Re: Oktaaniarv, surveaste, detonatsioon jne.
Postitatud: 07 Mai, 2019 16:57
Kumb see nüüd oli?
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Nii ja naaKriku kirjutas:Kumb see nüüd oli?
Lühike vastus on et mida kõrgem on bensiini oktaanarv seda vastupidavam on ta lisaks detonatsioonile (hea omadus) ka süütamisele (halb omadus) ning seoses sellega põleb kõrgema oktaanarvuga bensiin aeglasemalt. Tagamaks küttesegu täielikumat ärapõlemist töötakti ajal tuleb süüdet varasemaks keerata ning kõrgema oktaanarvuga küttesegu süütamiseks tuleb kasutada suurema võimsusega süütesüsteemi kui madalama oktaanarvu korral.Fucs kirjutas:Sellest kõigest ma saan aru.
Küsimus on lühike ja lihtne.
Kas bensiini oktaanarvu muutmine muudab ka bensiini põlemiskiirust samades (ühesugustes ja võrreldavates) põlemistingimustes?
Jah või Ei?
AMvA kirjutas:Nii ja naaKriku kirjutas:Kumb see nüüd oli?
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=903foorum on eelkõige eesti keelne ning eesti keskne. Kui postitad pikemaid võõrkeelseid tekste, siis katsu lisada ka eesti keelne lühikokkuvõte.
Ühesõnaga vastuseks sinu ja Fucsi küsimusele, et see sõltub väga mitmest parameetrist ja ei ole üheselt vastatav, et ei või jaa. Kahjuks pean tunnistama oma laiskust ja tõdema, et ma ei viitsi enda poolt postitatud uurimust täismahus tõlkida.Kriku kirjutas:AMvA kirjutas:Nii ja naaKriku kirjutas:Kumb see nüüd oli?http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=903foorum on eelkõige eesti keelne ning eesti keskne. Kui postitad pikemaid võõrkeelseid tekste, siis katsu lisada ka eesti keelne lühikokkuvõte.
Fucs kirjutas:english on mul tõesti nõrk ja vabandan
Ma sõitsin vahepeal ühest Eesti otsast teise ja nüüd pusisin selle asja kallal veits, nii palju kui minu väga vilets inglise keel võimaldas.AMvA kirjutas:Viitsid äkki selle läbi uurida?
https://link.springer.com/content/pdf/1 ... 0094-y.pdf
ehk, et võrreldi:Six different fuels were used in this study: a Braziliancommercial gasoline (gasohol), isooctane 99 %, MTBE99 %, TAEE 99 %, ethanol 99.3 % and VNG. The VNG contained 89 % methane, 7 % ethane and 2 % propane.
No mina sain ka siiani sellest samamoodi aru. Ja kui see on nii, siis on ka erineva oktaanarvuga bensiinidel ju erinev põlemiskiirus. Nüüd see, kui palju üks või teine bensiin ühest või teisest bensiinist kiiremini või aeglasemalt põleb on varieeruv ja sõltub juba kasutatud lisanditest ja nende kogustest. See on minu arusaam asjast, mis ei ole ühestki otsast minu erialaWalter2 kirjutas: Lühike vastus on et mida kõrgem on bensiini oktaanarv seda vastupidavam on ta lisaks detonatsioonile (hea omadus) ka süütamisele (halb omadus) ning seoses sellega põleb kõrgema oktaanarvuga bensiin aeglasemalt.
Seoses ilmsiks tulnud tõsiasjadega, mis kattuvad ka minu enda kui mittespetsialisti vägaammuste mälestustega juhiksin nüüd juba kolmadat korda tähelepanu asjaolule,Walter2 kirjutas: Lühike vastus on et mida kõrgem on bensiini oktaanarv seda vastupidavam on ta lisaks detonatsioonile (hea omadus) ka süütamisele (halb omadus) ning seoses sellega põleb kõrgema oktaanarvuga bensiin aeglasemalt. Tagamaks küttesegu täielikumat ärapõlemist töötakti ajal tuleb süüdet varasemaks keerata ning kõrgema oktaanarvuga küttesegu süütamiseks tuleb kasutada suurema võimsusega süütesüsteemi kui madalama oktaanarvu korral.
