Üldprintsiibis on elektrone alati odavam transportida, kui aatomeid. Lisaks konversiooni kulud (elekter vesinikuks ja vastupidi). Sestap on täna energiakulu vesiniku kasutamisel energia transpordiks ca. 2-3 korda suurem, kui elektril. Ja muide, ka transpordivahendeid laetakse enamasti siis, kui elektri hind on madal.Some kirjutas:...Ise usun, et vesinikust saab maanteetranspordil tegija, rekkasse neid raskeid balloone lihtsam ära peita ja tankimine ka kiire. Mis puutub elektrolüüsi väiksesse kasutegurisse siis see nii hull pole kui elektriga võrrelda. Elektrit läheb ju ca 20% transpordil kaduma ja laadimisel ka miski päris suur protsent. Elektrolüüsi tehakse reeglina kohas, kus energiat toodetakse ja laadimiskadu ka pole. Lisaks toodetakse vesinikku ainult siis kui elektrihind on väga madal. Madal elektrihind tootmisel kompenseerib täiesti elektrolüüsi madala efektiivsuse.
Lisaks on sul elektri võrgukaod, laadimise- ja konversioonikaod selgelt üle hinnatud. Lisaks on vaja vesiniku kasutamiseks ehitada suur hulk taristut, mida praegu üldse ei eksisteeri. Alates tanklatest kuni tootmiseni. Maja peakaitsme suurendamine on selle probleemi mastaapsuse kõrval suht. kukepea.
Rekkad jms. suurtransport on natuke teine teema, sest seal kasutatavad energiakogused on nii suured, et aku- ja mis peamine, laadimistehnoloogia jõudmine vajaliku tasemeni võtab veel kõvasti aega. Samas on täna vesiniku kasutamine endiselt kallim (ka ilma maksudeta), kui fossiilkütuste kasutamine: https://www.youtube.com/watch?v=f7MzFfuNOtY Honnavahe elektriga on pea kümnekordne.
Ja veel - ei maksa ära unustada, et kärgelemendid ei ole samuti probleemivabad ei ressursivaatevinklist ega ka hoolduse vaatevinklist.
Iseenesest oleks ju mõeldav ka vesinikuhübriid, mida saab siis tankida pikemal retkel vesinikuga, kuid seal tekivad sarnased probleemid, kui laadimistaristuga - raske on tasuvust näha, kuna enamasti laetakse kodus.
