NSVL ja Venemaa tankimootoritest
- -=Mortyr=-
- Liige
- Postitusi: 363
- Liitunud: 26 Okt, 2005 13:00
- Kontakt:
Mingis venekeelses raamatus oli tankist mäletamistmööda kirjeldanud olukorda,kus kaevati kaevik ja tankiga sõideti peale, kaeviku põhja tehti lõke ja noh, tankistid magasid seal vahetehevahel, välja tulid, olid näost tahmased kõik. Et, soojendati masinat lõkkega niikaua kuni see seisis pakasega. Tõetera on sees igatahes.
No elus ei usu, et küte kannatas filtri hangumist -30 tol ajal. Pigem olid kodukootud variandid käitamiseks.
Ise olen diislimees ja tean, mis tunne on käivitada nädal seisnud diiselmootorit 20 kraadise külmaga. Sellega kahuks ei saa kuidagi võrrelda, vaid saab nõkse , mis kasutati ka tol ajal käivitamiseks. Jah sisselaskesse soe õhk meelitab-kuid vähe kasu, pigem ikka alt õlivann soojaks, siis juba kõik leebe ja töövõimeline.
Ise olen diislimees ja tean, mis tunne on käivitada nädal seisnud diiselmootorit 20 kraadise külmaga. Sellega kahuks ei saa kuidagi võrrelda, vaid saab nõkse , mis kasutati ka tol ajal käivitamiseks. Jah sisselaskesse soe õhk meelitab-kuid vähe kasu, pigem ikka alt õlivann soojaks, siis juba kõik leebe ja töövõimeline.
Huvitun maisest rasketehnikast.
Eks mulistati bensiini või petrooli lisaks, kui küte paksuks läheb, siis ei pane diislit mingi nipiga käima. Siin esimeste suuremate külmade tulekuga oli probleem, elektriline etteande pump lõi surve üles küll, aga ilma vabajooksu sidurita vendikas puhus kohe külma õhu filtri peale ja tee või tina, üles soojendada ei jõua. Tühikäigul diisel nii soojaks ei lähe, et radikas kah soojaks läheks ja nii muudkui puhub külma õhku peale.
Viimase suurema külmaga (siis oli ikka talveküte juba sees), käima läheb ja jääb kohe seisma (kollektoris eelsoojendus spiraal küll), aga õhk oli niipalju külm, et käima minnes jahutas selle kohe maha ja ei jää käima.
Õhu vahejahuti küljest toru lahti ja tulelonti vaenlasele, kohe jäi käima .
Viimase suurema külmaga (siis oli ikka talveküte juba sees), käima läheb ja jääb kohe seisma (kollektoris eelsoojendus spiraal küll), aga õhk oli niipalju külm, et käima minnes jahutas selle kohe maha ja ei jää käima.
Õhu vahejahuti küljest toru lahti ja tulelonti vaenlasele, kohe jäi käima .
sitt päev, kellele kurdad
Kui küte päris masuudiks on tõmmanud, siis filtri võib kruvikeerajaga läbi lüüa. Kolhoosiajal sõitis mõni traktor talv läbi niimoodi - kevadel vahetati kütusepump ära. Petrooli või bensiini võib ka kütusele hulka valada.... paarkümmend aastat tagasi oli talvediisel minumeelest ainult kooliõpikutes figureeriv element.
Uuema aja võtetest on hea värvivõtmise föön sisselasketorusse pista. Läheb käima nagu südasuvel. !00 W autopirn või elektriline kummivulkaniseerimise plätakas kütusepaaki diislit soojendama ja ongi aastaringne kütus olemas.
Uuema aja võtetest on hea värvivõtmise föön sisselasketorusse pista. Läheb käima nagu südasuvel. !00 W autopirn või elektriline kummivulkaniseerimise plätakas kütusepaaki diislit soojendama ja ongi aastaringne kütus olemas.
Diisli spetsiifiline häda on kütuses parafiinikristallide moodustumine madalal temperatuuril, mis ummistavad kütusefiltri.
Näiteks MB käsiraamat annab protsendid kui palju bensiini ja kui palju petrooli võib kütusele lisada, kuid juba moodustunud kristalle need ei lahusta eriti.
Praktikas aitas ikka tuli. Masina juures suitsetamine tõi kaasa karistuse, kuid külmal ajal lõõmasid lõkked nii mootorite, jõuülekannete kui kütusepaakide all ja kellelgi polnud kobisemist.
Bensiinil töötavate mootorite hädad madalatel temperatuuridel on kütuse halb aurustuvus ja õli "paksuks" minemisest tingitud madalad pöörded käivitamisel.
Akude "nõrgenemine" külmaga on ühine häda.
Näiteks MB käsiraamat annab protsendid kui palju bensiini ja kui palju petrooli võib kütusele lisada, kuid juba moodustunud kristalle need ei lahusta eriti.
Praktikas aitas ikka tuli. Masina juures suitsetamine tõi kaasa karistuse, kuid külmal ajal lõõmasid lõkked nii mootorite, jõuülekannete kui kütusepaakide all ja kellelgi polnud kobisemist.
Bensiinil töötavate mootorite hädad madalatel temperatuuridel on kütuse halb aurustuvus ja õli "paksuks" minemisest tingitud madalad pöörded käivitamisel.
Akude "nõrgenemine" külmaga on ühine häda.
Diisli ja bensumootori vastandamisel ei saa mööda minna ka tuleohtlikkusest. Lahingumöllus pritsib tuld ja sädemeid igast kohast ning siin on diiselkütus bensiinist jupp maad ohutum. Ei tea küll, kui palju just see argument insenere mootorivalikul mõjutas, aga oletan millegipärast, et sellest oldi teadlikud.
Olid ju ka lennukite juures suureks probleemiks tühjenevad (bensiiniaurudega täidetud) kütusepaagid, mis plahvatasid väiksemastki sädemest.
Olid ju ka lennukite juures suureks probleemiks tühjenevad (bensiiniaurudega täidetud) kütusepaagid, mis plahvatasid väiksemastki sädemest.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
-
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
30-ndate aastate N.Liidu naftatööstus rajanes iganenud atmosfäärirõhul destilleerimisprotsessil. Tulemusena oli saagis nii 10-15% madalakvaliteedilist bensiini, 10-15% petrooleumi, 20% diiselkütet ja ülejäänud masuut.
Bensiini oktaanarvu tõstmiseks toimivat tehnoloogiat ei tuntud. Seepärast oligi autode ehituslik surveaste 5 ringis. Lennukimootorites aga, kus surveaste oli kõrgem, tarvitati bensiini-bensooli segu. Viimase miinuseks oli aga see, et vähenes kütteväärtus ja vastavalt kasvas küttekulu.
Võib oletada, et tankidiislit juurutades, oli päris tähtis faktor ka nõukogude naftatööstuse suutmatus piisavalt kvaliteetset bensiini toota.
Petrool pluss diiselküte annab aga destilaatmeetodil saagiks 30-35%.
Olid ju plaanid grandioossed. Zukovi sõnade järgi plaaniti ju relvastusse võtta 30 000 uut tanki, kõik varustatud diiselmootoritega.
Bensiini oktaanarvu tõstmiseks toimivat tehnoloogiat ei tuntud. Seepärast oligi autode ehituslik surveaste 5 ringis. Lennukimootorites aga, kus surveaste oli kõrgem, tarvitati bensiini-bensooli segu. Viimase miinuseks oli aga see, et vähenes kütteväärtus ja vastavalt kasvas küttekulu.
Võib oletada, et tankidiislit juurutades, oli päris tähtis faktor ka nõukogude naftatööstuse suutmatus piisavalt kvaliteetset bensiini toota.
Petrool pluss diiselküte annab aga destilaatmeetodil saagiks 30-35%.
Olid ju plaanid grandioossed. Zukovi sõnade järgi plaaniti ju relvastusse võtta 30 000 uut tanki, kõik varustatud diiselmootoritega.
Ühe väga olulise asja unustate ära kamraadid, jahutusvedelikuna kasutati tol ajal ikka va head H2 O ollust, see tuli aga sisse valada teadagi millisel temperatuuril, muidu oli hetkega radikas kinni. Aga kuuma vee sissevalamine lihtsustab oluliselt käivitamist. Ma võin muidugi eksida, aga mälusoppe läbi kaevates ei suuda küll meelde tuletada, et oleks massiliselt kasutatud mingit antifriisi taolist ollust. Kui aga kasutati, siis palun ärge näkku lööge . Kuigi ei kujuta ette, et sõja ajal oleks suudetud varustada kogu armeed piisava külmakindlusega antifriisiga. Arvestades, et need aparaadid pidid lekkima üsna mõnusalt.
sitt päev, kellele kurdad
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9124
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Antifriisina kasutati alul ka lihtsalt metanooli segamist jahutusvedeliku hulka külmal perioodil. Mootori kuumenedes kees see sealt muidugi välja, kuid sest polnd hullu. Parem ikka kui jäätund blokk.jackpuuk kirjutas:Ühe väga olulise asja unustate ära kamraadid, jahutusvedelikuna kasutati tol ajal ikka va head H2 O ollust, see tuli aga sisse valada teadagi millisel temperatuuril, muidu oli hetkega radikas kinni. Aga kuuma vee sissevalamine lihtsustab oluliselt käivitamist. Ma võin muidugi eksida, aga mälusoppe läbi kaevates ei suuda küll meelde tuletada, et oleks massiliselt kasutatud mingit antifriisi taolist ollust. Kui aga kasutati, siis palun ärge näkku lööge . Kuigi ei kujuta ette, et sõja ajal oleks suudetud varustada kogu armeed piisava külmakindlusega antifriisiga. Arvestades, et need aparaadid pidid lekkima üsna mõnusalt.
-
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Japside Teise Ilmasõja aegne tankipark koosnes põhiliselt tankettidest ja kergetankidest. Aga kui arvestada piirkondi ja vastaseid, kellega neil sõdida tuli, siis sellest enamaltjaolt piisas. Olgugi et "alamöödulised", olid nad peaaegu kõik varustatud diiselmootoritega. Nii et vähemalt jõuallika poolest olid nad "epohhiloovad."
USA tootis sel ajal tanke ja muid militaarliikureid tublisti rohkem, kui kogu muu maailm kokku. Peaaegu kõik tankid olid varustatud bensiinimootoritega. Üks vähestest eranditest oli Sherman M4A2. varustatud kahe GMC diisliga. Kummalisel kombel ameeriklased sellest masinast ei hoolinud ja suurem osa rändas lend-lease raames N.Liitu.
Huvitav, millised olid motiivid, mis sundisid japse eelistama dislasid ja ameeriklasi bensukaid?
USA tootis sel ajal tanke ja muid militaarliikureid tublisti rohkem, kui kogu muu maailm kokku. Peaaegu kõik tankid olid varustatud bensiinimootoritega. Üks vähestest eranditest oli Sherman M4A2. varustatud kahe GMC diisliga. Kummalisel kombel ameeriklased sellest masinast ei hoolinud ja suurem osa rändas lend-lease raames N.Liitu.
Huvitav, millised olid motiivid, mis sundisid japse eelistama dislasid ja ameeriklasi bensukaid?
Sama mis tänapäeva Euroopa ja Ameerika puhul, ehk kütusehind? Üldiselt oli diisel sel ajal bensiinimootorist arengus kõvasti maas ning keerulisem ja kallim toota. Samas on diisel oluliselt vastupidavam (tolle ajastu mootorite koha pealt ei julgeks ma seda väita), diisli madalamad pöörded säästavad kolvigruppi ja väntvõlli laagreid, samas on diislitel nendele mõjuvad jõud palju suuremad, mis omakorda teeb diiselmootori palju massiivsemaks, sest detailid peavad olema märgatavalt tugevamad-suuremad.
sitt päev, kellele kurdad
Jaapanlaste eelistusi hetkel ei ütle - ei taha niisama udu kah panema hakata - aga ameeriklaste endi sõnul oli bensumootori eelistamise põhjuseks Euroopas lihtlabane põhjus: logistilised probleemid. Kui nad oleksid pidanud hakkama nii bensiini, kui ka diiselkütust paralleelselt tarnima, siis selliste hiigelkoguste juures, nagu neid reaalselt vaja läks, oleks see kogu organiseerimise veelgi kirjumaks ja keerulisemaks ajanud.
Kusjuures diiselmootoritega Shermaneid kasutasid ameeriklased kah, kuigi vaid mereväes. Põhjus seesama - üks kütus nii laevade, kui ka tankide diislitele. Ning diisleid oskasid nad vägagi hästi teha.
Urmas.
Kusjuures diiselmootoritega Shermaneid kasutasid ameeriklased kah, kuigi vaid mereväes. Põhjus seesama - üks kütus nii laevade, kui ka tankide diislitele. Ning diisleid oskasid nad vägagi hästi teha.
Urmas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist