oliver kirjutas:Kas Studel olid ka need nn. ankrukujulised kapotikinnitused? Kui mitte siis mis autol need olla võisid?
Leidsin metsast jupikese kapotti kunagi, seal olid need kinnitused küljes.
Minu arvates olid Stude kabiin, uksed ja kapott koos kinnitustega üsna sarnased GAZ 51 omadega. Ehk siis - 51 konstrueerimisel 1943-45 "laenati" need studelt ja pandi juurde ilusamad ümarad poritiivad.
Kuna ankrukujulised kapotikinnitused on peale Stude, 51, 69 ja paljude teiste Vene masinate ka mitmel pool mujal kasutuses, ei julge pead anda. Arvan siiski, et tegemist on 51 osadega. Neid oli Studedest võrratult rohkem ju.
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Ma ei tea küll peast öelda mis aastal 51 tootma hakati, aga see metsast leitud kapotijupp tundus olevat küll lahingute ajast maha jäänud. Ümberringi paistis kuuliaugulist plekki veelgi olema.
oliver kirjutas:Ma ei tea küll peast öelda mis aastal 51 tootma hakati, aga see metsast leitud kapotijupp tundus olevat küll lahingute ajast maha jäänud. Ümberringi paistis kuuliaugulist plekki veelgi olema.
Siis on ikkagi Stude või International. 51 jõudis siiamaile mitte enne 1946. Ja Ilmasõja ajal sõjavägede käes teda polnud, sest siis ei olnud seeriatootmine alanud.
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Kanged Torgu poisid püüdsid nädalavahetusel Lõpe metsast "lehmoreli" kinni.Enne kui ta päästeametile hukkamiseks anname, tahaks teada millega tegu ja kas teda valutult (Et jääks võimalikult terveks) lõhata saaks?Reaktiivosa tühi, muna väga raske,sütik lömmis.
Pilt.ee/tõnuv/Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi Sääre ajalootuba.
Oliver on nii kena ja paneb ehk pildi ka üles?
tõnuv kirjutas:Kanged Torgu poisid püüdsid nädalavahetusel Lõpe metsast "lehmoreli" kinni.Enne kui ta päästeametile hukkamiseks anname, tahaks teada millega tegu ja kas teda valutult (Et jääks võimalikult terveks) lõhata saaks?Reaktiivosa tühi, muna väga raske,sütik lömmis.
Pilt.ee/tõnuv/Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi Sääre ajalootuba.
Oliver on nii kena ja paneb ehk pildi ka üles?
no ma arvan et sellest ei jää midagi järgi see lastakse ikka korralikult ribateks!
Taara avita ehk siis toimiv link: http://www.pilt.ee/view/304483/6/
Vaevalt et demineerijad selle nunnu suudavad eriti katki tegemata kahjutuks teha. Kas kuskilt ei saaks selle asjanduse jooniseid ja tehnilst kirjandust? Huvitav kui paks see lõhkepea seina materjal olla võiks
Sügava kurbusega peab vist tõdema, et tegu hoopis vene päritolu 300 mm reaktiivmürsuga M-31.
Pikkus ilma sütikuta 1760 mm
Lõhkelaeng 28,9 kg
Joonisel nr. 3 = vahedetonaator ja nr. 4 = lõhkelaeng
Fotol kujutatud eksemplaril on lihtsalt stabilisaatorid küljest kõdunenud või lahti murdunud.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Tänud kõigile.Järgmine käik päästeametisse, sest 29 kg mingit lõhkevat ainet minu jaoks liig.Kui kunagi veel soojaks läheb teen pildid"lehmast" mis mingil põhjusel seest tühi.
Usun, et 29 kilo lõhkeaine plahvatus on liig, mis liig enamusele harrastussapööridest...
Pealegi mõtle sellele kui tülikas on taolist sapööri ja tema tööriistu peale sellist pauku Saaremaa pealt kokku korjata
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Varesed nokivad jupid ära.
Mis seal sees on - trotüül? Kas ei annaks kuidagi lõhkepeale auku sisse teha ja lõhkeaine seest välja koukida?
Kahju oleks kui demineerijad selle suhtkoht haruldase viguri lihtsalt ribadeks lasevad.
Täpselt ei oska vene reaktiivmürsu laengu koostist nimetada.
Oletada võib, et tegu pole puhta trotüüliga, vaid ammoniidiga 50/50 (50% ammooniumsalpeetrit ja 50% trotüüli) 60/40 (60% ammmooniumnitraati ja 40% trotüüli).
Muidugi võimalikud ka paljud muud variandid ja neist kõige ebameeldivamad on sõjaaja tingimustes kasutatud nn surrogaatlõhkeained (näiteks ammotool 80/20 või 90/10). Igal juhul ei tasu urgitseda selle lahingumoona sütikut ega vahedetonaatorit.
Mis puutub saksa nn "lehmade" laskemoona, siis neil oli 30 cm Wurfkörper , milline lisaks lõhkelaengule võidi täita süütevedelikuga. See toiming tehti tavaliselt vahetult enne nende väljatulistamist. Kui kest on laengust tühi, siis võimalik, et teda pole lihtsalt täidetud. Teine võimalus, et lõhkemürsu kesta dehermetiseerumisel on vesi suure ammooniumnitraadi sisaldusega (ammoniit 60/40) lõhkeaine sealt välja pesnud.
Teine samalaadne lahingumoona liik oli sakslastel 32 cm Wurfkörper MFl. 50 - see oli kasutusel peamiselt süütemürsuna, mis sisaldas 45 liitrit süütevedelikku. Sellinegi reaktiivmürsk võib olla tühi lihtsalt sellel põhjusel, et teda pole vedelikuga täidetud või keegi selle põleva aine sealt välja valanud...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Teine võimalus, et lõhkemürsu kesta dehermetiseerumisel on vesi suure ammooniumnitraadi sisaldusega (ammoniit 60/40) lõhkeaine sealt välja pesnud.
Huvitav - ma nimelt leidsin kunagi ühe RGD33 millel oli üks pisike auguke sisse roostetanud ja lõhkeainet netu. Tegemist siis ilmselt samalaadse väljapesemise/uhtmisega.
