152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"
Postitatud: 31 Jaan, 2014 23:30
Noh, veel pisut kraaklemismaterjali pukseeritavatest ja iseliikuvatest...
Haubits 2А61 – on üks uusimatest Venemaa armee suurtükkidest. Haubits töötati välja ГУП (Riiklik unitaarettevõtte-Государственное унитарное предприятие) "Tehas No 9("Завод № 9"). Esimesed andmed avalikustati haubitsa kohta 97-ndal aastal. Oma ilmalesünni on haubits võlgu asjaolule, et pärast NATO välisuurtükkide üleviimist 155 mm kaliibrile jäi vene motolaskurbrigaadide suurtükivägi, mille relvastuses olid 122 mm suurtükid, tulejõus alla NATO liikmestiikide armeedele.
Uus haubits, mida klassifitseeritakse polguhaubitsaks, töötati välja 122-millimeetrise haubitsa D-30 modifitseeritud lafetile. See sai võimalikuks peale suudmepiduri paigaldamist, mis neelab suure osa tagasilöögi energiast.
Kolmetoelise lafeti kasutamine tagab võimaluse ringtule andmiseks vertikaalis miinus viiest kuni pluss seitsmekümne kraadini. Lafetile on paigaldatud söötmismehhanism, mis võimaldab tuletihedust kuni kaheksa lasku minutis. Samuti on haubitsale paigaldatud meeskonna kaitseks kildude ja kuulide eest kerge kaitsekilp.
Haubitsast tulistamiseks kasutatakse eraldatud moona hülsslaenguga( выстрелы раздельного гильзового заряжания) mida kasutatakse analoogse kaliibriga süsteemides D-1, D-20 ja ML-20. Oma ballistika poolest vastab see 152 mm haubitsa ML-20 ballistikale, mis on välja töötatud laengul № 3.
2А61 üleviimiseks rännakuasendisse keeratakse lafeti liikuvad toed liikumatu juurde kokku ja kinnitatakse sellises asendis. Liikumatu tugi ja toru ühendatakse suudmeosas. Pukseerimiseks kasutatakse haakerõngast, mis on kinnitatud toru suudmeosasse. Üleminek rännakuolukorrast lahinguolukorda ja tagasi on treenitud seitsmeliikmelise meeskonna puhul sooritatav kahe minuti jooksul.
Tänu haubitsa suhteliselt väikesele massile (4,3 tonni võrreldes samasuguse kaliibriga haubitsa D-20 5,65 tonniga) võib teda pukseerida samade vahenditega, millega pukseeritakse 122-mm haubitsat D-30. Sealjuures võib maksimaalne kiirus maanteel olla kuni 80 km/h.
152 mm haubitsa 2А61 baasil on välja töötatud ka 155-mm eksportvariant.
Pukseerirava haubitsa 2А61 "ПАТ-Б" tehnilised andmed:
Meeskond – 7 inimest;
Mass – 4,3 t;
Pikkus rännakuasendis – 6360 mm;
Kõrgus rännakuasendis – 2200 mm;
Laius rännakuasendis – 1970 mm;
Rataste vahe– 1840 mm;
Suurtükk – 152-millimeetrine vintraudne haubits 2А61;
Kild-fugassmürsu kaal – 43,56 kg;
Laskekiirus – 6-8 lasku minutis;
Mürsu algkiirus – 540 m/s;
Vertikaalne tõusunurk – -5 kuni +70 kraadi;
Horisontaalsihtimise nurk – 360 kraadi;
Minimaalne laskekaugus – 4000 m;
Maksimaalne laskekaugus – 15 014 m;
Pukseerimiskiirus maanteel – kuni 80 km/h.
http://alternathistory.org.ua/152-milli ... 2a61-pat-b
Haubits 2А61 – on üks uusimatest Venemaa armee suurtükkidest. Haubits töötati välja ГУП (Riiklik unitaarettevõtte-Государственное унитарное предприятие) "Tehas No 9("Завод № 9"). Esimesed andmed avalikustati haubitsa kohta 97-ndal aastal. Oma ilmalesünni on haubits võlgu asjaolule, et pärast NATO välisuurtükkide üleviimist 155 mm kaliibrile jäi vene motolaskurbrigaadide suurtükivägi, mille relvastuses olid 122 mm suurtükid, tulejõus alla NATO liikmestiikide armeedele.
Uus haubits, mida klassifitseeritakse polguhaubitsaks, töötati välja 122-millimeetrise haubitsa D-30 modifitseeritud lafetile. See sai võimalikuks peale suudmepiduri paigaldamist, mis neelab suure osa tagasilöögi energiast.
Kolmetoelise lafeti kasutamine tagab võimaluse ringtule andmiseks vertikaalis miinus viiest kuni pluss seitsmekümne kraadini. Lafetile on paigaldatud söötmismehhanism, mis võimaldab tuletihedust kuni kaheksa lasku minutis. Samuti on haubitsale paigaldatud meeskonna kaitseks kildude ja kuulide eest kerge kaitsekilp.
Haubitsast tulistamiseks kasutatakse eraldatud moona hülsslaenguga( выстрелы раздельного гильзового заряжания) mida kasutatakse analoogse kaliibriga süsteemides D-1, D-20 ja ML-20. Oma ballistika poolest vastab see 152 mm haubitsa ML-20 ballistikale, mis on välja töötatud laengul № 3.
2А61 üleviimiseks rännakuasendisse keeratakse lafeti liikuvad toed liikumatu juurde kokku ja kinnitatakse sellises asendis. Liikumatu tugi ja toru ühendatakse suudmeosas. Pukseerimiseks kasutatakse haakerõngast, mis on kinnitatud toru suudmeosasse. Üleminek rännakuolukorrast lahinguolukorda ja tagasi on treenitud seitsmeliikmelise meeskonna puhul sooritatav kahe minuti jooksul.
Tänu haubitsa suhteliselt väikesele massile (4,3 tonni võrreldes samasuguse kaliibriga haubitsa D-20 5,65 tonniga) võib teda pukseerida samade vahenditega, millega pukseeritakse 122-mm haubitsat D-30. Sealjuures võib maksimaalne kiirus maanteel olla kuni 80 km/h.
152 mm haubitsa 2А61 baasil on välja töötatud ka 155-mm eksportvariant.
Pukseerirava haubitsa 2А61 "ПАТ-Б" tehnilised andmed:
Meeskond – 7 inimest;
Mass – 4,3 t;
Pikkus rännakuasendis – 6360 mm;
Kõrgus rännakuasendis – 2200 mm;
Laius rännakuasendis – 1970 mm;
Rataste vahe– 1840 mm;
Suurtükk – 152-millimeetrine vintraudne haubits 2А61;
Kild-fugassmürsu kaal – 43,56 kg;
Laskekiirus – 6-8 lasku minutis;
Mürsu algkiirus – 540 m/s;
Vertikaalne tõusunurk – -5 kuni +70 kraadi;
Horisontaalsihtimise nurk – 360 kraadi;
Minimaalne laskekaugus – 4000 m;
Maksimaalne laskekaugus – 15 014 m;
Pukseerimiskiirus maanteel – kuni 80 km/h.
http://alternathistory.org.ua/152-milli ... 2a61-pat-b