Poti soldat kirjutas:NASAMSi juures on minu jaoks küsitavuseks süsteemi enda mobiilsus. Lahendus kus laskeseade tuleb enne laskmist transpordiveokilt maha tõsta ja peale laskmist uuesti sinna peale tõsta enne kui liikuma saab hakata, tundub paratamatult veidi aeglasevõitu oludes kus ollakse vastase jaoks kõrge prioriteediga sihtmärk.
NASAMSi juures on neid küsimärke veelgi. Näiteks tootja armastus Sentinel radari vastu, mis meie maastikule eriti ei sobi (Kaelkirjak oleks palju parem).
Soome õhutõrjujad ise ütlesid selle küsimuse peale, et ideaalne oleks tegelikult lääne elektroonika koos nende hukukindluse meetmetega, mis vene Buk-il oli - lihtsalt venelastel olid need asjad hästi läbimõeldud. Ja muidugi ka napp laskekaugus.
Aga noh, eks lõppeks raha otsustab. Poolast või Ukrainast uuendatud S-125 puhul tuleb ka rakette laadida auto pealt sisult statsionaarsele laskeseadmele (ja ärasõidu korral tulistad kas tühjaks või jamad vastase õhurünnaku all nende rakettide autole tõstmisega).
Eesti taolisele riigile oleks ideaalne selline taoline keskmaa ÕT, mida NSVL-s maaväe õhutõrje kasutas (Buk muide ongi selle jaoks loodud). See tähendab kõrge läbivusega roomikmasinad, juhtmeta ühendused, tulistatakse otse masinalt ja masinad saavad ka autonoomselt tuld anda, kui juhtimine maas on või ära segatakse. Sõidab kohale, 30 sekundiga antennid püsti ja läheb andmiseks. Sellise lahendusega on reaalne rünnaku eel jalga lasta ja üllatavast kohast uuesti alustada. Hädapärast ehk ka mingi Pasi-taolisel masinal. Ja kindlalt peaks olema võimalus anda tuld ilma radarit kasutamata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.