Messerschmitt Bf 110

[FW Anton]

Võib-olla eksin, aga minu arust kasutati Zerstörereid ikka peamiselt inglaste öiste pommitajate vastu. Kui päevasel ajal midagi toekamat vaja oli, siis üritati kasutada lisasoomuse ja -relvastusega FW 190A-sid, milledel oli kergemate Bf 109 eskort kaasas.

Ei sa ei eksi, sest Bf-110 kasutati tõesti siis põhiliselt öiste hävitajatena aga kuna Reichil oli hävitajatest puudus, siis saadeti vastasele vastu Zerstörereid ka päevasel ajal ja nii mõnigi kord saadi B-17 või B-24 jagu. Mul selle kohta hea tõestusmaterjal olemas DVD näol millel Luftwaffe fotokuulipilduja salvestused. Seda saab internetist tellida. Tegijaks Rare Aviation ja DVD on Luftwaffe 1944 - Volume 1. Maksis koos saatekuludega ligi 500 EEK. Vaata http://www.RareAviation.com
, seal ka väike reklaamklipp olemas

[Kapten Trumm]

Analoogiline masin oli ka venelastel - Pe-2. Algselt, katselendur Stefanovski raamatu "300 tundmatud" andmetel oli see projekteeritud hävitajaks. Samas tegi WWII puhkedes ühemootoriliste hävitajate tase suure sammu edasi ja sõja teises pooles kadus selliste masinate järgi otsene vajadus.

Mingi point oli Me-110-l radariga, sest tollased seadmed olid suured-rasked-kohmakad ja eeldasid operaatorit.

Pe-2 lennuomadused olevat selle transformatsiooni tõttu olnud sellised, et pommitajana oli ta lahjapoolne, kuna kandejõud oli väike ja vastupidavus tulele vilets (konstruktsioon kerge). Samas on ka kinnitamata andmeid, et nendega on isegi Me-109 vastu lahingusse astutud.

[Un' Recluta]

Tegelikult tehti Pe-2 arengus ikka korralik täisring peale. Esimesed protod VI-100 (ehk Võssotnõi Istrebitel), mida Stefanovski katsetas, olid tõepoolest hävitajad, mis ei pidanud ühtegi pommi kandma. Kiiruseks loodeti see-eest saada 630 km/h.

Juba 1939 (samal aastal, kui VI-100 esimest korda startis), otsustati ta ümber teha kolmekohaliseks sööstpommitajaks Pe-2 (proto PB-100).
Samas polnud kahemootorilise hävitaja mõtet ka kusagile maetud ja Pe-3bis läks sõja ajal samuti tootmisesse -- kui Shavrovi uskuda, tehti neid kusagil 300 ringis. Mitmesuguseid hävitaja prototüüpe nagu Pe-2VI (jälle seesama Võssotnõi) ehitati samuti kogu sõja jooksul.

Kui nüüd Bf 110 juurde tagasi minna, siis see, et sakslased talle esialgu uue isevärki nime välja mõtlesid, pole mingi ime. Tanki kutsusid nad ju ka teistmoodi kui ülejäänud inimesed. Iga riigi sõja- (või kaitse)ministeeriumis istub hulk bürokraate, kes just selliste asjade eest palka saavad. Võtke kasvõi Kalasnikov -- kas tavaline inimene tuleb selle peale, et öelda tema kohta ründevint (assault rifle)? Muide, 1937. a tarneplaanis, kus esmakordselt tootmisest juttu oli, öeldi Bf 110 kohta juba selge sõnaga "schweres Jagdflugzeug".

Kas Bf 110 oli hävitaja? Muidugi oli, sest tema põhiline ülesanne oli teisi lennukeid alla lasta. Kas ta oli pommitaja? No doubt -- nii mõnigi variant kandis rohkem pomme, kui nt Jak-4 ja Fairey Battle kokku. Kas ta oli luurelennuk? Bf 110C-5, D-4 ja E-3 kindlasti olid, rohkem ei viitsi meelde tuletada.

[hummel]

Vana asja juurde tagasi tulles...
Terminoloogiaga on meil lood igati kehvad. Puudub selline hea süsteem nagu... Aga igal militaarasjal lihtsalt peab olema nimi, mis teda eristab. Mina pakuks Me 110 ja Ju 88 (ja Pe-...) Eestikeelseks üldistavaks liiginimeks kas

a) eriotstarbeline hävitaja
b) raske hävitaja

[nublu]

Eesti keeles on siiski kujunenud tavaks, et lennukitüübile kirjutatakse "lennuk" lõppu.

luurelennuk
pommituslennuk
hävituslennuk
ründelennuk
jne

"Ründajat" lennuki tähenduses pole seni kohanud Luurelennuki puhul on suht haruldane, et keegi kirjutaks "luuraja", väga harva kohtab ka kedagi "pommitajat"

Hävituslennuki kohta seda lühendamist siiski esineb. Kuid hävitaja on ka selles mõttes eksitav termin, et seda on kasutatud ka merenduses (otsetõlge ingl keelsest destroyer'ist, praeguses ametlikus sõjanduspruugis on ta nimi vist miiniristleja...)

Sestap oleks korrektne

raske hävituslennuk
kaughävituslennuk
öine hävituslennuk
eriotstarbeline hävituslennuk
jne

kasutatud on ka terminit
püüdelennuk (inglise keeles interceptor, v k perehvatšik), aga see iseloomustab pigem mingi objekti kaitseks kasutatud hävituslennukit.

[Un' Recluta]

Kas hävitaja ja hävituslennuki eristamine ei kisu juba kergelt juuksekarva lõhkiajamise poole? Kasvõi hea stiili huvides on kasulik mingi alternatiiv ka varuks hoida, kusjuures ÕS lubab ka minu teada mõlemat. Iseasi on muidugi see, kui palju ÕSi koostajad militaarvärgist jagavad. Sõnaraamatus eelistaksin mina ka hävituslennukit, aga pikemas kirjutises, kus kontekst taga seisab, kisub kordamine loo väärtust alla, tee mis tahad.

Muide, öise hävitaja (notšnoi istrebitel?) alternatiivina on juba viimased kümmekond aastat kasutatud ööhävitajat. Mina ka alguses võõrastasin, aga miks mitte.

Sõjalaevade puhul on hävitaja siiski hävitaja ja ei midagi muud. Miiniristleja on juba vananenud nimetus (vt nt Mereleksikoni lk 104). Terminina on ta meile tulnud vene keelest, kusjuures asja teeb veelgi hullemaks see, et nt Inglise ja Itaalia sõjalaevastikus on ka selline spetsiifiline tüüp olemas olnud, hoopis midagi muud kui venelaste esminets.

[nublu]

miiniristleja oli selle klassi ametlikuks nimetuseks minu mäletamist mööda militaarleksikonis. Mille ilmumisaeg oli küll ka veel eelmises sajandis. Hetkel pole raamatut käepärast. Ei väida kindla peale...

Ja vene keelne esminets ehk eskadernõi minonosets on otsetõlkes siiski eskaadri miinilaev. Mida ka eesti keeles on levitatud...

Lühiduse taotlusest saan minagi aru, aga ise olen tüüpide kirjutamisel siiski seda ülal kirjeldatud reeglit kasutanud

Eriti kui "ründaja" "luuraja" ja püüdja" nimelisi lennukeid ringi ei liigu

[Soobel]

Ikkagi leian, et tegemist on raske lahingulennukiga.

[Un' Recluta]

"Ründaja" ja "püüdja" on tõepoolest midagist kummalist. Kusjuures ka jahilennukit propageeriti meil vahepeal täiesti tõsiselt.

Nende vene keelest tulnud terminitega ongi see viga, et tihtipeale tähendavad nad midagi niisugust, mida mujal pole või mida mujal maailmas hoopis teise nimega tähistatakse. Hävitaja (destroyer) esialgne otstarve oli hävitada torpeedopaate ja muud torpeedorelvastusega prügi (vabandan väljenduse eest), et kaitsta suuri tegijaid (soomuslaevu). Venelased magasid selle staadiumi maha ja jõudsid jaole siis, kui hävitajatelt hakati ka miine panema. Sealt ka kogu segadus, kui lähemad detailid välja jätta. Sisuliselt esminets on destroyer.

Minu viimase aja lemmik on hoopis Inglise õhujõuarmee. Hirmus mõeldagi, mida selle all mõeldud on.

[hummel]

Eesti keeles on siiski kujunenud tavaks, et lennukitüübile kirjutatakse "lennuk" lõppu.

luurelennuk
pommituslennuk
hävituslennuk
ründelennuk
jne
...
Sestap oleks korrektne

raske hävituslennuk
kaughävituslennuk
öine hävituslennuk
eriotstarbeline hävituslennuk
jne

nubluga nõus. Aga kas need nimetused muidu sobiksid? Kumb oleks näiteks parem täiesti üldistava "keretüübinimetusena", kas eriotstarbeline hävituslennuk või raske hävituslennuk? või hoopis mitmeotstarbeline hävituslennuk?
Väidan, et nende masinate kohta peaks olema olemas samuti täiesti üldine nimetus nagu on pommituslennuk või luurelennuk, mida saaks näiteks iga Me 110 või Ju 88 mudeli kohta kohe kasutada.

[Würger 190G]

raske hävituslennuk --äkki siis raskehävitaja (on ju raskepommitaja ja ei pea lennuk lõpus olema)
kaughävituslennuk --kaughävitaja ikka ?
öine hävituslennuk --ööhävitaja ?
eriotstarbeline hävituslennuk --mis asi see veel on?

[hummel]

eriotstarbeline hävituslennuk --mis asi see veel on?

Näit Ju 88 või Me 110 kõige üldisemas mõttes

[Würger 190G]

Selline klassifikatsioon oli 2MS täitsa olemas ei mingeid eritstarbelisi!
Special siis need on igasugused elektroonilise sõja ja mingite x-missioonide jaoks mõeldud lennukid-kopterid.

[hummel]

Ei saanud sõnastusest päris täpselt aru, mida Würger oma viimase postitusega mõtles, aga taolisele kahemootorilisele hävitaja "keretüübile" peaks olema olemas üldistav liiginimetus.
Äkki siis pakuksid omapoolse variandi? Igasugused ööga, püüdmisega vms nimed paluks aga välja jätta, sest need ei on põhitüübi alaliigid vastavalt täpsemale kasutusotstarbele ja hõlmavad vaid teatud osa asjast.
Üldine nimetus peaks ka olema.

Samuti jään nõusse nublu´ga, et eesti keeles tuleks sõna "lennuk" ikkagi lõppu lisada - näeb korrektsem välja. Militaarterminoloogias on korrektsus ja süstemaatilisus alati oluline.

[Würger 190G]

Olid ka jahilennukid!
Huvitav, et ingilse keeles on day fighter, night fighter, heavy fighter, twin engine fighter jne ega pea üldse aircraft olema ja nii juba aastaid ja kõigil selge et lennukitest küss.
Mina pole lingvist lihtsalt imestan.

..püüde- ehk püüdurhävitaja, ... hävitus-pommituslennuki ...sobiks hästi osade Bf-110 variantide kohta.