Veel lihtsam ja laialdasemalt kasutatav meetod oli lihtsalt kolbide treipingis "mahatreimine".
Ega see niiväga lihtne polegi, kui lahtivõtmise käigus satuvad kolvirõngad teise asendisse/teistpidi, ei pruugi see tulemus enam "odav" olla. Sa ei saa ju kolvirõngastega koos kolbi padrunisse panna. Ja noh, eks ka seal maksab ikkagi asja korrektne teostus, sest nt vene ajal propageeritud Ziguli kaane freesimine sisaldas ka tihti teatud rahvatarkuse elemente.
Kuna mossest eksisteeris põllumajanduslik versioon 76 mootoriga (lisaks olid ka "pirukad" sellega), siis toonases EPT süsteemis olid need varuosad kindlasti saada. Kas ka Videviku tänava pole letis, kahjuks ei tea. 90ndate keskpaigas oli juba. Lisaks tuli arvestada, et kui õnnestus uus auto osta, siis tuli see ju alguses laiali võtta ja korralikult kokku panna, sh ka see mootor, sest mosu mootorite kvaliteet ei kannatanud kriitikat (Ziguli omad olid juba paremad). Õlirõhk oli hädapärane, kompressioon erinev ja väntvõlli tasakaalustamisest polnud põhjust rääkida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.