www.militaar.net
https://www.militaar.net/phpBB2/

Oktaaniarv, surveaste, detonatsioon jne.
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=43657
1. leht 7-st

Autor:  Kapten Trumm [ 05 Mär, 2019 14:18 ]
Teema pealkiri:  Kas N Liidus oli ka midagi head?

Zigulil ei olnud erinevalt Moskvitsh 412 või Gaz-24 Volga mootorist eraldi versiooni tööks 76 bensiiniga.
Moskvitsi mootor (tähisega UMZ-412D, D-deforsirovannõi) erines algupärasest madalamate kolbidega (vahetamine eeldas mootori lahtivõtmist), Volga mootoril oli erinev üksnes plokikaas. Tegelikult oli pisierinevusi veel (nt jagaja vedrud), aga see oli põhiline.

76 bensiin eeldab väiksemat surveastet kui 93.

Ziguli mootori korralikuks töötamiseks 76 bensiiniga oli vaja võtta plokikaas maha ning freespingi all teha põlemiskambrisse üks sisselõige. Omal ajal olid joonised vist isegi Tehnika ja Tootmine ajakirjas. Katsed vähendada surveastet kahe plokikaanetihendi kasutamise või muu põlveotsameetodiga tõid lihtsalt kaasa mootori ebarahuldava töö, eelkõige detonatsiooni ja hõõgsüüte (mootor üritab peale väljalülitamist edasi käia). See tuleb sellest, et suurendades kaanetihendi paksust 2 korda muutub põlemiskambri kuju ebanormaalseks (insenerid ei saanud ka NSVL ajal niisama palka). Sama jutt käis ka mosse mootori kohta - õigesti tehtud (st teste kolbidega) töötas mootor kui kellavärk ega jäänud kiiruses "õigele" eriti palju alla.

76 bensiini kasutamise võime tähendas tollal võimalust kasutada töömasinatelt kokkuhoitud (normid olid kaunis liberaalsed), kuskilt odavalt äritud või varastatud bensiini. Kuna 76 oli tollal kõikjal, aga 93 mitte (seda tuli üldiselt osta), siis sellest ka teema.

Autor:  Svejk [ 05 Mär, 2019 14:46 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Meile räägiti autokoolis, et selleks et seitsmekümnekuuega sõita, ei pea plokikaasi lihvima hakkama - piisab, kui süüde hilisemaks keerata..

Autor:  Kapten Trumm [ 05 Mär, 2019 15:37 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Svejk kirjutas:
Meile räägiti autokoolis, et selleks et seitsmekümnekuuega sõita, ei pea plokikaasi lihvima hakkama - piisab, kui süüde hilisemaks keerata..


Selline "võte" kärbib rämedalt mootori võimsust, kuna säde peab olema ikka õigel ajal. Kui surve on liiga suur, tuleb vähendada survet.
Samas süüte varasemaks keeramine (koos kõrgema oktaanarvuga kütusega) ei pruugi võimsuse kasvu kaasa üldse tuua - välja arvatud mingid pimedad erandid.

Süütemomendi juures on kõige olulisem see, et segu jõuaks maksimaalselt ära põleda. Mida rohkem jõuab see kinnises ruumis põleda, seda rohkem gaas paisub ja seda suurema jõuga lükatakse kolbi alla ja seda suurem jõud tekib väntvõllile. Kui süüdata seda natuke hiljem, jääb ka põlemiseks vähem aega, pooleldi põlenud segu lendab väljalaskesse, rikub heitgaase ja vähendab võimsust. Liiga vara süüdatu aga hakkab segama kolvi üles liikumist (süütehetk on alati survetakti lõpul enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu. See on väga peen ajastus, kus loevad sajandiksekundid. Lisaks toob vale süüde kaasa käivituse raskused.

Seepärast on madalamaoktaanilise bensiini kasutamisel süüte hilisemaks keeramine üksnes ajutine meede õige kütuseni jõudmiseks. Kui on vaja püsivalt sellisega sõita, siis tuleb vähendada survet silindris (ehk surveastet), mitte kruttida süüdet. Õige süütehetk asub 76 ja 93 peal ikka samas kohas (kuivõrd süüdatava segu maht ja mass on sama ning leek levib sama kiiresti).

Autor:  Svejk [ 05 Mär, 2019 16:55 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Kapten Trumm kirjutas:
Süütemomendi juures on kõige olulisem see, et segu jõuaks maksimaalselt ära põleda.

Kuna 76 põleb kiiremini kui 93, siis hilisem süüde on pädev küll odavaks ratsiks

Autor:  Kapten Trumm [ 05 Mär, 2019 17:19 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Miks sa arvad, et 76 kiiremini põleb?

