Ande andeks, ei viitsinud kõiki lehekülgi läbi lugeda.
Üldiselt selle tsiviiltehnika kaasamise teemasse ma väga ei looda, sest lihtsalt ei ole eriti midagi asjalikku kaasata. Pooldaksin just seda, et kaardistataks tsiviilkäibes olevad taktikalised veokid.
Aga väike video vahele
http://www.youtube.com/watch?v=iYm8G6gQY0Q
Vaadake teist poolt, kus maasturiga "rangereid" mängitakse. Huvitav, kuidas käiks sellise luuregrupi ja tehnika käsi, kui lendaksid reaalsed kuulid-killud. Või kas afgaanis keegi julgeks niisugusi "sõida-ja-tulista" ringe teha?
Kas on kusagil olemas või võimalik aretada välja vähemalt kergelt soomustatud mõnekohaline maastur, mille kere kaitseks kildude ja kuulide eest? Ei mõtle luuresoomukit nagu Fennek või BRDM-2. Need on praktiliselt juba spetsiaalmasinad ja veoauto sarnased ning kaalus. Lisaks maksavad moodsad luuresoomukid hullu raha.
Luuremasinad võiksid olla umbes nagu BA-64. http://www.battlefield.ru/en/tank-devel ... -ba64.html
Olulised parameetrid: täismass mitte üle 3 t, kõrgus mitte üle 1,75 m, pikkus mitte üle 4 m, laius mitte üle 2 m, 0-100 kmh - mitte üle 15 sek, soomuskaitse 5-10 mm, kohti 4. Põhimõtteliselt maasturi raam, millele pisut kaitsvam kere ümber tehtud. Võib ka osalt pealt lahtine (presentkatus) olla.
Sellised mõtted siis.
Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamine
SOP-d näevad ette jalastumist ja taandumist, välja arvatud juhul kui just saab gaasi põhja suruda ja tapaalast läbi lennata. Nõnda manööverdades masinast ilmajäämine on enam-vähem kindlustatud, jalastudes on pisike lootus, et vähemasti mõnel mehel õnnestub vähe võpsisemal maastikul "ära kaduda" ja omade juurde välja jõuda.hummel kirjutas: Aga väike video vahele
http://www.youtube.com/watch?v=iYm8G6gQY0Q
Vaadake teist poolt, kus maasturiga "rangereid" mängitakse. Huvitav, kuidas käiks sellise luuregrupi ja tehnika käsi, kui lendaksid reaalsed kuulid-killud. Või kas afgaanis keegi julgeks niisugusi "sõida-ja-tulista" ringe teha?
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Üks variant - http://soldiersystems.net/2011/06/03/mi ... -new-ride/
Poistel kollased lindid peal. Tont teab, võibolla simuleerisid tanke või BTR'e seal selle GD'ga?hummel kirjutas:
Aga väike video vahele
http://www.youtube.com/watch?v=iYm8G6gQY0Q
Vaadake teist poolt, kus maasturiga "rangereid" mängitakse. Huvitav, kuidas käiks sellise luuregrupi ja tehnika käsi, kui lendaksid reaalsed kuulid-killud. Või kas afgaanis keegi julgeks niisugusi "sõida-ja-tulista" ringe teha?
Tsiviilist masinate saamine tänapeval. oehh.
Igasugu plastikjeebid ja linnamaasturid no mitte ei sobi. Liiiiga örnukesed. Tahavad miskseid 5w50 super hypox jumal teab mis ölisid ja filtreid. Miksi elektrisysteemi viga ja sa istud nii teeääres kui teeääres. Mootori ja vedrustuse ajudega limmajeebid on no no.
ASFALDi rehvidega nendega kuskile mudasse ronida? Ei soovitaks kellelgi. Ja kustkohast neid maastikurehve köikides eri möötudes vötta? Lisaks kui tahad nendele miskeid korralikke maastikurehve alla ajada on vaja ära vaheytada öite tihti ka VELJED sest rattakoopas pole lihtsalt piisavalt ruumi. Mingite kymnete ja sadade masinate maastikurehve ja velgesid kuskil hoida kuskile kellelegi veda ... utoopia. Lootusetu.
Omaette komöödia on alarmid. Istud kuskil varituses ja miski vene tank söidab poole kildi kauguselt mööda ja sinu masin hakkab uilgama "Tiii - Daa - Tii - Daaa!" Heli on iseenesest selles seisus hirmus asi aga ta ju vilögutab tulesid kahh!
Esimene miin vöi löhkekeha kukub kusikile paarisaja meetri raadiusele nii et korralikult raputab - avanevad turvapadjad ja kytusepump teeb - emergency shutt offi?!
Praktilise kasutuse poole pealt, kui on pika kerega jeep siis on hea kui sinna neli meest koos seljakottide ja relvadega peale mahuvad. Neli!
Seega jagu on kaks masinat, ryhm on kaheksa, kompanii on 10 -12 + toetus 4-6 masinat kompanii seega - 20 masinat - pataljon 100+? maisnat. Ja köik on erinevad?
Samas oleks ju lahendus nende hiluxitega. Miski 1000 masinat tellida ylilihtsas versioonis, otse tehasest, jagada igale kl malevale miski 40-50 masiant ja andku minna.
Lepingusse veel korraline hooldus keskelt ja no on tiba teine see mobiilsus.
Ja m inu pärast söidetagu nendega pardijahile ja koolilöpupeole ja kuhu iganes - peaasi et masin on korras ja liigub ja ilmub kogunemispunkti sms sönumist 2h jooksul.
Asja point peab olema unitaarsus - kriis ajal peab igat suvalist mainat saama lapida iga teise suvalise masina juppidega.
Igasugu plastikjeebid ja linnamaasturid no mitte ei sobi. Liiiiga örnukesed. Tahavad miskseid 5w50 super hypox jumal teab mis ölisid ja filtreid. Miksi elektrisysteemi viga ja sa istud nii teeääres kui teeääres. Mootori ja vedrustuse ajudega limmajeebid on no no.
ASFALDi rehvidega nendega kuskile mudasse ronida? Ei soovitaks kellelgi. Ja kustkohast neid maastikurehve köikides eri möötudes vötta? Lisaks kui tahad nendele miskeid korralikke maastikurehve alla ajada on vaja ära vaheytada öite tihti ka VELJED sest rattakoopas pole lihtsalt piisavalt ruumi. Mingite kymnete ja sadade masinate maastikurehve ja velgesid kuskil hoida kuskile kellelegi veda ... utoopia. Lootusetu.
Omaette komöödia on alarmid. Istud kuskil varituses ja miski vene tank söidab poole kildi kauguselt mööda ja sinu masin hakkab uilgama "Tiii - Daa - Tii - Daaa!" Heli on iseenesest selles seisus hirmus asi aga ta ju vilögutab tulesid kahh!
Esimene miin vöi löhkekeha kukub kusikile paarisaja meetri raadiusele nii et korralikult raputab - avanevad turvapadjad ja kytusepump teeb - emergency shutt offi?!
Praktilise kasutuse poole pealt, kui on pika kerega jeep siis on hea kui sinna neli meest koos seljakottide ja relvadega peale mahuvad. Neli!
Seega jagu on kaks masinat, ryhm on kaheksa, kompanii on 10 -12 + toetus 4-6 masinat kompanii seega - 20 masinat - pataljon 100+? maisnat. Ja köik on erinevad?
Samas oleks ju lahendus nende hiluxitega. Miski 1000 masinat tellida ylilihtsas versioonis, otse tehasest, jagada igale kl malevale miski 40-50 masiant ja andku minna.
Lepingusse veel korraline hooldus keskelt ja no on tiba teine see mobiilsus.
Ja m inu pärast söidetagu nendega pardijahile ja koolilöpupeole ja kuhu iganes - peaasi et masin on korras ja liigub ja ilmub kogunemispunkti sms sönumist 2h jooksul.
Asja point peab olema unitaarsus - kriis ajal peab igat suvalist mainat saama lapida iga teise suvalise masina juppidega.
Ma pean tõesti vabandama, et ei võtnud vaevaks selgitada jalaväepataljoni transpordivajadusi juba esimeses postituses. Millegipärast ma eeldasin, et siinsed lugejad teavad militaarstruktuuri pisut suuremas plaanis ja detailsemalt, kui vaid kõige labasem jagu-rühm-kompanii-pataljon. Noh et erialarühmade olemasolust ollakse teadlikud ja seega nende transpordialased erivajadused ei tule üllatusena. Mõnele võib tõesti nõnda jääda mulje, et ma plaanin siin terveid pataljone maastureile mahutada.
4x4 foorumi rahvale, kellele kaitseväe teemad ehk tõesti võõrad, sai kirjutatud midagi sellist:
4x4 foorumi rahvale, kellele kaitseväe teemad ehk tõesti võõrad, sai kirjutatud midagi sellist:
Tüüpiline jalaväepataljon enamuses relvajõududes sisaldab endas allüksusi, mis tegutsevad peamiselt väikeste 3-4 meheliste gruppidena. Näiteks: luure, tankitõrje, õhutõrje, tulejuhid, miinipildujapatarei luure. Sellised grupid varustatakse tavaliselt mobiilsuse tagamiseks taktikaliste veoautode asemel maastikukõlbuliste maasturitega. Vajadus kiireks liikuvuseks on neil suur.
Näiteks tankitõrjekahur ise ei ole raske, maastur jaksab seda maastikul sikutada ilusti, võib pealgi kanda. Kuid ilma maasturita on pärast tuleülessande täitmist kiire koos relvaga positsioonilt lahkumine mitte lihtsalt raskendatud, vaid suhteliselt võimatu. Selle relva kolmeliikmeline meeskond palju üle kilomeetri seda jooksujalu ei sikuta. Ka tankitõrje raketiheitja on suhteliselt kerge relv. Rasked on raketid. 2-3 liikmeline meeskond ilma sõidukita kannab vaid paari raketti. Samas pole ka mõtet sellele meeskonnale kolmetonnise kandejõuga veokit anda.
Samuti on luurerühmal vaja jaguneda väikesteks meeskondadeks, et teha positsiooni-, ala-, marsruudiluuret, või liikuda pataljoni vastutusalal kiirelt ühest punktist teise. Ei ole mõeldav, et see rühm tegutseks kasutades üht-kaht logistilist veokit, kuigi see neile mahuks. Suurte väheste masinate kasutamine pärsiks peamiselt just jagunemist ja üksuse tegutsemisvõimet laial alal. Väiksemat masinat on ka lihtsam maskeerida.
Mis kaitsetahtesse puutub, siis sellele jääb meie varustatus täna ilmselgelt alla. Ka sõjalises mõttes pisikeseks Kevadtormiks, kuhu kutsuti tänavu vaid 4,5 tuhat meest, jäi maastureid puudu. Tüüpiline pataljon vajab tegutsemiseks sadakond sõidukit, neist ligi 30 maastureid.
Sõja korral hakkaks ainuüksi Lõuna-Eestis opereerima suurusjärgus 25-30 pataljoni, millest 80-90% peaksid saama oma masinad rekvireerimise läbi. Seega räägime me juba siin 7-900 maasturist.
Peamised kriteeriumid, mille järgi autot selleks otstarbeks valida:
1. Piisava saadavusega e unifitseeritav (kõik masinad väeosas/allüksuses ühte marki).
2. Piisav töökindlus ja lollikindlus
3. Muud omadused- kütusekulu, maastikuläbivus jne.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
ikke lihtsamalt maarahvale
Nuh olens minagi kunagi nooruses näinud pataljoni tagala ja toetus ja side ja luure jms jms yksusi ja lausa soomukitel ja mida köike, aga..
Oma arvamust avaldasin "köige lihtsam" variandi jaoks. Oleks seegi. Köige, köige lihtsam unitaarjeep hilux vms, mis oleks Noorem kui Keskmine Kaitseliitlane! See oleks palju rohkem kui mitte kui miskit.
See et miskid tabelpataljonid eriotstarbelist tehnikat saavad, on kahjuks uuest tehnikast rääkides muinasjutt. Lääne euruupa on kah oma mahakandmised maha kandnud, et eriti sealt vist miskit enam tervete allyksuste kaupa saada pole.
Oma arvamust avaldasin "köige lihtsam" variandi jaoks. Oleks seegi. Köige, köige lihtsam unitaarjeep hilux vms, mis oleks Noorem kui Keskmine Kaitseliitlane! See oleks palju rohkem kui mitte kui miskit.
