Relvaseadus

[Rand]

Eelnenud postitusest ajendatuna. Kuhu püstolkuulipildujad liigitatakse? MP5K on RS-i järgi püstol? Aga kui panen liigendkaba külge, kas siis on püss? Kuigi raud jääb endiselt alla 300 mm. MP5A mudelid üldpikkus on üle 600 mm, aga raud alla 300. Kuhu kategooriasse need lähevad?

Ilmselt pead ikka silmas tsiviili SP5 ja SP5K püstoleid/püstolkarabiine? Ei ole vahet, kas relval on kaba või mitte - niikaua, kui täispikkus (ka koos väljatõmmatud kabaga) ei ületa 600mm ja raua pikkus 300mm, on's RelvaS-e mõistes tegemist püstoliga. SP5K peaks koos kabaga selle alla nagu mahtuma aga SP5 koos kabaga aga mitte - seepärast leiab seda Eesti poeletilt vaid ilma kabata. Relvad, mille täispikkus väljatõmmatud kabaga on üle 600mm ja kokkupandud kabaga alla 600mm, kuuluvad A-klassi tulirelvade hulka ehk tsiviilkäibes keelatud. Fikseeritud kabaga SP5 ei ole samuti lubatud, kuna tegeist on püssiga, mille rauapikkus alla 300mm.

[BlancoNegro]

Tsiviilkäibe aspektist pidasin silmas jah nende tsiviilvariante. Käisin ka HK kodulehel ja silma jäi toote iseloomustuses "The SP5K can be universally used both as a pistol or a shoulder-mounted weapon." Ehk siis püstol

[Smith]

Siin on lihtne küsimus, kellele sa oma pööningul peidus hoitud tulerauaga vastu hakkad?

Ja mis kasu sellest on? Tapad võibolla paar küüditajad aga ise sured nii kui nii.

Saad vähemalt kaitsta ennast ja oma perekonda vahetus olukorras?
Saad putku ja siis vaatad edasi?
Ehk seda mõtles?

[Leo]

See mõtteviis, et mis sellest ikka abi, tapad paar küüditajat või okupanti ja siis ongi endal perse, on täiesti vale ja viitab, et inimene on lihtsalt rumal. Tegelikult okupandid valdavalt ei ole enesetapjad ja teadmine, et igast köögiaknast võid valangu keresse saada, hoiab ikka sügelevad käed suuresti püksitaskus. Oma Eesti vanavanematega läks nii, et kaitseliitlasest vanaisa järgi ei julgetud tulla, sest KL vintpüss + jahipüss koos padrunitega tähendas mõnele küüditajale kindlat surma. Selle asemel püüti vanaema kinni ja küüditati, sest ta ei saanud vastu hakata. Seega oleks täiesti mõistlik kriisi ajal okupeeritud alal mõned tuhanded relvad lihtsalt ära "kaotada". Soomes oli peale Jätkusõda suur skandaal, kui SKJ kaotas ära kümneid tuhandeid tulirelvi koos laskemoonaga, mida tänase päevani aegajalt leitakse. See oli juhuks kui kommunistid oleksid relvastatud riigipööret üritanud.

[vtl]

See mõtteviis, et mis sellest ikka abi, tapad paar küüditajat või okupanti ja siis ongi endal perse, on täiesti vale ja viitab, et inimene on lihtsalt rumal. Tegelikult okupandid valdavalt ei ole enesetapjad ja teadmine, et igast köögiaknast võid valangu keresse saada, hoiab ikka sügelevad käed suuresti püksitaskus. Oma Eesti vanavanematega läks nii, et kaitseliitlasest vanaisa järgi ei julgetud tulla, sest KL vintpüss + jahipüss koos padrunitega tähendas mõnele küüditajale kindlat surma. Selle asemel püüti vanaema kinni ja küüditati, sest ta ei saanud vastu hakata. Seega oleks täiesti mõistlik kriisi ajal okupeeritud alal mõned tuhanded relvad lihtsalt ära "kaotada". Soomes oli peale Jätkusõda suur skandaal, kui SKJ kaotas ära kümneid tuhandeid tulirelvi koos laskemoonaga, mida tänase päevani aegajalt leitakse. See oli juhuks kui kommunistid oleksid relvastatud riigipööret üritanud.