Autor:  Svejk [ 05 Mär, 2019 17:51 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Kapten Trumm kirjutas:
Miks sa arvad, et 76 kiiremini põleb?

a) Kas sa arvad, et igasuguse oktaaniarvuga bensiin põleb ühesuguselt heleda leegiga (loe - sama kiiresti)?
b) Kui ikkagi eri tüüpi bensiinidel on vahe põlemiskiiruses, siis miks sa arvad et 76 ei põle kiiremini?

Autor:  Kapten Trumm [ 05 Mär, 2019 17:56 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Sa vastad küsimusele küsimusega ehk demagoogitsed. Ma lihtsalt tahan teada, kas see on tõsi. TTÜ-s õppides (mil on diplomil vähemalt 20 ainepunkti autotehnilisi aineid ka) vähemalt ma ei saanud seda teada, et madalaoktaanilised kiiremini põlevad. Venekeelses netis sorides tundub, et see ka nii päriselt pole (vähemalt kinnitust sellele ei leidnud). Kiirekäigulisi mootoreid madalaoktaanilise bensiiniga nagu ei meenu kah.

Mis ma arvan "eredast leegist" siin, pole oluline. Seda ma tean aga hästi, et kõnealune, vene ajale iseloomulik mootorite deforsseerimine käis enamasti mingi pendli-endli rahvatarkust mööda ja vilistades sellele, mida insenerid tehastes olid välja mõelnud. Seepärast pahatihti need mootorid ikkagi korralikult ei töötanud ja keskkoolifüüsikast jääb isegi vene karburaatormootori töö mõistmiseks üsna väheks.

Tsiteeri:
Kui ikkagi eri tüüpi bensiinidel on vahe põlemiskiiruses, siis miks sa arvad et 76 ei põle kiiremini?


Kuna kõrgeoktaanilisi bensiine kasutatakse üldiselt kiirkäigulistes ja väga kiirekäigulistes mootorites, siis väike talupojaloogika ütleb, et hoopis kõrgeoktaaniline bensiin põleb kiiremini?

Autor:  Svejk [ 05 Mär, 2019 18:10 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Kapten Trumm kirjutas:
Kuna kõrgeoktaanilisi bensiine kasutatakse üldiselt kiirkäigulistes ja väga kiirekäigulistes mootorites, siis väike talupojaloogika ütleb, et hoopis kõrgeoktaaniline bensiin põleb kiiremini?

Sinu talupojatarkusloogika veab sind alt.

Kapten Trumm kirjutas:
TTÜ-s õppides (mil on diplomil vähemalt 20 ainepunkti autotehnilisi aineid ka) vähemalt ma ei saanud seda teada, et madalaoktaanilised kiiremini põlevad

Sa ikka kohal käisid või said nagu Vakra? :)

Autor:  AMvA [ 05 Mär, 2019 18:17 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Svejk kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Kuna kõrgeoktaanilisi bensiine kasutatakse üldiselt kiirkäigulistes ja väga kiirekäigulistes mootorites, siis väike talupojaloogika ütleb, et hoopis kõrgeoktaaniline bensiin põleb kiiremini?

Sinu talupojatarkusloogika veab sind alt.



Sveik, mul oli ka selline arvamus varasemast, aga kiire googledamine ütles, et seost põlemiskiiruse ja oktaanarvu vahel ei ole. Võidusõidukütustena kasutatakse väga kõrge oktaanarvuga bensiini, mis lisaks veel ka põleb kiiresti.
http://www.whitfieldoil.com/171.284/vp-racing-fuel-

Autor:  Svejk [ 05 Mär, 2019 18:27 ]
Teema pealkiri:  Kas N Liidus oli ka midagi head?

AMvA kirjutas:

Sveik, mul oli ka selline arvamus varasemast, aga kiire googledamine ütles, et seost põlemiskiiruse ja oktaanarvu vahel ei ole. Võidusõidukütustena kasutatakse väga kõrge oktaanarvuga bensiini, mis lisaks veel ka põleb kiiresti.
http://www.whitfieldoil.com/171.284/vp-racing-fuel-

Ma ei teadnudki, et AI-93`ga vormeliga paarutatakse

Autor:  AMvA [ 05 Mär, 2019 18:30 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Svejk kirjutas:
AMvA kirjutas:

Sveik, mul oli ka selline arvamus varasemast, aga kiire googledamine ütles, et seost põlemiskiiruse ja oktaanarvu vahel ei ole. Võidusõidukütustena kasutatakse väga kõrge oktaanarvuga bensiini, mis lisaks veel ka põleb kiiresti.
http://www.whitfieldoil.com/171.284/vp-racing-fuel-

Ma ei teadnudki, et AI-93`ga vormeliga paarutatakse


Mis vahet seal on, mis selle bensiini tähistus on, sa väidad üks üheselt, et kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb aeglasemalt kui madalama oktaanarvuga bensiin. Paluks su väitele kinnitust. Muidu on väga vorstideguteerimise tase sellel su väitel.
PS ja vene ajal sõitsid ka vormelid AI-93-ga

Autor:  Svejk [ 05 Mär, 2019 18:34 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

AMvA kirjutas:

Mis vahet seal on, mis selle bensiini tähistus on, sa väidad üks üheselt, et kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb aeglasemalt kui madalama oktaanarvuga bensiin. Paluks su väitele kinnitust. Muidu on väga vorstideguteerimise tase sellel su väitel.
PS ja vene ajal sõitsid ka vormelid AI-93-ga

Mina väidan seda, mida väidan ja polemiseerima kogu maailma laiuselt ma ei lasku.
Punkt üks.
Punkt kaks - ära pane sõnu minu suhu 8) :

Svejk kirjutas:
Kuna 76 põleb kiiremini kui 93, siis hilisem süüde on pädev küll odavaks ratsiks

Ja punkt kolm - püsi teemas! :)

kallebil on siiamaaani oma jutud piltidega kinnitamata, mine nori õiges teemas õige mehe kallal! :D

Autor:  AMvA [ 05 Mär, 2019 18:45 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Nojah, tase.

Autor:  Svejk [ 05 Mär, 2019 18:47 ]
Teema pealkiri:  Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

AMvA kirjutas:
Nojah, tase.

Aga tõesta, et ma kaamel ei ole.

Autor:  Kapten Trumm [ 06 Mai, 2019 10:11 ]
Teema pealkiri:  Oktaaniarv, surveaste, detonatsioon jne.

Manurhin kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Seda on hea teada, kui taoline auto on - 76 bensiini meil ei müüda enam, 95 bensiini kasutamine koos kõrgema surveastmega annab veits lisahobujõudusid. Sõltuvalt kasutatavatest kollektoritest ja karburaatoritest, võib lisajaksu tekkida 15-20 hobuse jagu.

No pelgalt kõrgemaoktaaniline bensiin nüüd vast küll nii palju hobuseid juurde ei anna. Kui mootor "üle käia" ja nt. kaks karpat või koguni sissepurse peale panna, siis küll. Ja sel juhul saab neid obeseid märksa rohkemgi. Oma silmaga olen näinud nt. väidetavalt 800 (sic!) hj-ni forsseeritud Mosset (412 mootoriga) Raadil kiirendusvõistlusel. See oli 2002. a. sügisel. Pandi Chevrolet Camaroga joonele, Chevy lasi väljalaskekollektori puruks, aga Mossele järele ei jõudnud. Moskvitši terasest väntvõll kannatab selliseid ekstreemsusi, no vähemalt mingi piirini, Žiguli oma on malmist ja nii metsikut kohtlemist ei talu.


Paljalt (vajalikust) kõrgema oktaaniga bensiin ei annagi midagi juurde, kuid antud Volga mootori näide tähendab ka kõrgemat surveastet. Volga 76 ja 93 bensiini versioonid erinesid teineteisest peamiselt teise plokikaane poolest. 93 oma oli madalam ja väiksemate põlemiskambritega. Numbriliselt tähendas see, et 76 tarbiv mootor arendas 75 hobujõudu, 93 tarbiv 85-90 hobujõudu sõltuvalt versioonist. Kõrgem surveaste tähendab käredamat põlemist ja suuremat võimsust. Siin on loomulikult ka muud detailid, nt osadel Uazi mootoril oli teistsugune sisselaskekollektor ühekambrilise karbussiga (Volgal on 2-kambriline) jne.

Mosse mootoril oli seda juba keerukam teha, kuna erinevus oli kolbides. Milles oli erinevus sapika mootoris, millest eksisteeris ka peamiselt eksporti mõeldud 45 hj versioon (tavaline mootor oli 76ga ja 40 hobust), ei tea. Kuna mosse põlemiskambrid on sellise veidra kujuga, siis mossel ei toiminud ka eriti hästi rahvatarkade 76 bensiinile viimise võtted nagu näiteks kahe kaanetihendi kasutamine.

Mosse sepistatud väntvõll on jah kõva, aga alumiiniumist plokk pehme. Nõrk koht on teine raamlaager, mis tundub, et ei püsi hästi selles kohas, kus ta olema peab ja millel hakkavad tõsisel väänamisel saaled lendama. Ilmselt pehme plokk paindub niipalju, et raamlaagrid ei püsi ühel sirgel. Soome mosse plokk oli betooni täis valatud ja sellega sai mootor töötada mõned minutid.

1. leht 7-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/