See et miskid tabelpataljonid eriotstarbelist tehnikat saavad, on kahjuks uuest tehnikast rääkides muinasjutt. Lääne euruupa on kah oma mahakandmised maha kandnud, et eriti sealt vist miskit enam tervete allyksuste kaupa saada pole.
-
allatah
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Mul on tekkinud mõned küsimused või mõtted.
Kas too masin peab olema diisel või võib ka bensiini juua?
Miks ta peab olema niivõrd töö või lollikindel? Nagunii seda ju ise remontima ei hakka. Meil ei tule ju tänaval vastu kümnete kaupa G-mesasid, Nivasid või siis vanu Land Rovereid. Enamus natukenegi sõiduautost maastikusuutlikumaid masinaid on elektroonikat täis ja ei tea keegi meist peast millise asja peale seda tüüpi masin välja lülitub. Kui me juba pikemat aega järjest sõdime siis võiks ehk jah neid masinaid ümber jagada mudelite järgi. Aga nagu on laiali jaotatud üle riigi erinevad üksused, on ka ühte tüüpi masinad üle riigi laiali jaotatud.
Kui me paneme kokku üksuse kus on muu KV tehnika hulgas ka 20 tsiviilmaasturit, siis meil ei ole ju olulist vahet on nad ühte tüüpi või erinevad. 1 neist võibolla läheb loomuliku kulumise näol katki. Kui ikka tule alla jäävad siis on nad eeldatavasti nii sodid, et kergem on kuskilt uus võtta.
Rohelist värvi saab neile kõigile ühtemoodi peale kallata.
Minu arvates saab sõja korral olema selline maastur "kulutarve" ja õõtshoobade ning mootoririhma vahetuse lihtsus ei ole üldsegi oluline. Ma kaldun arvama, et kui see just külmal ajal ei ole (mootor soojenduseks palju sees), ei ole enamusi nendest autodest vaja isegi tankida ja mingi remont piirdub ehk tühja rehvi vahetusega.
Kui kogu see teema pole veel koppa ette visanud, siis seletage palun, mida ma ei mõista.
Kas too masin peab olema diisel või võib ka bensiini juua?
Miks ta peab olema niivõrd töö või lollikindel? Nagunii seda ju ise remontima ei hakka. Meil ei tule ju tänaval vastu kümnete kaupa G-mesasid, Nivasid või siis vanu Land Rovereid. Enamus natukenegi sõiduautost maastikusuutlikumaid masinaid on elektroonikat täis ja ei tea keegi meist peast millise asja peale seda tüüpi masin välja lülitub. Kui me juba pikemat aega järjest sõdime siis võiks ehk jah neid masinaid ümber jagada mudelite järgi. Aga nagu on laiali jaotatud üle riigi erinevad üksused, on ka ühte tüüpi masinad üle riigi laiali jaotatud.
Kui me paneme kokku üksuse kus on muu KV tehnika hulgas ka 20 tsiviilmaasturit, siis meil ei ole ju olulist vahet on nad ühte tüüpi või erinevad. 1 neist võibolla läheb loomuliku kulumise näol katki. Kui ikka tule alla jäävad siis on nad eeldatavasti nii sodid, et kergem on kuskilt uus võtta.
Rohelist värvi saab neile kõigile ühtemoodi peale kallata.
Minu arvates saab sõja korral olema selline maastur "kulutarve" ja õõtshoobade ning mootoririhma vahetuse lihtsus ei ole üldsegi oluline. Ma kaldun arvama, et kui see just külmal ajal ei ole (mootor soojenduseks palju sees), ei ole enamusi nendest autodest vaja isegi tankida ja mingi remont piirdub ehk tühja rehvi vahetusega.
Kui kogu see teema pole veel koppa ette visanud, siis seletage palun, mida ma ei mõista.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Nuh sellega ma olen nöus et igasugu asi, mis vabastab jalakäimisest on hea.
Lihtsalt oma kogemused pöhinevad töökaaslaste poolt ostetud "heade ja odavate eesti autodel". Autode tehniline seis on yldiselt nukker. Kui 2003 aasta masinal on ölitase 2 sentti alla miiniumi, summutid kukuvad alt starterid ja veeöpumbad annavad jumala lambist saba.
Tekib tunne et eestis vöetakse auto liisingusse ja tallatakse sellega 3 aastat ja siis uus pill alla ja hooldust tehakse 0 "zero" euro eest. Mis sa sest rahast kulutad hoolduse peale. Selliseid masinad lagunevad ära lihtsalt kruusatee nägemisest juba.
Ja ikkagi - elementaarset hooldust nendele masinatele on vaja. Annad vale öli sisse - kui ei ole 0w50 saada sul - asi vöib juba jamaks minna.
Nii nyyd loeme järgmiseks ette misvärvi jahutusvedelikku vöib omavahel segada - punane sinine roheline? Kas kaitseväe stanag on dot4 vöi dot5? käigukastiöli mark? ATF vöi 80w90?
Et ma kardan et need tsiviilist korjatud masinad lihtsalt ei kesta.
Lihtsalt oma kogemused pöhinevad töökaaslaste poolt ostetud "heade ja odavate eesti autodel". Autode tehniline seis on yldiselt nukker. Kui 2003 aasta masinal on ölitase 2 sentti alla miiniumi, summutid kukuvad alt starterid ja veeöpumbad annavad jumala lambist saba.
Tekib tunne et eestis vöetakse auto liisingusse ja tallatakse sellega 3 aastat ja siis uus pill alla ja hooldust tehakse 0 "zero" euro eest. Mis sa sest rahast kulutad hoolduse peale. Selliseid masinad lagunevad ära lihtsalt kruusatee nägemisest juba.
Ja ikkagi - elementaarset hooldust nendele masinatele on vaja. Annad vale öli sisse - kui ei ole 0w50 saada sul - asi vöib juba jamaks minna.
Nii nyyd loeme järgmiseks ette misvärvi jahutusvedelikku vöib omavahel segada - punane sinine roheline? Kas kaitseväe stanag on dot4 vöi dot5? käigukastiöli mark? ATF vöi 80w90?
Et ma kardan et need tsiviilist korjatud masinad lihtsalt ei kesta.
Ei tasu vist jahh kövatad suht olematu teemaga. Ise kaldun arvama et seda mida oma lao platsil pole, seda lihtsalt pole.
Synnist saadik asfaldile möeldud pillidega miskid mobpi ja pataljone tegema hakata, jätan arvamuse oma teada.
Ehk saab selle va yhe otsa tegevusalale ära tehtud, asi seegi juba. Siis masinad kuskile peitu ja ykshaaval tarbib neid hoolduse korralduseks.
Et kysimus ei ei ole et ei saa miskit. Kysimus on et mida saab sellega, mis siis on kellegi völuvägi rekvireerinud. No yks manööver ja seejärel hooluse ralli, arvestusega 24h - 1 söiduk kaputt ja nonda niikaua kuniks masinaid jagub. Ja seda siis ilma lumeta. Kui lumi maas, muutuvad asjad jälle astme vörra huvitavamaks.
Kas keegi viitsiks proovida mis juhtub nende "poolautomaatsete" nelivedudega, kui lykata 1000 kilo koormat peale ja minna roomamama sellega 30 senti lume - lörtsi segusse, vöi pehmele teeotsale?
Synnist saadik asfaldile möeldud pillidega miskid mobpi ja pataljone tegema hakata, jätan arvamuse oma teada.
Ehk saab selle va yhe otsa tegevusalale ära tehtud, asi seegi juba. Siis masinad kuskile peitu ja ykshaaval tarbib neid hoolduse korralduseks.
Et kysimus ei ei ole et ei saa miskit. Kysimus on et mida saab sellega, mis siis on kellegi völuvägi rekvireerinud. No yks manööver ja seejärel hooluse ralli, arvestusega 24h - 1 söiduk kaputt ja nonda niikaua kuniks masinaid jagub. Ja seda siis ilma lumeta. Kui lumi maas, muutuvad asjad jälle astme vörra huvitavamaks.
Kas keegi viitsiks proovida mis juhtub nende "poolautomaatsete" nelivedudega, kui lykata 1000 kilo koormat peale ja minna roomamama sellega 30 senti lume - lörtsi segusse, vöi pehmele teeotsale?
Terve hunnik elektroonikavaba "lolli" (vana)rauda millest enamusega kannatab ka asfaldilt maha keerata.
http://www.nettiauto.com/haku?id_vehicl ... ur_wheel=3
http://www.nettiauto.com/haku?id_vehicl ... ur_wheel=3
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: drawulf ja 7 külalist