Minuarust oli vene automootoritel süüte ajastus 76 ja 93 tehase versioonide puhul täpselt sama. Süütemärgid olid küll samas kohas. Vahe oli mälu järgi vaakumregulaatori vedrus, mis pidi vähendama "krõk-krõki" järsul gaasi tallamisel.vanasti justkui õpetati umbes nii, et kõrgem oktaanarv võimaldab kõrgema surveastme ja seega ka parema kasuteguri.
süüde varasemaks kuna põleb aeglasemalt ja muidu läeb jõud sumpsi. madala oktaanarvuga bensuga kaasnev madal detonatsioonikindlus tingib hilisema süüte ja seetõttu madalamad pöörded kuna pöörete tõustes ei jõua segu täielikult ää põleda ja jõud hakkab jälle sumpsi kaudu väljuma.
Kas sa akf Walter2 vastusega oled nõus?AMvA kirjutas:Ühesõnaga vastuseks sinu ja Fucsi küsimusele, et see sõltub väga mitmest parameetrist ja ei ole üheselt vastatav, et ei või jaa.
Ei ole, sest ühe võidusõidukütuseid tootva firma lehel (ei leia enam seda kahjuks) oli sellest juttu. Kiirekäigulised (15 ja pluss tuhat pööret) võidusõidumootorid nõuavad suurt detoanatsioonikindlust aga samas ka piisavalt kiiret põlemist. Seega ühest rusikareeglit ei ole, et kõrge oktaanarv=aeglane põlemine. Kütus tehakse täpselt selliste omadustega, nagu kasutustingimused talt nõuavad.Kriku kirjutas:Kas sa akf Walter2 vastusega oled nõus?AMvA kirjutas:Ühesõnaga vastuseks sinu ja Fucsi küsimusele, et see sõltub väga mitmest parameetrist ja ei ole üheselt vastatav, et ei või jaa.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p583658
Kuna sa ennist olid varma linkidega loopima, siis nüüd nagu natukene imestan, et seda ei tule, vaid ainult üldsõnalist juttu.AMvA kirjutas:
Ei ole, sest ühe võidusõidukütuseid tootva firma lehel (ei leia enam seda kahjuks) oli sellest juttu. Kiirekäigulised (15 ja pluss tuhat pööret) võidusõidumootorid nõuavad suurt detoanatsioonikindlust aga samas ka piisavalt kiiret põlemist. Seega ühest rusikareeglit ei ole, et kõrge oktaanarv=aeglane põlemine. Kütus tehakse täpselt selliste omadustega, nagu kasutustingimused talt nõuavad.
Svejk, sa mina ka õige Budejovicisse.Svejk kirjutas: Kuna sa ennist olid varma linkidega loopima, siis nüüd nagu natukene imestan, et seda ei tule, vaid ainult üldsõnalist juttu.
Ja nii lihtsalt pääsedki? Ei ole nõus ja kõik. Linki ka ei viitsi otsida - vaadake ise...?
Palun link või lingid koos kommentaaridega ja väljatoodud pointidega, kui on võõrkeelsed - või võta sõnad tagasi.
Kerge kahtlus nimelt on, et "raskestisüttiv ja kiirestipõlev" kuidagi nagu kokku loodud ei ole...
Piisab, kui nimetad, millise buusteri või buusterite grupiga on nimetatud nishibesniini puhul tegemist - või kas üldse on tegu bensiiniga, vaid mingi spetskütusega?
P.S.
Kaptenilt ootame endiselt selgitusi "käreda põlemise" asjaolude suhtes...