Olgu öeldud, et mina olen vastuhakkamise poolt. Aga siinkohal tuleks endale aru anda, millal, kuidas ja kellele vastu hakata.
Sõjas - jah. Oma kodumaa kaitseks - loomulikult. Oma kodu kaitseks - iseenesestki mõista.

Aga antud juhul oli juttu hüpoteetilisest olukorrast, kus riigivõim on juba vahetunud, olgu siis vallutamise või vaikse alistumise järel, vahet pole. Sellisel juhul võrdub relvastatud vastuhakkamine võimule sisuliselt metsavendlusega ehk oled üksi.

Mis on aga viimase 70 aasta jooksul muutunud ehk kas metsavendlus pikemas perspektiivis on jätkusuutlik? Täna, kus võimudel on kasutada satelliidid, droonid, termokaamerad, öönägemisseadmed jms. vidinad. Mõelge veidi selle üle, et aasta ei ole enam 1950.

[Rand]

Olgu öeldud, et mina olen vastuhakkamise poolt. Aga siinkohal tuleks endale aru anda, millal, kuidas ja kellele vastu hakata.
Sõjas - jah. Oma kodumaa kaitseks - loomulikult. Oma kodu kaitseks - iseenesestki mõista.

+1

Aga antud juhul oli juttu hüpoteetilisest olukorrast, kus riigivõim on juba vahetunud, olgu siis vallutamise või vaikse alistumise järel, vahet pole. Sellisel juhul võrdub relvastatud vastuhakkamine võimule sisuliselt metsavendlusega ehk oled üksi.

Mis on aga viimase 70 aasta jooksul muutunud ehk kas metsavendlus pikemas perspektiivis on jätkusuutlik? Täna, kus võimudel on kasutada satelliidid, droonid, termokaamerad, öönägemisseadmed jms. vidinad. Mõelge veidi selle üle, et aasta ei ole enam 1950.

Ilmselt on seda foorumis korduvalt mainitud aga tasub siiski järgnevat silmas pidada - tsiviilisikust siss ei ole rahvusvahelise õiguse järgi legitiimne combatant. Kuigi potensiaalne vastane nagunii ei aja näpuga järge erinevates konventsioonides, peab arvestama asjaoluga, et ilmselt liigitatakse selline tsiviilisikute tegevus insurgency alla ning vahelejäämisel oleks kohene seina äärde rivistamine isegi leebeim karistus..

Kui nüüd asja realistlikult vaadata, siis ehk pakub linnakeskkond (tulenevalt enda eripäradest) relvaomanikele laiemaid võimalusi vastase tegevuse edukaks häirimiseks aga sellesse teemasse rohkem ei laskuks - läheb liiga OT-ks. Loodan vaid, et kellegi eeskujul ei hakata ebaseaduslikke relvi koos moonaga varuma ja rumalusi planeerima.

[Väino]

Linnavennad

[Leo]

Jah, see on muidugi õige, et kui sõda on juba läbi, siis põhimõtte pärast vastu laskmine on sisuliselt enesetapp ja mitte ainult, sest võib tähendada ka pere ja naabrite surma. Siin arutatakse ikkagi minu arust peamiselt seda, mis toimub rahu ajal või päris konflikti algfaasis, kui teemaks on kurjategijad või juhuslikud marödöörid, siin foorumis peaks olema suisa eraldi teema selle arutamiseks, kuidas erinevad Putkineni kutsikad sissima hakkavad ja vajadusel ka hernesupist ning villastest sokkidest pomme ehitavad.

[uudishimulik]

Hetkel kehtivast relvaseadusest:
Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat.
Dektarjev-i salv-ketas on selle järgi lubatud?
Aga Walther P38 salv? Seda annab P1-le(tootmine algas 1953) alla panna.

[ElrikThunderson]

USA relvaseadus(t)e üksikasjad on kindlasti huvitavad, kuid ilmselt mõjutavad foorumlasi pigem siis kui välismaalt midagi tellida, sestap nihutasin selle jutu siia: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 08#p647108

[cedric]

Ma pole nüüd peale relvaseaduse muutust ühtegi toru ostnud ja hakkasin selle A-klassi peale mõtlema.

§ 121. Relvade klassidesse liigitamine
(1) A-klassi relvad on:
1) automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;
2) mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv;
3) automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks;
4) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 21 padrunit;
5) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 11 padrunit;
6) poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone;
7) kõik käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks.

Ma olen laskesportlane ja salvesid on igasuguseid, ka. erinevaid relvi, mis on kõik A-klassis, siis kas ma saaks endale ka osta püssi, millel kokku lapatav kaba, või AK püstoli, millele panen kokkulapatava kaba külge? Ennemuiste olid need hirmus pahad variandid, seda ma tean.

[vtl]

Ma pole nüüd peale relvaseaduse muutust ühtegi toru ostnud ja hakkasin selle A-klassi peale mõtlema.

§ 121. Relvade klassidesse liigitamine
(1) A-klassi relvad on:
[...]
Ma olen laskesportlane ja salvesid on igasuguseid, ka. erinevaid relvi, mis on kõik A-klassis, siis kas ma saaks endale ka osta püssi, millel kokku lapatav kaba, või AK püstoli, millele panen kokkulapatava kaba külge? Ennemuiste olid need hirmus pahad variandid, seda ma tean.

* A-klassi relvi on erinevaid ning enamus neist on ka tsiviilkäibes keelatud: Nt ReS §20 ütleb:

§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon
(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju; [...]
3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
7) eriohtlikkusega relv, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 833 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelv.

* Muuhulgas liigitub tsiviilkäibes lubatud poolautomaatne püstol või vintpüss A-klassi siis, kui selle külge on kinnitatud piiratud käibega ehk "pikk" salv. (ReS §12-1 lg (1) p 4 ja 5)

* Sportlased, kes tegelevad spordialaga, milles kasutatakse piiratud käibega salve, omavad küll õigust vallata selliseid A-klassi relvi (ehk poolautomaatset püstolit, mille salv mahutab üle 20 padruni ja poolautomaatset vintpüssi, mille salv mahutab üle 10 padruni) ReS §28 lg (1) p 2-1 ja ReS §34 lg (1-2)

* Aga eelnevast EI TULENE seda, et sportlastele oleksid seetõttu lubatud KÕIK ülejäänud A-klassi relvad. Teisitisõnu, valdav enamus A-klassi relvi (nt. automaattulirelvad) on tsiviilkäibes endiselt keelatud.

Disklaimer: ma EI OLE jurist, ma esindan oma isiklikku arvamust ja arusaamist ning ei võta mitte mingit vastutust oma kirjas sisalduva info õigsuse eest.

[cedric]

Nii, aga kuskohast ma leian selle, kus mul öeldakse, et kui mul on AK püstol (S-Arms Pärnus näiteks omab ühte sellist müügiks), siis ma ei tohi talle kaba külge panna? Pikendan ju relva.

Neid Roni komplekte on Glockide ümber küllaga (samamoodi tehakse püstolist justkui püss) ning Jahipaun müüb CZ Scorpioni püstolina, peaks jaguma inimesi, kellel on olnud vähemalt uitmõte sellele CZ-ile kaba otsa susata.

[vtl]

Nii, aga kuskohast ma leian selle, kus mul öeldakse, et kui mul on AK püstol (S-Arms Pärnus näiteks omab ühte sellist müügiks), siis ma ei tohi talle kaba külge panna? Pikendan ju relva.

Neid Roni komplekte on Glockide ümber küllaga (samamoodi tehakse püstolist justkui püss) ning Jahipaun müüb CZ Scorpioni püstolina, peaks jaguma inimesi, kellel on olnud vähemalt uitmõte sellele CZ-ile kaba otsa susata.

Mina olen asjast aru saanud nii, et Sa ei tohi relva "tavalist määra ületavalt" LÜHENDADA ehk teha vintpüssi (ehk suurema tulejõuga relva) paremini varjatavaks. Sama teema oli (nüüdseks relvaseadusest kadunud) nn. kärbikuparagrahviga, mis keelas alla 460mm pikkused sileraudsed. Põhjus oli selles et jahipüssi ei saaks nii hästi hõlma alla peita.

Aga kui asi on juba algselt püstolina kirjas (alla 600/300mm), siis keegi ei keela sul sellele lisatuge, kaba, karabiiniraami vms. külge panna.

[cedric]

Lühendamisest ma saan aru, kuigi mind huvitab, kuidas on määratletud "tavalist määra ületavalt" ja kuidas see numbrites välja näeb.

Mis puutub relva pikendamisse, siis väidetavalt olla tüübikinnitust teinud ametnikul mure, et AK püstolile on justkui võimalik kaba kinnitada. Aga kas see võib olla lihtsalt kellegi ametniku järjekordne agarus?