Erinevad sõjalaevad

[Tarmo Männard]

Olen varemgi kohtunud sõjalaevade puhul nimetustega:
a) "Taskulahingulaevad" (Deutschland, Graf von Spee, Admiral von Scheer)
b) "Raskeristlejad" (Hipper, Prinz Eugen, Lützow),
c) "Lahingulaevad" (Bismarck, Tirpitz).

Pilte vaadates tunduvad nad kõik üsna ühesuurused ja -sugused.
Aga mis siis on nende erinevus?

[Würger 190G]

a-puhas sakslaste leiutis, raskeristleja ja lahingulaeva vahepealne, kiired, võimas relvastus, aga soomuse paksus jätab soovida.
b-kahurid väiksema kaliibriga ja soomus õhem kui c

[andrus]

Esimesed 2 punkti nimekirjas on raskeristlejad, kolmas lahingulaevad. Segadus klassifikatsiooniga tuleneb kahe maailmasõja vahelise perioodi riikidevaheliste merendusalaste lepingute vastuolulisusest.

Deutschland-klass oli ehitatud vastavalt Versailles rahulepinguga Saksamaale pealepandud tingimustele, Admiral Hipper seevastu Washingtoni leppele suunda võttes. Scharnhorsti ja Gneisenau nõrk pearelvastus suhteliselt suure veeväljasurve juures oli ilmselt samuti Versailles-i lepingust tingitud.

Deutschland-klassi ehitamisel olid lisaks militaarsetele eesmärkidele (saavutada 10000 tonni veeväljasurve ja 28 cm peakaliibri korral võimalikult mitmekülgne laev) seatud ka poliitilised: kasutades ära vastuolusid Versailles ja Washingtoni lepingute vahel (Washingtonis lepiti kokku, et raskeristleja on samuti max 10000 tonni, aga suurtükid seevastu ainult 8 tolli, mis oli märgatavalt vähem, kui sakslastele sama veeväljasurve juures lubatud) häirida Washingtoni leppe toimimist lootusega, et uue võidurelvastumise asemel pehmendatakse Saksamaale seatud tingimusi ja kaasatakse nad (koos Versailles tingimuste pehmendamisega/kaotamisega) suurte mereriikide lepingusüsteemi. Need laevad pidid tulejõult ületama Washington-klassi ristlejaid ja kiiruselt lahingulaevu (capital ships), ehk siis kiired vastaste ristlejad tulejõuga minema peletama ja ise suuremate laevade eest suutma põgeneda. Ainuke oht neile olid lahinguristlejad (tugeva relvastusega kiired laevad), mis olid aga tol ajal ainult Suurbritannia ja Jaapani mereväes.

[Kapten Trumm]

Selliseid huvitavaid vahepealseid laevu on veelgi.

Üks on leiutatud NSVL-s. Kui üldiselt loetakse raskeristleja peakaliibriks 8 tolli (203 mm) ja kergeristlejal 6 tolli (152 mm), siis misasi on NSVL projekt 26 (nn Kirov-klass)?
http://en.wikipedia.org/wiki/Kirov_class_cruiser
Venelased ise nimetavad kergeristlejaks, mereteemalise juturaamatute autor M. Õun aga raskeristlejaks.

Või misasi on õigupärast 150 mm (5,9 tolli) peakaliibriga Saksa type 1936A (nn Narvik-class) hävitaja? Hävitaja, venepäraselt liider (ingl. k superdestroyer) või pisem ja kergem kergeristleja?
http://en.wikipedia.org/wiki/Type_1936A_class_destroyer

[TTA]

Selliseid huvitavaid vahepealseid laevu on veelgi.

Üks on leiutatud NSVL-s. Kui üldiselt loetakse raskeristleja peakaliibriks 8 tolli (203 mm) ja kergeristlejal 6 tolli (152 mm), siis misasi on NSVL projekt 26 (nn Kirov-klass)?
http://en.wikipedia.org/wiki/Kirov_class_cruiser
Venelased ise nimetavad kergeristlejaks, mereteemalise juturaamatute autor M. Õun aga raskeristlejaks.

Või misasi on õigupärast 150 mm (5,9 tolli) peakaliibriga Saksa type 1936A (nn Narvik-class) hävitaja? Hävitaja, venepäraselt liider (ingl. k superdestroyer) või pisem ja kergem kergeristleja?
http://en.wikipedia.org/wiki/Type_1936A_class_destroyer

Viimase puhul on lihtne, soomustamata, järelikult hävitaja.

[andrus]

Riikedevahelistes lepingutes on laevaklassi definitsioon suhteliselt meelevaldne ja ei pruugi kokku langeda mõne lepingus osaleva riigi enda mereväe arendajate seisukohtadega.
Soovitan alustuseks lepingute tekstidega tutvuda:
http://www.ibiblio.org/pha/pre-war/1922/nav_lim.html
http://www.microworks.net/pacific/road_ ... treaty.htm

ja muidugi arvestada, et lepingud olid siduvad nendega liitunud riikidele. Lugeda oskav inimene taipab, et 1930.a. Londoni klassifikatsiooni järgi oleks Kirovi puhul tegu olnud raskeristlejaga (peakaliibri relvastus suurem kui 155 mm) ning soomuse olemasolek või puudumine polnud hävitajaks liigitamisel sama lepingu põhjal kriteerium.

[Karuke]

Pealt vaadates ühesugused aga sisult ikkagi Bismarck von Sheerist oma sada meetrit pikem ning kolm korda raskem