Vanem tehnika, memuaarid jne.

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1073
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas isakene »

Kapten Trumm kirjutas:LSD ja Torsen on ikka väga erinevad asjakesed. LSD on asi, mis lubab väljundvõllidel piiratud ulatuses pöörlemiskiiruse erinevust libisemise arvelt).
LSD on oma omaduste tõttu üldiselt vaid tagasillas kasutatav. Maastikuautodel pole selle kasutamine eriti levinud, põhjuseks väike rataste pöörlemiskiiruse "lubatav" vahe, ebatasasel pinnal võivad eri poolte rattad läbida väga erinevaid teepikkusi. Maastikukasutuses kulub see asi kiiresti (keegi juba eespool seletas ka) ja koormab tarbetult pooltelgi. Üks suuremaid LSD kasutajaid sõiduautodel oli BMW ja nemad kasutasid maastikusuutlikumate iX mudelitel tagasillas üldsegi viskomuhviga diferentsiaali.

Maastikuautodel on kas käsitsi lukustatavad silladiferentsiaalid või taolised, mis teatud pöörlemiskiiruste vahe peale lukustuvad ise (kas üheastmeliselt või progresseeruvalt).
Tehniliselt võttes on Torsen siiski LSD, ehk piiratud libisemisega hammasratastüüpi differ. http://en.wikipedia.org/wiki/Limited-slip_differential
Ja nagu ma juba ütlesin, on ketastüüpi LSD maasturite tagasildades väga levinud. See "lubatav" vahe on reaalis päris suur, põhimõtteliselt piirab seda vaid hõõrdumise käigus eralduv soojushulk.
Lukustatavaid difreid kasutavad vaid üksikud pärismaasturid. Toyota LandCruiser, Nissan Patrol, Mitsubishi Pajero, G-seeria Mercedes, Laplander C303, mõned üksikud ameeriklased.
Iselukustuvaid difreid maasturitel ma tehaseseades ei teagi, ainsana tuleb pähe GAZ-66. Iselukustuvaga tänaval sõita on kepp ruudus, kujuta ette kui järsus pikemas kurvis sul tagasild järsku lukku läheb... :evil:
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1073
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas isakene »

jackpuuk kirjutas:Viskosidur on nelikveolise Honda Civicu aastast 1986 sildade vahel (milliseid on toodetud 5800 tükki, ning mille eksemplar "vedeleb" hetkel mu garaazi katuse all) :lol:. Käigukastis on aeglustav käik (mitte aeglustav vahekast), ülekanne 50-50 sildade vahel, tagasild kõhu alt suveks välja lülitatav. Sobib vist kenasti teema pealkirja alla :wink:.
Minu andmete kohaselt on ka 90-ndate Subaru Legacy elektriliselt lülitatava viskosiduriga. Et just neliveo lülitus. 100 prossa kindel muidugi ei ole...
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2643
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas vanahalb »

Ärge nüüd sundige mind tuisus ja poris auto alla roomama, et difri korpuse kuju järgi selle sisu hakata hindama :)
Torseni (LSD on eestikeelses tõlkes "piiratud libisemisega diferentsiaal" ja selle üks liik on ka torsen) wiki-lehe järgi tundub, et Dodge kastikatel on ta rohkem levinud. Mul on Mazda kloonina ehitatud Ranger, aga ühesugused arbuusivanamehe tööautod on nad kõik. Vähemalt ameerika mõistes.
Jackpuugi kirjeldatud torseni sümptomid ilmnevad küll. Kehvapoolsel teel libisevad mõlemad rattad võrdselt läbi, pigem tuleb mootori jõust puudu ja ülekandes tekivad löögid. Aga kui õnnestub ikka nii põhjalikult hange ajada, et ühe poole ringi tõmbab, siis sinna kohta ta jääb ka - seniks kuni ägisedes käsi välja sirutada ja esisild sisse lülitada. Viimast selle LSD tõttu eriti vaja polegi, eelmisel talvel ainult kahel korral läks asja ette.
Täitsa võimalik, et ketastega LSD käitub samamoodi (pole eriline offroadi-sõitja)

Ma ei pidanud torsenit eriliseks eksoodiks sellepärast, et enne elektrooniliste perverssuste aega neid ikka liikus. Tänapäeva autode kohta kehtib rusikareegel - mida uuem, seda kehvem.
AKM
Liige
Postitusi: 134
Liitunud: 09 Jaan, 2015 15:01

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas AKM »

isakene kirjutas:
jackpuuk kirjutas:Viskosidur on nelikveolise Honda Civicu aastast 1986 sildade vahel (milliseid on toodetud 5800 tükki, ning mille eksemplar "vedeleb" hetkel mu garaazi katuse all) :lol:. Käigukastis on aeglustav käik (mitte aeglustav vahekast), ülekanne 50-50 sildade vahel, tagasild kõhu alt suveks välja lülitatav. Sobib vist kenasti teema pealkirja alla :wink:.
Minu andmete kohaselt on ka 90-ndate Subaru Legacy elektriliselt lülitatava viskosiduriga. Et just neliveo lülitus. 100 prossa kindel muidugi ei ole...
Tänapäeva Legacyl/Outbackil on manuaalkastiga versioonil keskdiffer tavaline visko ja automaadil miski elektri abiga isemõtlev. Kahjuks on visko isemõtlevast oluliselt parem, aga seda suuremale mootorile ei saa :(
AKM
Liige
Postitusi: 134
Liitunud: 09 Jaan, 2015 15:01

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas AKM »

Jack, sina vist kirjutasid, et torsen hakkab sellisel juhul, kui rattad on väga erineval pinnal, libedal olev ratas ringi käima. Oled sa ikka kindel oma väites, sest kui torseni konstruktsiooni vaadata, siis ei ole see võimalik.
Minu enda kogemus torseniga on ainult rallist, aga seal on niikuinii kogu aeg selline hagu taga, et selliseid nüansse väga ei täheldanud. Igatahes mina oma praktikas sellist nähtust ei kohanud.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2643
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas vanahalb »

Minumeelest ikka saab torsen "läbi libiseda" kui ühel poolel üldse koormust pole. Siin ühte Audit näidatud ja neil on tihtipeale keskdiffer torsen.
https://www.youtube.com/watch?v=Oo9GV4mSnRQ

Kui elektroonilisi abimehi pole, siis aitab tegelikult juba kergelt piduripedaalile muljumisest või käsipiduri tõmbamisest, et vabale rattale koormust anda ja torsen uuesti tööle saada. Iseasi muidugi, et kuidas samal ajal pidurdamine üldisele läbivusele mõjub.
Ralliautodel võib olla asi keerulisemaks aetud, sest neid torseneid on vähemalt 3-4 põlvkonda, mõni märkega "racemaster".
AKM
Liige
Postitusi: 134
Liitunud: 09 Jaan, 2015 15:01

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas AKM »

ma ei mäleta mis sellel esimese põlvkonna A4-l keskel oli, mäletamist mööda ikka mitte torsen.

Aga vaata seda videot ja saad hästi aru, kuidas ta töötab ja miks ei mõjuta ühe ratta pidamine momendijaotust
https://www.youtube.com/watch?v=JEiSTzK-A2A
vanahalb
Liige
Postitusi: 2643
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas vanahalb »

Selles videos on tavaolukord ja torseni promojad eriti puudusi näidata ei taha.
Siin lehel, kohe alguses on väidetud, et tava-torsen pole võimeline kandma koormust 100 % ühele rattale (või teljele) ja sellepärast on ühe rattaga libedale sattumine jama.
http://www.awdwiki.com/en/torsen/
Alguses (see Audi) viitel ka kirjas, et minu video vanal A4 Audil on keskel torsen.

Seda teemat võib mõnest Audi-foorumist põhjaikumalt lugeda, VAG on torsenit iidsetest aegadest kasutanud ning audimehed neid oksendamiseni lahanud, kokku lapanud ja kinni keevitanud.
Ma mäletan torseni tööpõhimõttest midagi sarnast, et idee järgi ei saa tigu tõesti tiguratast pöörata ja üks ratas ei tohiks seisma jääda, aga kui pidamine täiesti ära kaob, hakkab kogu difripakk pöörlema ja torsenist pole enam mingit kasu :dont_know:

Iselukustav torsen tuli hiljem, Audile vist kuskil 2000+ aastal.
AKM
Liige
Postitusi: 134
Liitunud: 09 Jaan, 2015 15:01

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas AKM »

vanahalb kirjutas: Ma mäletan torseni tööpõhimõttest midagi sarnast, et idee järgi ei saa tigu tõesti tiguratast pöörata ja üks ratas ei tohiks seisma jääda, aga kui pidamine täiesti ära kaob, hakkab kogu difripakk pöörlema ja torsenist pole enam mingit kasu :dont_know:
Ikka teoratas ei saa tigu pöörata, tigu saab alati teoratast pöörata. Torsenil on need väiksemad satelliidid teorattad, poolasside otsas teod.
Aga täpsustaks veidi teemat. Kuna torseni puhul kasutatakse tiguülekande äärmuslikke nurkasid, kus mingil määral juba toimub ka teoratta poolt teo pööramine, siis nende hammasrataste nurkade valikuga saab määrata ära, kui palju torsen nö. läbi libiseb. Audil tavamudelitel kasutatatakse keskdiffris kõige enam läbi libisevat versiooni, ilmselt selleks, et teha auto käitumine tavajuhile lihtsamaks. Audi S mudelid kasutavad teiste parameetritega diffrit ja selle läbilibisemine on oluliselt väiksem.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2643
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas vanahalb »

Ei oska nüüd hinnata kuipalju hammaste nurkadega saab läbilibisemist muuta.
Uuema otsa Audidel vist torsenit enam polegi, selle pressiteate meelsusest võiks välja lugeda, et torsen on sakslaste meelest eilne päev (pildil on jälle vanu häid :) friktsioonkettaid näha) Ketaste survega saab läbilibisemist palju hõlpsamalt reguleerida. Seniks muidugi kuni elektroonika lolliks ei lähe, kettad ära ei kõrbe ja tuhat muud muutujat.
http://www.audi-technology-portal.de/en ... fferential
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas jackpuuk »

Torsen pole tõesti 100% lukustusega, vähemalt vanemate puhul on minu mäletamist mööda lukustusaste 25-75% ja asi toimib Vanahalva kirjeldatud moel. Lukustusaste sõltub AKM poolt välja toodust, ehk hammakate ja tigude profiilist. Ma ei viitsi hetkel kogu oma kirjandust läbi lappama hakata, mingis tehnikaajakirjas oli vastav võrdlus olemas ja asi lahti kah seletatud, kuidas ja miks toimib või siis mitte (seda kirjandust on vähemalt 300+ eksemplari, seega on lihtsam meelde tuletada, mis testist jutt käis).
sitt päev, kellele kurdad
Kasutaja avatar
Kulibin
Liige
Postitusi: 2192
Liitunud: 04 Veebr, 2012 13:49
Asukoht: Harjumaa

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Kulibin »

Tere härrased !
Sorry, et minu Thorseni teema tekitas siia hulga bitte. No teema ju iseenesest oli huvitav.
Aga reserveerin selle konkreetse difri teema lõpetuseks ühe väite:
Nimelt on see Thorsen differ maailma kiireim mehhaaniline kompuuter ja teeb silmad ette siiani suvalisele räni baasil mudrule.
Ja mingeid ketastega ja vedrudega ja nukkidega difreid on Thorseniga ikka kohatu võrrelda.
Ja loeks siis selle difritüübi käsitluse ammendatuks.
Samas alustaksin uue vana teema:
Nimelt teemaks desmodroomajamid. Kus olete neid kohanud peale vanade võidusõidumootorite klapiajamites ?
Kas elektriliselt käitatav mitmeraudne kuuliprits kasutab kah desmodroomajamit ?
Lugupidamisega Arvo
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2643
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas vanahalb »

[quote="Kulibin"
Nimelt teemaks desmodroomajamid. Kus olete neid kohanud peale vanade võidusõidumootorite klapiajamites ?
Kas elektriliselt käitatav mitmeraudne kuuliprits kasutab kah desmodroomajamit ?
Lugupidamisega Arvo[/quote]

Mmm... Ducati vist kasutab seda tänapäevani, aga ma nii vänget kraami pole pruukinud ja ei hakka üritama.
https://www.youtube.com/watch?v=s3WtOXHQFTM
diesel
Liige
Postitusi: 641
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas diesel »

kas mitte ducati ei kasuta seeriapillidel siiamaani desmot?
mx77
Liige
Postitusi: 1452
Liitunud: 15 Jaan, 2010 20:36

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas mx77 »

Duc-il jah siiani.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 26 külalist