Martin Herem kirjutas:Me võime siin eri asjadest rääkida, aga kui räägime olukorra teadlikkusest, siis äkki peaksime alustama oma satelliidiprogrammi. Tudengisatelliit on olemas, kui palju see siis ikka maksab. Kolme peale, mis annaks meile praktiliselt reaalajas ülevaate meie maal või lähipiirkonnas toimuvast.
Ei ole nii lihtne. Tudengisatelliit on luuresatelliidi kõrval ikkagi suht-koht mänguasi. Selgitan.
1. Baltikumi vaatav satelliit peab paiknema geostatsionaarsel orbiidil. Teine alternatiiv on kasutada mitut satelliiti, mis tagavad kogu piirkonna pideva katmise.
2. Mikrokaamera, mis vaatab enam-vähem maailmajagu tervikuna ei anna mitte midagi. Luuresatelliidi optika ja andurid peavad olema sisulise väärtuse loomiseks mitu suurusjärku võimekamad. See maksab ja mis olulisem, ka kaalub palju
3. Luuresatelliidi kõige kallim komponent on side ja turvalisus, et tagada satelliidi kasutamine selle üles lasknud riigi, mitte selle vastaste heaks
4. Luuresatelliiti peab saama täpselt suunata valitud alale. Selleks on vajalik nii güroskoopiliste asendikorrigeerijate, kui ka rakettmootorite olemasolu. Mõlemad kaaluvad ja rakettmootorid vajavad ka kütust. Ka see kaalub.
Ehk siis sellest tulenevalt ongi luuresatelliidid enamasti massidega tonnides. USA optilise luure satelliitide massid näiteks jäävad 12-19 tonni ringi ja nende geostatsionaarsele orbiidile saamiseks on vaja kasutada raketti Delta IV Heavy, mille NRSO lennud maksavad poole miljardi ringis. Muidugi sõltub kõik satelliidi ülesannetest ja vbl. õnnestub see suruda kokku lastiks, mida Falcon 9 suudab mõistliku hinna eest GTO-le toimetada (5500 kg). Näiteks prantslaste CSO-1 kaalub alla 4 tonni, kuid see on ka LEO satelliit, kus nõuded optikale on väiksemad. Samas ka siis jääb lennu hnd 57 ja 100 mil vahele. Kõik sõltub detailidest.
Teine võimalus on mõelda SIGINT satelliitide peale, mis võivad vabalt tiirelda madalal orbiidil ja olla väiksemad, kuna neid on vaja mitu tükki niikuinii. SIGINT satelliidid ei vaja selliseid suuri optilisi süsteeme ja sõltuvalt ülesannetest ka väga suurt arvutusvõimsust. See oleks näiteks üks võimalus, kuidas kaardistada eetrisse tulevaid raadiokiirgureid, mis peaks tegelikult olema esimene lünk, mis tuleb täita. Need saaks üles lennutada näiteks Elektron raketiga, mille üks lend on väidetavalt $5 mil maksumusega. Samas on ka sellisel juhul vaja kogu Baltikumi pidevaks katmiseks ca. 10 satelliiti (polaaralasid ei ole meil vaja katta), mistõttu on kogukulu ikkagi arvestatav.
