Tänapäeva uudsed relvad.
Tänapäeva uudsed relvad.
Kuna emakeele ülemäärane koormamine sõnadega "mood(t)ne" jms. mulle ei meeldinud, tegin uue vestlusaine. Eile nägin teleris saadet, kus räägiti reaktiivtorpeedost ning salajasest sõjast selle ümber. Uurisin veidi lisaks.
http://www.tehnikamaailm.ee/jun04/relvad.htm
http://www.periscope.ucg.com/mdb-smpl/w ... 4768.shtml
http://www.tehnikamaailm.ee/jun04/relvad.htm
http://www.periscope.ucg.com/mdb-smpl/w ... 4768.shtml
-
- Liige
- Postitusi: 147
- Liitunud: 27 Sept, 2005 13:51
- Asukoht: Ida-Virumaa
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Aga mida te sellest Kurski katastroofi teooriast üldse arvate? Kas ainult järjekordne vandenõuteooria või võib seal ka midagi taga olla?
Kes ei juhtunud filmi vaatama, siis hüpotees on selline, et Kurski viis põhja USA allveelaeva torpeedo. Kurski lähedal viibis 2 ameerika allveelaeva, millest ühega tekkis väike kokkupõrge. Seepeale avas Kursk oma torpeedoluugid ning valmistus neid välja tulistama. Mispeale omakorda teine USA allveelaev saatis Kurski pihta torpeedo, et oma vigastatud kaaslase põgenemist katta. Tabamus ei vigastanud Kurskit esialgu väga raskelt, kuid põhjustas laeva sisemuses tulekahju. Mõne aja pärast jõudis tuli torpeedoruumi ja alles siis käis suurem pauk, mis laeva põhja viis.
Ja meeskond jäeti meelega laeva surema, et nad ei saaks juhtunust rääkida, kuna nii USA kui Venemaa olid huvitatud selle episoodi mahavaikimisest.
Kogu trall käis aga nendesamade vene imetorpeedode pärast mis suudavad vee all liikuda 500 km/h kiirusega. Need on aretatud USA lennukikandjate põhjalaskmiseks ja nad saaksid ilmselt sellega ka hakkama. Nondel manöövritel viibisid ka Hiina sõjaväelased, kes valmistusid neid torpeedosid ostma. Ja USA allveelaevade tiirutamine Kurski ümber pidi olema vihje, et sellisele tehingule ei vaadata sugugi hea pilguga. Sellist matsu muidugi ei plaanitud, aga vähemalt kõrgemal tasemel klaariti asi kähku ära.
Kes ei juhtunud filmi vaatama, siis hüpotees on selline, et Kurski viis põhja USA allveelaeva torpeedo. Kurski lähedal viibis 2 ameerika allveelaeva, millest ühega tekkis väike kokkupõrge. Seepeale avas Kursk oma torpeedoluugid ning valmistus neid välja tulistama. Mispeale omakorda teine USA allveelaev saatis Kurski pihta torpeedo, et oma vigastatud kaaslase põgenemist katta. Tabamus ei vigastanud Kurskit esialgu väga raskelt, kuid põhjustas laeva sisemuses tulekahju. Mõne aja pärast jõudis tuli torpeedoruumi ja alles siis käis suurem pauk, mis laeva põhja viis.
Ja meeskond jäeti meelega laeva surema, et nad ei saaks juhtunust rääkida, kuna nii USA kui Venemaa olid huvitatud selle episoodi mahavaikimisest.
Kogu trall käis aga nendesamade vene imetorpeedode pärast mis suudavad vee all liikuda 500 km/h kiirusega. Need on aretatud USA lennukikandjate põhjalaskmiseks ja nad saaksid ilmselt sellega ka hakkama. Nondel manöövritel viibisid ka Hiina sõjaväelased, kes valmistusid neid torpeedosid ostma. Ja USA allveelaevade tiirutamine Kurski ümber pidi olema vihje, et sellisele tehingule ei vaadata sugugi hea pilguga. Sellist matsu muidugi ei plaanitud, aga vähemalt kõrgemal tasemel klaariti asi kähku ära.
http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_su ... _explosion
http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_submarine_Kursk
Loogiliselt asi ära seletatud ja on käsitletud ka prantslase teooriat.
Arvestades Vene sõjaväes valitsevat bardakki, siis mingi hooletuse või tehnilise vea tõttu tekkinud plahvatus on hulga tõenäolisem kui USA sihilik rünnak. Torpeedod on lõhkenud ka USA laevadel ja laevad selle tõttu põhja läinud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_submarine_Kursk
Loogiliselt asi ära seletatud ja on käsitletud ka prantslase teooriat.
Arvestades Vene sõjaväes valitsevat bardakki, siis mingi hooletuse või tehnilise vea tõttu tekkinud plahvatus on hulga tõenäolisem kui USA sihilik rünnak. Torpeedod on lõhkenud ka USA laevadel ja laevad selle tõttu põhja läinud.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
-
- Liige
- Postitusi: 147
- Liitunud: 27 Sept, 2005 13:51
- Asukoht: Ida-Virumaa
- Kontakt:
Kaldun sedasama arvama. Arvutiefektid olid korralikud, aga jutt kaldus totaalse ulme poole. Sedasorti saadetel tasub alati dokk-kaadreid jälgida -- kui need juba teist korda korduma hakkavad, on see enamasti halb märk. Ja mida uut seal õieti oli?
Nii mõnigi koht kiskus täieliku absurdi poole, kasvõi see, kuidas Suhhoid allveelaeva otsisid või see, kuidas ühe allveelaeva sukeldumistüür teise kerest läbi läks nagu nuga võist. Hea koht oli ka see, kuidas olevat leitud päästepoi, paat saadeti seda ära tooma, paati näitas, aga poid mitte. Seda, et Mk. 48 läheb vastase "komandotorni ümbruse" pihta pole ka kerge uskuda.
Kurb tõsiasi on see, et venelased ja ameeriklased on ennegi kokku pannud ja Škvali varemgi katsetatud. Isegi ajakirjas e5 oli kunagi täitsa põhjalik lugu eelmiste kokkupõrgete kohta, kus kirjeldati, kuidas need intsidendid ära lahendatakse. Muide, mäletate seda kohta filmis, kus kinnitati, et allveelaeva päästepoi tõuseb alati "automaatselt" pinnale? Huvitav küll, aga ühegi eelmise kokkupõrke ajal pole seda juhtunud. Ja seda juttu, et USS Scorpion (dokk näitas samal ajal hoopis Komsomoletsit) venelasi taga ajades kaotsi läks, on veelgi raskem uskuda.
Kurski mats meenutas mulle hoopis Novorossiiski (endist Giulio Cesaret). Kes oleks enne seda arvanud, et sõjalaev võib kaist vähem kui kahesaja meetri kaugusel kaotsi minna... ja keegi ei suuda selles suhtes midagi ette võtta. Ja täpselt nagu Kurski puhul väidetakse, et kurjad kapitalistid panid talle pommi alla.
Nii mõnigi koht kiskus täieliku absurdi poole, kasvõi see, kuidas Suhhoid allveelaeva otsisid või see, kuidas ühe allveelaeva sukeldumistüür teise kerest läbi läks nagu nuga võist. Hea koht oli ka see, kuidas olevat leitud päästepoi, paat saadeti seda ära tooma, paati näitas, aga poid mitte. Seda, et Mk. 48 läheb vastase "komandotorni ümbruse" pihta pole ka kerge uskuda.
Kurb tõsiasi on see, et venelased ja ameeriklased on ennegi kokku pannud ja Škvali varemgi katsetatud. Isegi ajakirjas e5 oli kunagi täitsa põhjalik lugu eelmiste kokkupõrgete kohta, kus kirjeldati, kuidas need intsidendid ära lahendatakse. Muide, mäletate seda kohta filmis, kus kinnitati, et allveelaeva päästepoi tõuseb alati "automaatselt" pinnale? Huvitav küll, aga ühegi eelmise kokkupõrke ajal pole seda juhtunud. Ja seda juttu, et USS Scorpion (dokk näitas samal ajal hoopis Komsomoletsit) venelasi taga ajades kaotsi läks, on veelgi raskem uskuda.
Kurski mats meenutas mulle hoopis Novorossiiski (endist Giulio Cesaret). Kes oleks enne seda arvanud, et sõjalaev võib kaist vähem kui kahesaja meetri kaugusel kaotsi minna... ja keegi ei suuda selles suhtes midagi ette võtta. Ja täpselt nagu Kurski puhul väidetakse, et kurjad kapitalistid panid talle pommi alla.
El Ejercito de los Borbones
-
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
Kurski plahvatus
Järgneb kuulujutt, mis kuulsin eestlastelt mingi kümme aastad või rohkem tagasi. Ei tea kas sellel võiks olla seost Kurski torpeedoruumi plahvatusega või mitte.
Vene Põhja laevastikus olevad kontrollimisel tuvastatud et paljudel torpeedodel oli akude asemel pantud telliskived! Põhjuseks see, et akude elektroodplaadid olid hõbedast (või sisaldasid palju hõbedad). Akud lihtsalt varastati ära ning hõbe sulatati ja müüdi edasi. Asemele siis telliskived.
Selle juhtumi järel olevad need spetsiaalsed akud vahetatud tavaliste vastu. Juhul kui ma õieti mäletan sellega kasvas risk vesiniku moodustumisest akude laadimisel.
Seda jutu ma kuulsin kaua enne Kurski uppumist. Kas siis plahvatuse põhjuseks võis olla vesiniku moodustumine torpeedoruumis?
Kari
Järgneb kuulujutt, mis kuulsin eestlastelt mingi kümme aastad või rohkem tagasi. Ei tea kas sellel võiks olla seost Kurski torpeedoruumi plahvatusega või mitte.
Vene Põhja laevastikus olevad kontrollimisel tuvastatud et paljudel torpeedodel oli akude asemel pantud telliskived! Põhjuseks see, et akude elektroodplaadid olid hõbedast (või sisaldasid palju hõbedad). Akud lihtsalt varastati ära ning hõbe sulatati ja müüdi edasi. Asemele siis telliskived.
Selle juhtumi järel olevad need spetsiaalsed akud vahetatud tavaliste vastu. Juhul kui ma õieti mäletan sellega kasvas risk vesiniku moodustumisest akude laadimisel.
Seda jutu ma kuulsin kaua enne Kurski uppumist. Kas siis plahvatuse põhjuseks võis olla vesiniku moodustumine torpeedoruumis?
Kari
kari lumppio kirjutas:Kurski plahvatus
Järgneb kuulujutt, mis kuulsin eestlastelt mingi kümme aastad või rohkem tagasi. Ei tea kas sellel võiks olla seost Kurski torpeedoruumi plahvatusega või mitte.
Vene Põhja laevastikus olevad kontrollimisel tuvastatud et paljudel torpeedodel oli akude asemel pantud telliskived! Põhjuseks see, et akude elektroodplaadid olid hõbedast (või sisaldasid palju hõbedad). Akud lihtsalt varastati ära ning hõbe sulatati ja müüdi edasi. Asemele siis telliskived.Kari
Kaldun pooldama selle dokfilmi seisukohta ja pean torpeedoruumis toimunud iseeneslikku plahvatust kahtlaseks kuigi ei ütle seda 100 protsenti. Et olen liiga ulmelembeline inimene, seda on ennegi ette heidetud? Mis siis. See, mida peetakse pööraseks ja võimatuks, näiteks Ameerika allveelaeva rünnak vene allveelaeva pihta, võõra lennuki maandumine Punasel väljakul, tankid Moskvas, Eesti iseseisvumine, kuulubki ulme valdkonda, kuni pole käegakatsutavaid fakte.
Hea on uskuda ametlikke versioone: alati kuivem, puhtam ja muretum tunne või kuidas see pampersi reklaam käiski, keegi ei kahtlusta sind jüriliiminduses. Teiselt poolt, kui soovid oma eesmärke varjata tasub olla silmnähtavalt mõistetav.
Küllap kaaluti ka sellise mõtte, kui endise nõukogude inimese kogemustele tuginevat - seega äärmiselt usutavat - ametlikukslaskmist, aga siiski liig ideoloogiliselt vale ja suisa tagurlikku. Võimalik, ka et vanadel diiselallveelaevadel bardakk lokkas, võimalik, et pandi isegi akud pihta - tean et nii mõnelgi õppusel suutsid vene masinad vaid garaazist välja sõita, sest bensiin oli maha äritud. Sellest hoolimata, mina siiski olen näinud ja kasutanud nõukogude armees ülimalt head ja töötavat kõrgtehnoloogiat. Ja vene suurima ja moodsaima tuumaallveelaeva liigitan ma tipprelvastuse hulka.
Viimati muutis lembetu, 05 Okt, 2005 1:32, muudetud 1 kord kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Mk48 Torpeedo plahvatus
Mk48 ajalugu
Ümmargune auk Kurski keres, mille võis põhjustada seesama kuulus Skhval, mis väidetavalt on nüüd isesihtuv erinevalt varasematest, juhitamatutest versioonidest.
USS Scorpion uppumine:
34. That there is no evidence that the loss of SCORPION was the result of an unfreindly act.
35. That is probable that the high order detonation of a torpedo in the Torpedo Room would cause sympathetic detonation of other torpedo warheads stowed in the near vicinity.
36. That, during an oxygen fire in the stern room of USS SARGO (SSN-583) on 14 June 1960, two MK 37 torpedo warheads detonated low order. The pressure hull of SARGO was not ruptured.
37. That, in the opinion of expert witnesses, the high order detonation of one or more torpedoes in the Torpedo Room could destroy or severly damage the Torpedo Room bulkhead, frame 26, and could damage the surrounding hull structure.
Mk48 ajalugu
Ümmargune auk Kurski keres, mille võis põhjustada seesama kuulus Skhval, mis väidetavalt on nüüd isesihtuv erinevalt varasematest, juhitamatutest versioonidest.
USS Scorpion uppumine:
34. That there is no evidence that the loss of SCORPION was the result of an unfreindly act.
35. That is probable that the high order detonation of a torpedo in the Torpedo Room would cause sympathetic detonation of other torpedo warheads stowed in the near vicinity.
36. That, during an oxygen fire in the stern room of USS SARGO (SSN-583) on 14 June 1960, two MK 37 torpedo warheads detonated low order. The pressure hull of SARGO was not ruptured.
37. That, in the opinion of expert witnesses, the high order detonation of one or more torpedoes in the Torpedo Room could destroy or severly damage the Torpedo Room bulkhead, frame 26, and could damage the surrounding hull structure.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
-
- Liige
- Postitusi: 147
- Liitunud: 27 Sept, 2005 13:51
- Asukoht: Ida-Virumaa
- Kontakt:
Veel üks link:
http://www.sicherheitspolitik-dss.de/pkurskop.htm#k01
kus on ka "võõra allveelaeva" teooriast juttu. Erinevalt prantsuse autorist on sakslane teised versioonid ka läbi jahvatanud.
Ulme vastu pole mul endal ka midagi, kõik sõltub jutustajast. Mina nägin hiljuti ühte vene saadet, kus väideti, et Titanicu laskis Saksa allveelaev põhja. Arvutigraafika oli vähemalt niisama heal tasemel kui prantslastel.
Isegi see väide, et Kursk oli tolle aja kõige suurem ja parima relvastusega allveelaev, ei pea paika. Kõige suurem kolakas on siiski Taifuun, mitte mingi Oscar.
Kas vene aatomiallveelaevade meeskondade moraal on kõrgem kui diiselallveelaevadel? No mine tea -- avariisid juhtub nendega ikka üsna sageli ja Komsomolets oli minu mäletamist mööda ka aatomiallveelaev?
Tegelikult räägitakse iga suure laeva põhjaminekust igasugu legende, olgu ta siis sõjalaev või mitte. See Titanicu põhjalaskmine või Novorossiiski hukkumine on selle kohta hea näide.
http://www.sicherheitspolitik-dss.de/pkurskop.htm#k01
kus on ka "võõra allveelaeva" teooriast juttu. Erinevalt prantsuse autorist on sakslane teised versioonid ka läbi jahvatanud.
Ulme vastu pole mul endal ka midagi, kõik sõltub jutustajast. Mina nägin hiljuti ühte vene saadet, kus väideti, et Titanicu laskis Saksa allveelaev põhja. Arvutigraafika oli vähemalt niisama heal tasemel kui prantslastel.
Isegi see väide, et Kursk oli tolle aja kõige suurem ja parima relvastusega allveelaev, ei pea paika. Kõige suurem kolakas on siiski Taifuun, mitte mingi Oscar.
Kas vene aatomiallveelaevade meeskondade moraal on kõrgem kui diiselallveelaevadel? No mine tea -- avariisid juhtub nendega ikka üsna sageli ja Komsomolets oli minu mäletamist mööda ka aatomiallveelaev?
Tegelikult räägitakse iga suure laeva põhjaminekust igasugu legende, olgu ta siis sõjalaev või mitte. See Titanicu põhjalaskmine või Novorossiiski hukkumine on selle kohta hea näide.
El Ejercito de los Borbones
-
- Liige
- Postitusi: 147
- Liitunud: 27 Sept, 2005 13:51
- Asukoht: Ida-Virumaa
- Kontakt:
Veel üks link, mitte küll Kurskist, aga miskit oleks nagu väga sarnane...
http://submarine.id.ru/history/b9.shtml
Samal leheküljel on neid uskumatute õnnetuste lugusid veel mitu.
http://submarine.id.ru/history/b9.shtml
Samal leheküljel on neid uskumatute õnnetuste lugusid veel mitu.
El Ejercito de los Borbones
-
- Liige
- Postitusi: 64
- Liitunud: 06 Juul, 2005 20:40
- Kontakt:
Pole vast uus asi aga kaasaegne
http://www.army.lv/?s=332&id=197
http://www.army.lv/?s=332&id=197
Seoses Kurski hukkumisega võiks meenutada kahte meie oma Läänemerel toimunud rahuaegset sündmust. Aruanne ise venekeelne, tõlkisin sellest omal valikul olulisema.
diiselallvelaev M-200, 157 üksik aalveelaevabrigaad
21/11/1956 19.00 lahkus laev Paldiskist kursiga Tallinna. 19.45 Suurupi lähistel kohtus ta eskaadri miiniristlejaga "Statnõi". Peale miiniristleja märkamist tegi allveelaev mitmeid suunamuutusi, aga lõpuks pani ta ikka oma parema külje ette. Peale kokkupõrget allveelaev uppus ~10 minuti jooksul. Pinnale jäi 8 meremeest, kellest 2 varsti uppus. 5, 6 seksioonis uppus kohe 6 meest. 1,3,4 seksioonis oli elus 28 meest. 20.00 anti Tallinna merebaasis lahinguhäire ja 21.05 leiti avariiboi, ning saadi telefoniühendus 1 seksiooniga. Selleks ajaks olid 3,4 seksioonis kõik juba hukkunud. Öö jooksul toodi kohale 16 päästelaeva koos 2 kraanaga. Balti laevastiku ülemjuhataja käsu järgi üritati tulutult trossidega lohistada laeva madalamale kohale ja ühendada külge õhutorustikku. 04.00 ellujäänud küsisid luba lahkuda laevalt päästevarustusega. Kohese jaatava vastuse asemel peeti pinnal nõu kuni 17.00. Otsustati tõsta laev 250-tonnise kraanaga välja 18.00. Aga merel tõusis torm ja triiviga katkes telefonikaabel. Päästetööd jätkusid 23 novembril. 03.47 tuukrid leidsid 1 seksiooni avatud luugiga lüüsist IDA seadmega varustatud surnud meremehe. Päästa polnud kedagi... Side katkemise järel olid allvelaevnikud otsustanud et kellelegi abile neil loota pole. Aga külm, väsimus, süsihappegaasi kõrgenenud kontsentratsioon olid teinud oma töö. Esimene väljuja suri südamepuudulikkusesse ja sulges teistele pääsemistee. 6 päeva hiljem tõstis kraana "Kommuna" allveelaeva üles ja pukseeris Tallinna. Kahe laeva kaptenid said 3 aastat laagreid. Juhtkond, kes venitas päästetöödega 36 tundi, pääses puhtalt. Hukkus 28 allveelaevnikku.
diiselallveelaev M-256
26/09/1957 uppus Tallinna lahel allveelaev tulekahju, järgneva dehermetiseerumise ja vee sissetungi tagajärjel. Laev oli projekt 615 seeriast, mille eripära oli vedela hapnikuga vee all töödavad diisel-energia seadmed. Sagedaste tuleõnnetuste tõttu oli laevastikus selle seeria laevade hüüdnimi "tulemasin". Diisli plahvatus süütas algul oma seksiooni ja mõne aja pärast ka kõrvalseksiooni. Laev suutis tõusta pinnale ja püsida seal 3 tundi ja 48 minutit. 4 appi tulnud laeva ei suutnud tormi tõttu läheneda. Allveelaev uppus ootamatult mõne sekundi jooksul. Tormisest merest päästeti 35 mehest ainult 7.
