Kilo Tango kirjutas:tympsa kirjutas:...
Ma ei saa aru, milleks neid oli vaja puruks saagida, eriti TU-160, mis on ju haruldane lennuk,toodetud vaid 36 tükki . Kui lennukit pole vaja,võta relvavõimekus maha, keevita pommiruum kinni ja vii muuseumi. Olen kindel , et iga lennundusmuuseum maailmas oleks õnnelik kui saaks ekspositsiooni ehtsa TU-160, TU-22 M3 või kasvõi vana TU-95.
Väga lihtne. Arvestades ajastut on Tu-160-st pärit
metallolomi palju lihtsam "ärastada" ja läände parseldada. Tervet lennukit saab müüa vaid riik riigile.
Ma arvan, et seal oli rohkem tegu Ukraina ja Vene vägikaikaveoga. Ukraina teadis, et need TU-d on talle kasutud, kuna tal polnud ambitsioone kedagi tiibrakettidega ründama hakata ja varuosasid Venemaa neile lennukitele niikuinii ei andnud. Niisiis mõlemad bluffisid hinna koha pealt, kuni Ukraina oli nii suures gaasivõlas, et oli lihtsalt sunnitud ülejäänud lennukid ära müüma.
Purukssaagimine oli lihtsalt survemeetod, mis esialgu ei mõjunud üldse, sest Jeltsin ei hoolinud suurt Venemaa sõjalisest võimekusest, tal oli palju muid muresid .Kuid kui Putin sai KGB/ FSB ülemaks 1998. aasta mais, muutusid asjaolud kohe ja kõlakad räägivad, et just Putin nõudis Jeltsinilt tungivalt Venemaa sõjalise võimekuse taastamist, sealhulgas strateegiliste pommitajate tagasiostu Ukrainalt.Jeltsin ikkagi kõhkles, kuid kui NATO alustas õhurünnakuid Serbia vastu, nõustus kohe ja diil sai peagi teoks.Novembris 1999 toodi esimesed TU- 160 Ukrainast Venemaale Engelsi baasi ja sama aasta lõpul loobus Jeltsin presidendi toolist ja teatas, et Putinist saab tema asemik.
Mis selle ostu juures kõige rohkem hämmastab, on siiski Ukraina julgus deklareerida, et kõik N. Liidu sõjaväe varad,mis asuvad Ukrainas, on Ukraina riigi omandis.Ja Kreml pidi sellega nõustuma, ehkki see oli väga mõru pill neile alla neelata . Mõistetavatel põhjustel Eesti ei saanud sellist käiku teha, sest meie jaoks oli see okupatsioonisõjavägi, mis pidi KOOS oma relvadega lahkuma.
Kuid ikkagi ....siiski on kahju, et meil üldse pole lennuväge. Neist pommitajatest on suva, kuid paar hävitajate eskadrilli kulunuks marjaks ära. Kasvõi et lendureid ja hoolduspersonali välja õpetada paremate aegade tarbeks, kui meil on piisavalt raha, et Lääne lennukid osta.