Kapten Trumm kirjutas:
Küsimus pole mitte IR järgi avastamises, vaid selles, kas toimetades command-guided ÕT rakett lennukile piisavalt ligedale, on võimalik saada IR lukustus ja lennukit tabada. Minu hinnangul on küll, lennuk, mis arendab Mach 2 klassi kiirusi ja omab T/W ratiot üle 1,0, omab ka piisavalt võimsaid mootoreid, mis jätavad piisavalt nähtava "raja" maha. Kütus põleb soojuseks ja see ei haihtu eikusagile, vaid soojendab lennukit ja jääb lennukist maha. Seda on võimalik teatud tehniliste trikkidega vähendada, kuid mitte kaotada. Seda, millisesse kaardiruutu ja kus suunas sa selle raketi lennutad, peaks passiivradarid näitama. Kilomeeter pole IR juhtimispeale küll mingi küsimus. Kui sihtmärgi asukoht on sul +/- 1 km täpsusega juba teada, siis saab juba kasutada kitsa vaateväljaga, aga suure tundlikkusega "silma".
Eks see anti-stealth kill-chain aja jooksul ilmselt selliste mõtete peale ülesse ehitatakse jah. Samas tugitoolist on seda hea teoritiseerida, Reaalsuset on see asi veel kaunis kaugel.
Ma olen siia foorumisse vähemalt kolm korda postitanud (kahjuks olematu tagasisidega) viite Soome Kaitseministeeriumi salajasele uuringu avalikule kokkuvõttele, kus nii sõjaväelased erasektori ettevõtjad ja ülikool viisid läbi arvutisimulatsioone uurides justnimelt neid sinu mainitud
multistaatilisi radareid kõikvõimalikes konfiguratsioonides varghävitajate vastu kasutades.
Mis oli tulemus?
Maksimaalne avastuskauguse kasv mis nad said oli
ainult 30% (ja sedagi mõjutas tugevalt radarikomponentide paigutus). Tõsi uuringud jätkuvad, et asja edasi arendada. Aga isegi simulatsioonides, kus asi on oluliselt lihtsam kui päris elus, on veel palju maad minna, ennem kui vargsuse eeliseid tõsiselt nullima hakatakse.
Pikemal kirjutasin sellest uuringust
siin postituses.
Nüüd on kahju et keegi seda siia ära ei tõlkinud, sest link viib nüüdseks lihtsalt hanke lehele (igatahes mina lingilt sama uuringu abstrakti enam ei leia). Küll on alles ühe soome radaritehniku kokkuvõte sellest (
siit teemast):
hornetfinn kirjutas:That link is about a study done about significance of stealth technology in the future. The study did concentrate on differences of 4th gen and 5th gen fighters as seen by MIMO radars. The study was done using computer simulations only but given the parties who did the study, the simulation was likely as good as it gets. The study itself is confidential, so it's not published but the summary does give some clues about the end results. It says that MIMO radar can offer improved detection/tracking probability against stealth fighter target and it was said that they got up to 30 percent improvement in tracking probability against stealth fighter using MIMO radars. It was however highly dependant on where exactly the transmitters and receivers were located and what flight path the target had. It was also found out that lower frequencies give longer detection range against stealth fighters, just as expected. It was also noted that having just detections or tracking by low frequency radar is not enough for air defences if stealth aircraft can not be engaged effectively. From the summary I get the feeling that 5th gen fighter still exhibits healthy advantage against 4th gen fighters even against MIMO and low frequency radars, although the advantage might not be nearly as large as against high frequency radars. It was noted also that computer simulations can not accurately take into account the effects of RAM and external weapons because simulations always have certain simplifications.
It was noted that additional studies will be done to support Finnish fighter acquisition process.
Tooks võrdluseks ühe pildi kus on näha Su-35 Irbis-E radari maksimaalnee avastamiskaugus SU-35 vs F-35 vastu (pildil eeldus, et mõlemal lennukil on peal sama radar).
Multistaatiliste radarite puhul (mida ise liikuvatel platvormidel on veel eriti keeruline kasutada) võid siis Su-35'e koonusele 30% mõttes juurde liita. No ei ole isegi mitte kaheksandik "vajalikust rehkendusest"