Selle taustal on Kurski meeste hukkumine nagu traditsioonide jätkumine. Meeskond hukkub ja keegi, ka nemad ise, ei saa teha midagi pääsemiseks...
Enne Kurskit ei pidanud juhtunust oma rahvale aru andma. Aga nüüd? Kes on süüdi? Mehed, tehnika, juhtkond? Või mõtleks välja loo pahadest vaenlastest, kelle käe läbi hukkusid kangelased?
diiselallvelaev M-200, 157 üksik aalveelaevabrigaad
21/11/1956 19.00 lahkus laev Paldiskist kursiga Tallinna. 19.45 Suurupi lähistel kohtus ta eskaadri miiniristlejaga "Statnõi". Peale miiniristleja märkamist tegi allveelaev mitmeid suunamuutusi, aga lõpuks pani ta ikka oma parema külje ette. Peale kokkupõrget allveelaev uppus ~10 minuti jooksul. Pinnale jäi 8 meremeest, kellest 2 varsti uppus. 5, 6 seksioonis uppus kohe 6 meest. 1,3,4 seksioonis oli elus 28 meest. 20.00 anti Tallinna merebaasis lahinguhäire ja 21.05 leiti avariiboi, ning saadi telefoniühendus 1 seksiooniga. Selleks ajaks olid 3,4 seksioonis kõik juba hukkunud. Öö jooksul toodi kohale 16 päästelaeva koos 2 kraanaga. Balti laevastiku ülemjuhataja käsu järgi üritati tulutult trossidega lohistada laeva madalamale kohale ja ühendada külge õhutorustikku. 04.00 ellujäänud küsisid luba lahkuda laevalt päästevarustusega. Kohese jaatava vastuse asemel peeti pinnal nõu kuni 17.00. Otsustati tõsta laev 250-tonnise kraanaga välja 18.00. Aga merel tõusis torm ja triiviga katkes telefonikaabel. Päästetööd jätkusid 23 novembril. 03.47 tuukrid leidsid 1 seksiooni avatud luugiga lüüsist IDA seadmega varustatud surnud meremehe. Päästa polnud kedagi... Side katkemise järel olid allvelaevnikud otsustanud et kellelegi abile neil loota pole. Aga külm, väsimus, süsihappegaasi kõrgenenud kontsentratsioon olid teinud oma töö. Esimene väljuja suri südamepuudulikkusesse ja sulges teistele pääsemistee. 6 päeva hiljem tõstis kraana "Kommuna" allveelaeva üles ja pukseeris Tallinna. Kahe laeva kaptenid said 3 aastat laagreid. Juhtkond, kes venitas päästetöödega 36 tundi, pääses puhtalt. Hukkus 28 allveelaevnikku.
diiselallveelaev M-256
26/09/1957 uppus Tallinna lahel allveelaev tulekahju, järgneva dehermetiseerumise ja vee sissetungi tagajärjel. Laev oli projekt 615 seeriast, mille eripära oli vedela hapnikuga vee all töödavad diisel-energia seadmed. Sagedaste tuleõnnetuste tõttu oli laevastikus selle seeria laevade hüüdnimi "tulemasin". Diisli plahvatus süütas algul oma seksiooni ja mõne aja pärast ka kõrvalseksiooni. Laev suutis tõusta pinnale ja püsida seal 3 tundi ja 48 minutit. 4 appi tulnud laeva ei suutnud tormi tõttu läheneda. Allveelaev uppus ootamatult mõne sekundi jooksul. Tormisest merest päästeti 35 mehest ainult 7.
Selle taustal on Kurski meeste hukkumine nagu traditsioonide jätkumine. Meeskond hukkub ja keegi, ka nemad ise, ei saa teha midagi pääsemiseks...
Enne Kurskit ei pidanud juhtunust oma rahvale aru andma. Aga nüüd? Kes on süüdi? Mehed, tehnika, juhtkond? Või mõtleks välja loo pahadest vaenlastest, kelle käe läbi hukkusid kangelased?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist