel teemad lahku lüüa, muidu on tõesti nagu Kört- Pärtli särk pühapäeva hommikul. :wink:
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Selline on praegune seltkondliku artifitsiaalse intelligentsi tase

http://www.pandorabots.com/pandora/

ehk siis Alice. Kes soovib see proovib.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Hydrazine »

araterI kirjutas:Selline on praegune seltkondliku artifitsiaalse intelligentsi tase

http://www.pandorabots.com/pandora/

ehk siis Alice. Kes soovib see proovib.
Vastusekls on "404 Not found..." :) Ehk reaalsus ongi kirjas, AI'd pole olemas...
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

araterI kirjutas:Selline on praegune seltkondliku artifitsiaalse intelligentsi tase

http://www.pandorabots.com/pandora/

ehk siis Alice. Kes soovib see proovib.
Minu meelest päris humoorikas kuju:
Human: Do you know anything about rocketry
ALICE: Would you like to know more?
Human: Yes
ALICE: What would you like to know?
Human: How does one inprove the burning rate of Ammonium Nitrate
ALICE: You should download or buy my chat robot software, then it would be possible for you to reprogram me for a variety of purposes.
Human: That's a stupid answer
ALICE: I will remember you said that when robots take over the World.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Reigo kirjutas: Kuna asi on praegu, nagu isegi materialistid tunnistavad, ikkagi hüpoteeside tasemel, siis mille poolest on võitlev-sõimav ateism parem usuhullu seletustest? Paljud inimesed usuvad antud küsimuses seda, mis neile meeldib. Mõnele meeldib materialism, teisele idealism. On veel ka agnostikud - nemad justkui ei usu antud küsimuses midagi. Mina usun, et isegi juhul, kui materialistidel on antud küsimuses tegelikult õigus, ei suuda nad mitte kunagi tõestada, et idealistid antud küsimuses eksivad (või eksisid - seda juhul, kui idealismi ei peaks enam eksisteerima). Materialistide enda usk oma seisukoha õigsusesse pole veel tõestus. Idealism suudab kõigele alati leida seletuse oma usust lähtudes. Nagu praegu aktsepteerivad paljud usklikud evolutsiooni, nõnda ei veena neid materialistide seisukoha õigsuses isegi tõelise AI valmimine.
Sa oled asjadest mõneti valesti aru saanud. Teadlastel puudub usk, et jumalat pole olemas. Sellist usku ei saa olla. Ainus usk, mis teadlastel on, on usk teaduslikku meetodisse ja see meetod on vastu pidanud kõige karmimatele katsumustele nii, et seda on õigem nimetada teadmiseks selle kohta, et meetod toimib, mitte usuks. Toon siin ära oma vastuse ühele kolleegile, kellega me läksime jumala teemal vaidlema:
Jumala mitteeksistentsi ei saa tõestada. Samuti nagu ei saa tõestada, et maailma ei loonud näiteks hoopiis hiiglaslik kalmaar. Teadus ei tegele mitte sellega, et tõestada, mida pole olnud. Teadus tegeleb sellega, et tõestada, mis on.

Jumala eksistents on äärmiselt ebatõenäoline (pane tähele – ebatõenäoline, mitte välistatud) lihtsalt sel põhjusel, et jumalat pole tarvis (Stephen Hawking). Jumalat pole tarvis, sest kõik maailma asjad saab ära selgitada ilma jumala kontseptsiooni sisse toomata. Loodusteadlased vaatavad asjale nii, et kui midagi saab selgitada lihtsama kontseptsiooniga, pole mingit põhjust keerukamat kontseptsiooni kasutada (üks teadusliku meetodi osa). Jumala mängu toomine maailma olemuse selgitamisel toob kaasa niivõrd palju loogilisi probleeme (paljud neist on täielikult lahendamatud) ja komplikatsioone, et lihtsam on jumala kontseptsiooni mitte sisse tuua. Pealegi on jumala mitteeksistentsi kohta olemas hulganisti kaudseid tõendeid, kuid tema olemasolu kohta puuduvad tõendid täielikult.
Ja teine lõik hilisemast vestlusest süübimaks sügavamalt eelpool mainitusse.
Ei, ma ei toetu klassikutele. Klassikud on selle pärast klassikud, et nad on kirjeldanud vältimatut loogikat elegantselt ja kaunilt. See kui ma kedagi tsiteerin ei tähenda seda, et ma ilma temata poleks selle mõtte peale ise tulnud. Näiteks: „Miks peaksin ma veetma pool igast oma pühapäevast selleks, et kuulata, kuidas ma põrgusse lähen?” – Homer Simpson

Nagu näha ei pea tsiteeritavad isegi mitte erilist autoriteeti omama.

Tsitaatide toomise mõte on ikkagi omaenese ideede paremas kirjeldamises.

Kristlaseks hakkamine ei saagi olla kunagi eesmärk. Minu arusaamist mööda on igasugune jumala kummardamine alati ja vältimatult puuduliku maailmatunnetuse tagajärg.

Ma toon näiteks sulle veel mõned küsimused.
1. Kus on tõestus sellele, et piibel on jumala poolt dikteeritud raamat?
2. Miks jumalal oli üldse vaja meile sõnumit saata?
3. Miks mitte lihtsalt andestada selmet saata piinarikkasse surma oma lihane poeg?
4. Kui jumal on olemas, kuidas saavad maa peal eksisteerida ateistid?
5. Milleks kõikvõimsal jumalal üldse on vaja universumit luua kui kõikvõimsus eeldab seda, et ta suudab iga viimse aatomi liikumist igavesti ette näha ja ta teab kõigest kõike igavesest ajast igavesti?
6. Miks on vaja meil jumalat kummardada kui jumal niikuinii kõike ette näeb ja järelikult puudub meil vaba tahe?
7. Kas pole mitte nii, et see kui meil on olemas vaba tahe (näiteks otsustada jumala kummardamise üle) tõestab seega automaatselt, et jumalat ei eksisteeri?
8. Kas pole nii, et kui jumal on kõikvõimas ja ta suudab kõike igavesti ette näha, siis järelikult puudub jumalal tahe, kuna kogu tema eksistents on ette määratud ja teada?
9. Miks jumal peaks üldse millestki nii tühisest kui inimesed hoolima kui universum on nii tohutult suur ja mõõtmatu?
10. Kas jumala kontseptsioon pole mitte inimese egotsentristlik kontseptsioon, mis on pärit ajast, mil oldi veendunud, et maakera on universumi keskpunkt ja inimene on tähtsaim tegelane maakeral?
11. Kui mingi mustkunstnik kaotab maja ja sa ei tea, kuidas see trikk tehtud on, kas sa usud, et ta suudab võluda? Kui ei, siis miks?
12. Kui sa ei tea, kuidas inimese aju töötab, kas sa eeldad, et see on automaatselt jumala poolt juhitav?
13. Kui sa ei tea, kes mingi vana raamatu kirjutas, mis räägib jumalast, miks sa eeldad, et kirjutajal oli mingit kokkupuudet jumalaga? Miks poleks ta võinud seda lihtsalt välja mõelda?
14. Miks erinevatel inimestel on erinevad religioonid? Miks näiteks kreeklased uskusid tervet karja jumalaid, eestlased kah aga juudid vaid ühte jumalat?
15. Miks me peame uskuma juutide jumalat?
16. Kui sa oled ateist kõikide teiste jumalate suhtes v.a. juutide jumal, miks mitte minna ühe jumala võrra kaugemale?
17. Kui universumi pidi keegi looma (näiteks jumal), siis kus asus see looja enne universumi olemasolu?
18. Kes lõi looja?
19. Miks ta seda tegi?
20. Kes lõi looja looja?
21. Miks ta seda tegi?
22. Ja kus ta ise on?
23. Kui jumal on kõikvõimas, kas ta suudab luua kivi, mida ta ise tõsta ei suuda?
24. Kui jumal on kõikvõimas, kas ta suudab luua kellegi, kes on temast võimsam?
25. Kui jumal on kõikvõimas, kas ta suudab mulle öelda miskit, mida ta ei tea?
26. Kuidas saab nii olla, et kõikvõimas olend muudab oma meelt?
27. Milleks on vaja kõikvõimsal jumalal n.ö. „koguda usklikke”?
28. Kas pole mitte nii, et kuna kõik 100%, mida me kogeme ja näeme oma igapäevaelus, räägib vastu jumala eksistentsile, pole meil ka alust oletada, et mingi kõrgem olend on olemas?
29. Milleks jumalat vaja on?

Ja nii edasi. Lõpmatult. Jumala kontseptsioon on paratamatult loogiliselt vigane. Siin ei aita midagi autoriteetidele viitamine või mitte viitamine. Loogika on universaalne ja kehtib niisama hästi nii inimeste kui ka jumala kohta. Loogika on binaarne. Kui miski on tõene on tõene ka miski muu ja vastupidi.
Aga veelkord. Mina ei tea, kuidas see jumalajutt haagib militaar.net foorumiga. Vähemalt võiksid moded selle jumalajutu siin "Et juttu jätkuks" kausta toimetada.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist