Miks me küll relvi ei armasta?
Re: Relvaseadus
LUGEJA KIRI | Matti Silla: relv teeb vabaks
Hiljuti toimunud tulistamine, kus joobes isik tappis kaks ning vigastas kolme inimest, on üks näide. Peale taolisi sündmusi on kuulda meedias ja ka igapäevakontaktide kaudu üleskutseid relvade kättesaadavuse piiramiseks.
Tihtipeale ei ole need üleskutsed argumenteeritud ning nõjatuvad emotsioonidele. Näiteks, öeldakse, et "kui palju me (s.o riik) siiski tunneme neid inimesi, kelle kätte me neid relvi usaldame (s.o tulirelvi)". Või, "inimestel ei tohiks olla sõjapidamiseks kasutatavaid automaatrelvi, sest need on mõeldud tapmiseks".
Tekib küsimus, kui suures osas võib riik piirata relvade kättesaadavust oma kodanikele. Riigi üks põhiline funktsioon on tagada kodanike turvalisus, see tähendab, kaitsta inimesi vägivalla eest ning tagada aus kohtusüsteem, et vägivalda kasutavaid inimesi karistada. Teisest küljest, Eesti põhiseadus ütleb "Igaühel on õigus vabale eneseteostusele". Võib öelda, et eelnev lause kätkeb endast lääne tsivilisatsiooni alustala ning vabade ühiskondade tuumikmõtet.
Põhiseaduse assamblee liige Illar Hallaste ütles, et "vabadus on kõige tähtsam omadus, mis üldse ühiskonnast ühiskonna teeb" ning USA iseseisvusdeklaratsioonis on kirjas, "Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele". Vaba eneseteostus hõlmab vabadust eraomandile, mille hulgas on loomulikult ka relvad, ning USA 2. konstitutsiooniparand kinnitas selle veel spetsiaalselt üle.
Eelseisvat lugedes hakkab selguma, et õigus vabale eneseteostusele ning relvade valdamisele tuleneb eelkõige põhimõttelisest printsiibist, et inimesed on vabad tegema, mida nad heaks arvavad, seda niikaua, kuni ei rikuta teiste vabadust teha seda sama. Võib vaielda selle üle, kas see printsiip on ise õigustatud, kuid see on filosoofiline ning teoloogiline küsimus.
Üldiselt on see lääne ühiskonnale omane printsiip välja kasvanud kristlusest ning loomuõigusest, võib öelda - moraalist. Loomuõigused on need põhiõigused, mis vastavad inimloomusele ning kehtiksid siis, kui inimene elaks ürgmehe kombel looduses.
Tsivilisatsiooni tekke üks ajend oli loomuõigusi kaitsta kohtusüsteemi loomisega, mis garanteeriks inimeste vabadust eneseteostusele. Aleksandr Solženitsõn on öelnud "Moraal on kõrgemal õigusest. Õigus on meie katse kuidagi kirjutada seadusteks osa sellest moraalist, mis on meist kõrgem. Meie püüame mõista seda moraali, tuua selle maa peale ja esitada seda seadustena. Mõnikord õnnestub see paremini, mõnikord halvemini, mõnikord on see vaid karikatuur moraalist. Kuid moraal on alati kõrgem õigusest".
Selge on see, et ühiskonnad, mis on tõlgendanud moraali seadusteks nii, et see on pannud inimvabaduse esikohale, on olnud edukad ning jõukad, ühiskonnad, kus on see jäänud tahaplaanile, vaesed ning türanlikud. Põhimõtteliselt, kui eesmärk on saavutada turvaline elukeskkond, läbi tulirelvade keelamise, siis me peaks ära keelama ka muud vahendid, millega saab teisi vigastada, näiteks noad ja kurikad ning miks mitte üldse kõik asjad. Inimese õigust turvalisele elukeskkonnale ei riku teise õigus omada enesekaitsevahendeid, sest relvad kui sellised ei ole oht sinu turvalisusele, vaid inimesed, kes sinu õigust kehalisele puutumatusele rikuvad.
Vabadusega ei saa olla kooskõlas ennetav vabaduste piiramine teo eest, mida ei ole toime pandud. Võib vaielda, et on olemas põhjendatud kahtlus vägivaldse teo eest süüdimõistetud inimese puhul, et ta võib kasutada relvi uue kuriteo sooritamiseks. Sellest tulenevalt võib olla nendele inimestele relvade omamise keelamine põhjendatud riive põhiõigustele, sest see on kõige praktilisem viis ennetada kuritegusid.
Kindlasti ei ole õigustatud kontrollmeetmete rakendamine, et piirata relvade jõudmist kodanike kätte, kes seda mingil põhjusel tahavad, kui nad ei ole kriminaalkorras isikuvastast tegu sooritanud. Pragmaatiliselt, igasugune regulatsioonide täitmine eeldab lisatööd ning eelarvet, mis paneb kõikidele inimestele kohustuse see kinni maksta.
Teiseks, seaduslike relvade piiramine ei tee midagi, et vähendada relvade arvu kuritegelikes sfäärides ning seega vähendab seaduskuulekate võimet end kaitsta vahetu rünnaku eest. Viimase aja USA rahutused on selgelt näidanud, et politsei ei jõua piisavalt kiirelt su õigust elule kaitsta ning kohtades, kus rahval on traditsioon relvi vallata, on ka märatsemine palju vähem esinev.
Kolmandaks, filosoof John Locke argumenteeris, et on soovitav, et kodanikud valdaksid relvi, et kaitsta ennast riigi türannia eest, kui see peaks vajalikuks muutuma. Nõukogude liit, Natsi-Saksamaa, kommunistlik Hiina jne on kõik keelanud oma kodanikel igasuguse tulirelvade valdamise.
Seega, hüpoteetiline turvalisus, mille saaks saavutada tulirelvade kättesaadavuse üleüldise piiramisega ei saa üles kaaluda õigust omada tulirelvi või ükskõik, milliseid enesekaitse vahendeid. Kuritegevuse põhjused on hoopis muud, kui relvade kättesaadavus ja nendega peaks tegelema ning vähemalt nii kaua, kui kuritegevus esineb, peab olema inimestel õigus omada relvi legaalselt ning piiranguteta.
https://epl.delfi.ee/arvamus/lugeja-kir ... d=90217963
Hiljuti toimunud tulistamine, kus joobes isik tappis kaks ning vigastas kolme inimest, on üks näide. Peale taolisi sündmusi on kuulda meedias ja ka igapäevakontaktide kaudu üleskutseid relvade kättesaadavuse piiramiseks.
Tihtipeale ei ole need üleskutsed argumenteeritud ning nõjatuvad emotsioonidele. Näiteks, öeldakse, et "kui palju me (s.o riik) siiski tunneme neid inimesi, kelle kätte me neid relvi usaldame (s.o tulirelvi)". Või, "inimestel ei tohiks olla sõjapidamiseks kasutatavaid automaatrelvi, sest need on mõeldud tapmiseks".
Tekib küsimus, kui suures osas võib riik piirata relvade kättesaadavust oma kodanikele. Riigi üks põhiline funktsioon on tagada kodanike turvalisus, see tähendab, kaitsta inimesi vägivalla eest ning tagada aus kohtusüsteem, et vägivalda kasutavaid inimesi karistada. Teisest küljest, Eesti põhiseadus ütleb "Igaühel on õigus vabale eneseteostusele". Võib öelda, et eelnev lause kätkeb endast lääne tsivilisatsiooni alustala ning vabade ühiskondade tuumikmõtet.
Põhiseaduse assamblee liige Illar Hallaste ütles, et "vabadus on kõige tähtsam omadus, mis üldse ühiskonnast ühiskonna teeb" ning USA iseseisvusdeklaratsioonis on kirjas, "Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele". Vaba eneseteostus hõlmab vabadust eraomandile, mille hulgas on loomulikult ka relvad, ning USA 2. konstitutsiooniparand kinnitas selle veel spetsiaalselt üle.
Eelseisvat lugedes hakkab selguma, et õigus vabale eneseteostusele ning relvade valdamisele tuleneb eelkõige põhimõttelisest printsiibist, et inimesed on vabad tegema, mida nad heaks arvavad, seda niikaua, kuni ei rikuta teiste vabadust teha seda sama. Võib vaielda selle üle, kas see printsiip on ise õigustatud, kuid see on filosoofiline ning teoloogiline küsimus.
Üldiselt on see lääne ühiskonnale omane printsiip välja kasvanud kristlusest ning loomuõigusest, võib öelda - moraalist. Loomuõigused on need põhiõigused, mis vastavad inimloomusele ning kehtiksid siis, kui inimene elaks ürgmehe kombel looduses.
Tsivilisatsiooni tekke üks ajend oli loomuõigusi kaitsta kohtusüsteemi loomisega, mis garanteeriks inimeste vabadust eneseteostusele. Aleksandr Solženitsõn on öelnud "Moraal on kõrgemal õigusest. Õigus on meie katse kuidagi kirjutada seadusteks osa sellest moraalist, mis on meist kõrgem. Meie püüame mõista seda moraali, tuua selle maa peale ja esitada seda seadustena. Mõnikord õnnestub see paremini, mõnikord halvemini, mõnikord on see vaid karikatuur moraalist. Kuid moraal on alati kõrgem õigusest".
Selge on see, et ühiskonnad, mis on tõlgendanud moraali seadusteks nii, et see on pannud inimvabaduse esikohale, on olnud edukad ning jõukad, ühiskonnad, kus on see jäänud tahaplaanile, vaesed ning türanlikud. Põhimõtteliselt, kui eesmärk on saavutada turvaline elukeskkond, läbi tulirelvade keelamise, siis me peaks ära keelama ka muud vahendid, millega saab teisi vigastada, näiteks noad ja kurikad ning miks mitte üldse kõik asjad. Inimese õigust turvalisele elukeskkonnale ei riku teise õigus omada enesekaitsevahendeid, sest relvad kui sellised ei ole oht sinu turvalisusele, vaid inimesed, kes sinu õigust kehalisele puutumatusele rikuvad.
Vabadusega ei saa olla kooskõlas ennetav vabaduste piiramine teo eest, mida ei ole toime pandud. Võib vaielda, et on olemas põhjendatud kahtlus vägivaldse teo eest süüdimõistetud inimese puhul, et ta võib kasutada relvi uue kuriteo sooritamiseks. Sellest tulenevalt võib olla nendele inimestele relvade omamise keelamine põhjendatud riive põhiõigustele, sest see on kõige praktilisem viis ennetada kuritegusid.
Kindlasti ei ole õigustatud kontrollmeetmete rakendamine, et piirata relvade jõudmist kodanike kätte, kes seda mingil põhjusel tahavad, kui nad ei ole kriminaalkorras isikuvastast tegu sooritanud. Pragmaatiliselt, igasugune regulatsioonide täitmine eeldab lisatööd ning eelarvet, mis paneb kõikidele inimestele kohustuse see kinni maksta.
Teiseks, seaduslike relvade piiramine ei tee midagi, et vähendada relvade arvu kuritegelikes sfäärides ning seega vähendab seaduskuulekate võimet end kaitsta vahetu rünnaku eest. Viimase aja USA rahutused on selgelt näidanud, et politsei ei jõua piisavalt kiirelt su õigust elule kaitsta ning kohtades, kus rahval on traditsioon relvi vallata, on ka märatsemine palju vähem esinev.
Kolmandaks, filosoof John Locke argumenteeris, et on soovitav, et kodanikud valdaksid relvi, et kaitsta ennast riigi türannia eest, kui see peaks vajalikuks muutuma. Nõukogude liit, Natsi-Saksamaa, kommunistlik Hiina jne on kõik keelanud oma kodanikel igasuguse tulirelvade valdamise.
Seega, hüpoteetiline turvalisus, mille saaks saavutada tulirelvade kättesaadavuse üleüldise piiramisega ei saa üles kaaluda õigust omada tulirelvi või ükskõik, milliseid enesekaitse vahendeid. Kuritegevuse põhjused on hoopis muud, kui relvade kättesaadavus ja nendega peaks tegelema ning vähemalt nii kaua, kui kuritegevus esineb, peab olema inimestel õigus omada relvi legaalselt ning piiranguteta.
https://epl.delfi.ee/arvamus/lugeja-kir ... d=90217963
Bonis nocet, quisquis pepercerit malis.
-
- Liige
- Postitusi: 1759
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Relvaseadus
No vot, mõistlik jutt. Väga liberaalne teos .Welber kirjutas:LUGEJA KIRI | Matti Silla: relv teeb vabaks
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Relvaseadus
..et kooritsasuguste affide kõrval on (õnneks) elutargemat ajakirjandust ka
Lihula tulistamine on hull üksikjuhtum. Eestis ei ole tulirelvadega suuri probleeme
Isegi väga koledate anomaaliate tõttu ei tohi käest ära anda olulisi õigusi ja vabadusi.
MIKK SALU
Halbu asju juhtub. Autod sõidavad inimestele otsa. Laps jääb liivakastis liiva alla ja lämbub. Lihula lähedal laseb mees tulirelvast inimesi maha.
On inimlikult arusaadav, et selliste sündmuste järel saabuvad kiiresti emotsionaalsed ja tugevad reaktsioonid: keelata, piirata, ära võtta. Täpselt nii läks ka seekord. Tavaliste kommentaatorite puhul on puusalt reageerimine arusaadav, aga sellesse, et nii siseminister kui politseijuht teavad juba enne asitõendite kogumise lõppu, mida tuleb teha, ära võtta ja keelata, peab suhtuma kriitiliselt. Üksikjuhtumid ei anna ülevaadet suurest pildist ja kuuma peaga ei tehta häid otsuseid.
Hea kolleeg Vahur Koorits kirjutas mõned päevad tagasi, et seaduslike relvadega pannakse Eestis tihti toime raskeid kuritegusid. Moraal samasse auku, et Mikk Tarraste juhtum pole anomaalia, pigem tavaline ja seetõttu on vaja kiiresti midagi ette võtta. Koorits toob arvudena välja, et alates 2016. aastast on seaduslike relvadega sooritatud Eestis 27 kriminaalkuritegu.
Arvudel on aga ka teine pool. Sama aja jooksul on Eestis tervikuna registreeritud üle 110 000 kriminaalkuriteo, sealhulgas ligi 30 000 isikuvastast vägivallakuritegu. Selle kõrval paistab number 27 kaduvväike (null koma null null null midagi protsenti). See ei kvalifitseeru mingi valemiga termini „tihti“ alla.
Politseil ja siseministeeriumil peaks olema kümneid tähtsamaid asju, kui muretseda Eesti relvaomanike üle. Nad ei ole lihtsalt probleem.
Samamoodi on Tarraste juhtumi taustal ning relvaomamise õiguse piiramise õigustamiseks käidud välja mõttekäik: Eesti on turvaline ja seepärast pole vajadust relvi omada. Sellel väitel on kaks viga. Esimene on rohkem maailmavaateline vastuargument: see, et teistele inimestele tahetakse ette kirjutada, mida nad vajavad või tohivad omada, on lihtsalt vale. Teiseks peidab mõttekäik aga ka loogilist vasturääkivust. Kui Eestis on turvaline – seda väidetakse –, siis pole ju ka tulirelvadega sooritatud kuriteod suur probleem ja järelikult pole põhjust relvaomamist keelata-piirata.
Tegelikult muidugi Eestis ongi turvaline. Eestis on rohkem kui 26 000 relvaomanikku ja relvi endid veel mitu korda rohkem. Seaduslike tulirelvadega pannakse Eestis haruharva kuritegusid toime. Politseil ja siseministeeriumil peaks olema kümneid tähtsamaid asju, kui muretseda Eesti relvaomanike üle. Nad ei ole lihtsalt probleem.
Ülaltoodu pole öeldud Tarraste juhtumi pisendamiseks. Loomulikult tuleb kurjategijat karistada. Sündmust uurida. Vaadata hoolikalt järele, kas politseiametnik, kes relvaloa väljastas, eksis millegi vastu. Teha järeldusi. Kiirustades tehtud suurteks reformideks aga põhjust ei ole.
Vabadused ja õigused – ka need, mis põhiseadusesse kirjutatud – ei ole mõeldud täiusliku maailma loomiseks, kus keegi ei eksi ja halbu inimesi ei eksisteeri. Vabadusi ja õigusi võib kuritarvitada ja vahel neid kuritarvitataksegi. Südamelähedast paralleeli tuues – sõnavabadus tähendab, et vahel keegi ütleb midagi lolli või rõvedat, aga tegu on ikkagi väärtusega, mida hoida.
Relvaomamise õigus on samasugune õigus, millesse ei tohiks suhtuda põlastavalt ja tõrjuvalt. Samamoodi ettevaatlik peab olema mõnegi teise aspekti puhul, mis Lihula sündmuste taustal esile kerkinud. Näiteks on siseministri ja teistegi suust kõlanud ettepanek, et varasema kriminaalkaristusega inimestel ei tohiks olla õigust relvaloale. Samas põhimõte, et kuriteole järgneb karistus, et karistus ühel hetkel on kantud ja ühel hetkel karistus ka kustutatakse, ei ole sündinud juhuslikult. See on hoolikalt läbi mõeldud printsiip, mille taga on selge loogika ja mis on meid hästi teeninud. Ühe väga halva juhtumi pärast ei tohiks sedagi kõrvale heita.
Ainult utopistid arvavad, et suudavad disainida paradiisi. Hullud üksikjuhtumid on hea taimelava pealiskaudsete käsen-keelan-piiran reformide tekkeks. Sellele tuleb vastu seista.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
Aitäh! Akf on hästi kirjutanud.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9131
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Relvaseadus
https://www.postimees.ee/7001997/laagna ... ase-autoga
Kuna tegemist on samuti kahe hukkunuga sündmusega, siis olen mõnevõrra hämmeldunud, et ei kostu hüsteerilisi hüüatusi stiilis: "meil on selgelt liiga palju autosid kodanike käes" ja "automaatkäigukastiga autosid ei tohiks erakätesse lubada". Mitte et sel viimasel väitel oleks asjaga üldse mingit pistmist.
Kuna tegemist on samuti kahe hukkunuga sündmusega, siis olen mõnevõrra hämmeldunud, et ei kostu hüsteerilisi hüüatusi stiilis: "meil on selgelt liiga palju autosid kodanike käes" ja "automaatkäigukastiga autosid ei tohiks erakätesse lubada". Mitte et sel viimasel väitel oleks asjaga üldse mingit pistmist.
Re: Relvaseadus
Oh, sa lähed ikka kole radikaalseks ära! Hakkame ikka tasapisi asjaga pihta, esiteks kõigile BMW ostjatele kohustuslik psühhiaatriline kontroll koos vastava loa väljastamisega. Loomulikult ainult piiratud ajaks, et ametnikud saaksid sellisele kahtlasele isikule enne loa pikendamist otsa vaadata ning kindlasti peab ta hästi põhjendama, milleks talle sellist eluohtlikku sõiduvahendit vaja läheb. Kõigile kiiruseületajatele enesestmõistetavalt eluaegne BMW ostu- ja kasutamiskeeld. Lisaks muidugi veel terve rida kasulikke piiranguid silindrite arvu, mootorivõimsuse ja kubatuuri suhtes.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
Tegelikult on see idee. Piirang tsiviilkäibesse lubatud liiklusvahendtele teatavale võimsusele. On ju väga hästi võimalik ära põhjendada, et miks pole mingile tavalisele tsivilistile vaja mingit punktist A punkti B viivale mootorile enamat, kui paigaltliigutavat, võimsust, mingitest übervõimsatest mootoritest rääkimata.
Alustada võiks aga otse loomulikult kiirusepiirangust selle viimisega nii roolijale, kui jalakäijale, ohutule tasemele. Ning teatavate sõidukitüüpide ja teada-tuntud ohtlike automarkide keelamisega tsiviilsfääris.
Saavutamaks tõeliselt efektiivset tulemust, tuleb n.ö. härjal sarvist haarata ja radikaalseid meetmeid rakendada.
Alustada võiks aga otse loomulikult kiirusepiirangust selle viimisega nii roolijale, kui jalakäijale, ohutule tasemele. Ning teatavate sõidukitüüpide ja teada-tuntud ohtlike automarkide keelamisega tsiviilsfääris.
Saavutamaks tõeliselt efektiivset tulemust, tuleb n.ö. härjal sarvist haarata ja radikaalseid meetmeid rakendada.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
Mina ka ei saa aru, milleks on eraomandusse vaja ründeautosid
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
Mina ka ei saa aru ... mis asi on "ründeauto"?Kriku kirjutas:Mina ka ei saa aru, milleks on eraomandusse vaja ründeautosid
Kas seda näitab kubatuur? piirkiirus? Kiirendus? Mass?
Kas erakasutusse on üldse autosid vaja?
Ah-jaa, vahet pole, sest isegi jalgratturid sõidavad üksteist ja jalakäijaid haiglasse ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
mart2, ära võta asju nii tõsiselt, nii Kriku kui ka minu postitused olid sarkasmina mõeldud. Kriku parodeeris ju ilmselgelt "Sturmgewehri" ehk "ründeautomaati" kui automaattulirelva sümbolit, mis on tsiviilkäibes keelatud.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
https://parnu.postimees.ee/7002821/naab ... avotmisega
viimaseid arenguid järgides tuleks mõlemalt naabrilt peale tulirelva hoiule võtta noad-kahvlid, vikatid-hangud, st kõik majapidamisriistad jms ning loomulikult autod jt liikurvahendid- veel parem kui mõlemale eraldada pehmete seintega sfääriline ruum, et ei ennast ega kedagi teist vigastada saaks...
viimaseid arenguid järgides tuleks mõlemalt naabrilt peale tulirelva hoiule võtta noad-kahvlid, vikatid-hangud, st kõik majapidamisriistad jms ning loomulikult autod jt liikurvahendid- veel parem kui mõlemale eraldada pehmete seintega sfääriline ruum, et ei ennast ega kedagi teist vigastada saaks...
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
Muuseas, autot on meil ju täiesti teadlikult alles äsja tapmiseks kasutatud - too nolku, kes teise mehe naist põrutas // selle eest teenitud kolaka sai ning siis KÕMMARIst kaks korda üle sõitis
Rooliidioodid a la saaremaa surmakutsar ja nüüd too aserist "999 ISA"-nimeline tattnokk on aga omaette ooper - tegelt vaid kuri(väär)tegude lauskustumise lauslolli ideoloogia loogiline tulem
Rooliidioodid a la saaremaa surmakutsar ja nüüd too aserist "999 ISA"-nimeline tattnokk on aga omaette ooper - tegelt vaid kuri(väär)tegude lauskustumise lauslolli ideoloogia loogiline tulem
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
Rahu, ainult rahu ...Troll kirjutas:mart2, ära võta asju nii tõsiselt, nii Kriku kui ka minu postitused olid sarkasmina mõeldud. Kriku parodeeris ju ilmselgelt "Sturmgewehri" ehk "ründeautomaati" kui automaattulirelva sümbolit, mis on tsiviilkäibes keelatud.
Ilmselt oli minu iroonia liiga keeruline ja peidetud ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Miks me küll relvi ei armasta?
Vahelduseks ka midagi suure lombi tagant.
"USA presidendiks valitud Joe Biden plaanib föderaalseadustega piirata relvakandmist, paljud peavad seda põhiseaduse rikkumiseks.
USA presidendivalimistel oli Bideni üks vähestest reaalsetest lubadustest kehtestada föderaalsed relvaseadused. Seaduse eesmärgiks oleks piirata suurte tulirelvade müüki, teatas The Times.
"Presidendina saadan ma need sõjarelvad tänavatelt minema," teatas Biden eelmisel aastal oma kampaaniaüritusel..."
ERR: Bideni plaanitav relvaseadus tekitab USA-s vastuseisu
"USA presidendiks valitud Joe Biden plaanib föderaalseadustega piirata relvakandmist, paljud peavad seda põhiseaduse rikkumiseks.
USA presidendivalimistel oli Bideni üks vähestest reaalsetest lubadustest kehtestada föderaalsed relvaseadused. Seaduse eesmärgiks oleks piirata suurte tulirelvade müüki, teatas The Times.
"Presidendina saadan ma need sõjarelvad tänavatelt minema," teatas Biden eelmisel aastal oma kampaaniaüritusel..."
ERR: Bideni plaanitav relvaseadus tekitab USA-s vastuseisu
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist